Otsing

05/2012 Margus Einlo

Üle aasta on möödas eestlastele nii tuntud Liibanoni jalgratturite pantvangikriisist. Neil keerulistel aegadel jälgis eesti rahvas ärevusega Lähis-Idast tulevaid uudiseid; solidaarsuse märgiks kutsus Eesti president üles kandama röövitute toetuseks kollast linti. Paljudes kirikutes paluti pühapäev pühapäeva järel Jumalat nende seitsme Eesti mehe pääsemise eest.

Härra August Tillo, tahan Teid väga tänada usalduse eest meie lugejate vastu, et nõustusite rääkima ilmselt ühest kõige raskemast ajajärgust oma elus.21 beirutis

Tänan teid ka kutse eest. Olles hetkel pisut üle neljakümne tunnen, et tänu Liibanoni kogemusele olen edasises elus palju tugevam. Sellest saab rääkida siis, kui olen 80.

Teil on pärast läbielatud sündmusi absoluutselt õigus niimoodi arvata. Olete laiemale avalikkusele tuntud kui jalgrattur, täpsemalt Liibanoni rattur. See pole ju vaid sportlik saavutus, vaid teie jaoks on sellel ilmselt hoopis teine taust.

.

Luureandmed räägivad, et sõidate heameelega ka Tallinnas rattaga ringi. Kas seesama „liibanoni ratas" on veel alles?"

Ratas on alles. Võtsin selle tootjatehasega ühendust. Küsisin kas neil on muuseum; oleksin nõus olnud seda ratast sinna annetama, kuna selles on ikka mingi erilisus. Kahjuks muuseumit ei olnud. Nüüd see siis ootab. Ratas on isegi pesemata, täpselt niisugune nagu ta oli... kui ta minust sinna tee peale pisut enam kui aasta tagasi maha jäi. Aga kui mõni kollektsionäär on huvitatud...

Kingite ära?

Jah.

Palun näidake oma vasakut rannet, tahaks näha kas teil on kell käe peal?

Täna ei ole.

Seal peaks olema üsna eriline „Polar" kell, kas saite terroristidelt selle lõpuks kätte?

Ei see jäi neile trofeeks. Mul oli plaan see kell tagasi küsida. Tahtsin võtjale öelda: „Kuule, sa oled ju ideeline, sul on mingid vaated. Miks sa kõike seda teed, anna see kell tagasi." Mul oli plaan äramineku päeval, et vaatan mehele silma ja küsin selle tagasi, aga mingil hetkel tundsin, et ma ei oleks seda kella niikuinii kandma hakanud ja see jäi sinna.

Täna võime nendel teravatel teemadel rääkida, sest kõik lõppes ju hästi. Kas juhtus see tänu Jordaania, Saudi-Araabia, Eesti, Prantsusmaa või ma ei tea veel milliste riikide tippametnike diplomaatilisele kõrgpilotaažile või oli see eesti meeste eriline oskus võita terroristid enda poolele? Või oli seal hoopis veel mingi eriline, üleloomulik põhjus, mida ei oska isegi nimetada?

No pakuks, et see on kombinatsioon kõigest nimetatust. Selge, et see on meie oma Eesti ja teiste riikide inimeste tohutu suur töö. Hiljem, vabana Beiruti Prantsuse saatkonnas, kuulsime mingeid detaile vabastamisest ja ka seda, et Eestis pole midagi sarnast enne juhtunud ja diplomaatidel vastav kogemus puudub. Teiseks, püüdsime laskuda ka terroristide tasandile: ütlesime, et ka meie maa ja rahvas on pikalt olnud okupeeritud ning mõistame neid. Niimoodi lõime kontakti, mis võimaldas nendega juba algusest peale inimlikumalt läbi saada. Õhus oli tunda nõutust; nad ei teadnud, mis meiega peale hakata: kas ära tappa või lahti lasta. Nad olid lootnud vangistada mõne suurema ja jõukama riigi kodanikke. See võttis neil mõni tund aega, et üldse mõista, kus see Eesti on. Loodud kontakt oli meie saatuse seisukohalt väga oluline.

Väga karm. Mulle on siin üle antud mõned küsimused, mida asjast huvitatud inimesed on soovinud teilt küsida. Esimene, saage minust õigesti aru, mina pole seda küsimust sõnastanud: „Miks te olite nii jobud, et valisite sellise marsruudi?"22 tripolis

Aga mina küsiksin vastu: mis sellel marsruudil viga oli? Tegime üsna korralikku eeltööd, näiteks tunnustatud reisijuhis Lonely Planet oli see soovituslik teekond. Kolm kuud enne meid käisid tuttavad sama marsruudi läbi ja kolm nädalat varem veel ühed tuttavad. Vahetult enne väljasõitu jälgisime BBC ja CNN uudiseid online'is. Viimased uudised olid sellest regioonist veebruari lõpust- märtsi algusest. Ainus, mida kartsime, olid lokaalsed rahutused ja rahvakogunemised, sellega ka arvestasime. Minu teada pole üle kahekümne aasta selles kandis inimröövi olnud.

