12/2010 Andres Lipstoki intervjueeris Toivo Pilli
Eesti riigile ja igale eestimaalasele on eurole üleminek oluline samm. Selle aasta esimesel poolel käisid karmid välishindajad ja leidsid, et meie riik on täitnud Maastrichti kriteeriumid, euro tingimused, ja majandus on õigetel alustel. Sellega läheb ka välisinvestoritele selge sõnum, et siia võib tulla ning uus raha tähendab uusi töökohti, see omakorda meie inimeste heaolu tõusu.
Saabuvaid muutusi tajuvad kõik, näiteks teistesse riikidesse liikujad ei pea enam muretsema soodsa rahavahetuse pärast, raha on seesama kogu Euroopa Liidus.
Eesti pole rikas riik, rikkus tuleb vaid oma tööga, aga euro tulekuga on nii meie leivahinnad kui palgad ja pensionid teistega lihtsamalt võrreldavad.
Ees ei ole rahareform, vaid -vahetus, mille käigus meie rahakotist keegi ühtki krooni ei omastata.
Hinnatõusu hirm on tuntud kõigis seni eurole üle läinud riikides. Hinnakujundamisel on aga palju erinevaid osapooli. Turumajanduse trendidest sõltuv hinnatõus on täna ülemaailmne nähtus. Statistiliselt on teistel riikidel eurole ülemineku osakaal selles tõusus olnud 0,1-0,2%. Kriisi üleminekust küll räägitakse, aga see pole möödas. Kriisi algul hinnad langesid ning majanduse kosudes hakkab „hinnakujundus kohanema" ja seda sõltumata eurost.
Loomulikult saame oma järgmist palka või pensionit tunduvalt väiksemas numbris. Ilmselt tasub aga igal ajal „jalgadega hääletada" ja minna leiba ostma sinna poodi, kus selle hinda pole arusaamatult tõstetud.
Küsimusele, millised on teie jaoks püsiväärtused, mida rahas mõõta ei saa, vastas härra Lipstok: Paljud igapäevaselt koju kätte tulevad väärtused ei ole kõige tähtsamad. On suured väärtused ja neid tuleb osata hoida. Loomulikult on need minu jaoks seotud minu perekonna ja minu lähedastega. Ma pean lugu suhte väärtustamisest ja suhte hoidmisest. Olen selle oma kodust pärinud ja üritan hoida seda enda jaoks esmatähtsa ja pühana.
