12/2016
Tarmo Lige, Oleviste kogudus, tekst ja fotod
Tänavu sain jõulukingi varem kätte. Selleks oli kauaoodatud Wittenbergi külastus. Koos oma koguduse sõpradega jagatud rõõm oli suur ka siis, kui jõulud olid veel kaugel. Eestlane vaatab talvel suvest pilte ja elab talve üle suvemälestustele mõeldes. Niimoodi tõlgendades on põnev oma kinki taas paberist lahti harutada?
Mulle meeldib saksa Ordnung. Mind huvitavad ajalugu ja arhitektuur. Ka sellest ei jäänud ma ilma, aga valdavaks sai midagi hoopis suuremat.
Wittenberg on Berliinist sama pika autosõidu kaugusel nagu Rakvere Tallinnast. Selle väikelinna suure tähtsuse tõttu kirikuloos nimetatakse teda lausa Lutherstadt Wittenbergiks.
Järgmisel aastal möödub reformatsioonist 500 aastat. Selleks on Wittenberg hoolsasti valmistunud. Vanalinna on taas värskendatud. Kõik on juubeliks valmis. Ja turistid tulevad. Üle maailma. Ma arvan, et mitte ainult luterlased.
Miks tullakse? Kõigepealt ilmselt selleks, et külastada Lutherhallet. Hoones oli algselt augustiini munkade klooster. Hiljem paik, kus reformaator oma suure perekonnaga elas. Selle hästi säilinud ruumid tekitavad aukartust. Meenuvad perekonna elutuba, raamatukogu ja saal, kus Luther pidas oma üliõpilastele loenguid. Hoovis on Katariina portaal, mida maakeeli nimetatakse ukseks. Selle kinkis 1540 Lutherile sünnipäevaks tema naine Kati.
Loomulikult saab näha ja katsuda „ust, mis muutis maailma“. See ei ole originaal, aga 95 teesi on seal olemas. Tol ajal kasutati seda ka ülikooli teadetetahvlina. Tänases mõistes üks sotsiaalmeedia võimalustest, kus olulistel teemadel mõtteid vahetada. Luther ilmselt ei osanud ette näha, mis tema „postitusega“ juhtuma hakkab.
Kulminatsiooniks kujunes õhtune jumalateenistus, kus üle maailma kokku tulnud inimesed laulsid: „Üks kindel linn ja varjupaik, on meie Jumal taevas“. Laulu lõppedes sain aru, et kui midagi muud ei oleks kogenudki, siis juba selle laulu kooslaulmise pärast tasus tulla.
Mäletan lapsepõlvest, et uusaasta jumalateenistustel lauldi just seda Lutheri loodud koraali. Maailm pole muutunud: „Küll vana vaenlane, on väga vihane ... kui meie käest kõik läeb, kuid meile Issand jääb – las minna maine kõik, me päralt suurem võit. Ta riik peab meile jääma!“
Aitäh Sulle, Jõululaps, et kinkisid maailmale Martin Lutheri! Temast kui teoloogist ja õppejõust, jutlustajast ja muusikust on palju õppida. Tema suure perekonna elust ja abielust. Samuti naise rollist mehe vaimulikus teenimistöös ja kui oluline on see, kui naine toetab oma meest. Viimast võime lugeda raamatust „Luther ja tema Kati“.
Kuid kõige tähtsam – Luther juhtis tähelepanu, et õndsaks saab ainult armust ja õigeksmõistmine ei ole meie teenete tulemus. Meil tuleb vaid see kingitus usus vastu võtta. Reformatsioon meis peaks jätkuma iga päev!