Hea küll. Inimene ei tea oma elu ette, tegemist oli siis üsna tavalise reisimarsruudiga. Nii me vastamegi Kenile – tema oli küsija. Marko tahab teada, kas Tallinnasse tuleks ehitada mošee? Ilmselt peab ta teid peale Liibanoni läbielamisi islamiküsimustes asjatundjateks.

See on nüüd päris terav küsimus, mina sellele küll õige mees vastama pole. Eks see sõltub ilmselt sellest, kui palju islamiusulisi siin Eestis on.

Kui teid vangistati, hüüdsid terroristid Allah Akbar. See tähendab Allah on suur.

Jah, Allah on kõikvõimas.

Tahate öelda, et peale kõike läbielatut puudub teil seisukoht mošee suhtes?

Kui teid huvitab minu isiklik arvamus, siis selle nädala jooksul, kus meil õnnestus islamimaades reisida, kohtasime äärmiselt toredaid inimesi; väga vahetu, soe, siiras vastuvõtt oli igal pool. Ma arvan, et see käib selle usuga kaasas. Minu teada on islamiusulisi maailmas 1,3 miljardit. Radikaale on nende hulgas siiski väga väike protsent.

Riina küsib, kas peale kõike seda on teie elus nüüd midagi teistmoodi?

No väga palju ei ole. Kui me olime seal, siis oli minu mõte, et kõik lähedased oleksid elus ja terved, ja nii ta õnneks ongi. Meie kõigi seitsme mehe perekonnad jõudsid meid siiski ilusasti ära oodata. Veel kord suur-suur aitäh kõikidele, kes kaasa elasid ja aitasid meie lähedasi. Ja aitäh kodustele.

Rääkige, kuidas see ikkagi juhtus. Olite Liibanoni piiril, ja edasi?

Keegi „oma inimene" tegi piirilt kõne ja andis tasu eest terroristidele infot, et seitse Euroopa Liidu passidega meest on jalgratastel tulemas. Mina olin siis kolonnis kõige viimane ja nägin kõike, mis toimus. Alguses tundus, et tahetakse lihtsalt hirmutada, aga kui poistele sõideti reaalselt nii sisse, et nad lendasid ratastelt ning seejärel keeras ette järgmine auto, kust automaatidega näomaskides mehed välja tulid, sain aru, et toimumas on inimrööv. Kiirelt pakiti meid bussi ja viidi minema; see kõik kestis maksimaalselt 40 sekundit.

Viimased neliteist päeva olid kõige raskemad? NII palju on lootust antud. Oodake veel, varsti...

Ilmselt olid vangistajad vaimses mõttes rohkem läbi. Nad palusid oma Allahit, aga vastust ei tulnud. Ilmselt olid nad midagi valesti teinud. Sa pöördud ta poole rohkem ja rohkem. Kui lahendust ei tule, järelikult pole see Allahile meelepärane. Ega see neil lihtne ei olnud.

Need viimased tunnid, kui kellaaeg lubatust edasi venis, mõtlesime küll: mis siis nüüd veel? Nemad olid rohkem mures kui meie. Kui kedagi röövida, siis lahendus peaks tulema nädala-kahe jooksul, aga 114 päeva... Nad olid tõesti pettunud, et üks riik on nii vaene, et ei suuda oma kodanikke välja osta, aga see oligi ju mängu mõte.

Olete 40-aastane, ilmselt olete elu jooksul sattunud ka ristiusukirikusse. Mind on alati huvitanud, kas ristiusu Jumala ja moslemi Allahi puhul (mõlemad religioonid kummardavad ainujumalat, moslem tähendab ju ka ainujumala kummardajat) on tegemist sama Jumalaga?

Minu arusaamist mööda ei ole.

Aitäh, August, et jagasite meiega midagi nii isiklikku oma elust! Kas võin meie lugejate nimel paluda teile õnnistust?

Kindlasti. Ma tean, et paljud tegid ka seda. Viimane oli nädal tagasi: keegi tundis mind tänaval ära, tuli ja ütles, et ta palus meie eest. See on väga eriline tunne. Aitäh!

Aitäh! Ajasime juttu hr. August Tilloga aprilli keskel ja õige varsti on oodata nende perre pisipoissi.

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke