Otsing

10/2009 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Eesti baptismi 125. juubeliaasta kulmineerus ajalookonverentsiga Oleviste kiriku Maarja kabelis 19. septembril. Programmijuht, kirikuajaloolane dr Toivo Pilli märkis juba eelinfos, et „konverents pakub võimaluse paremini mõista vabakirikliku usuliikumise arengut, ajalookogemust ja enesemõistmise väljakutseid".

Avaettekanne oli Joosep Tammolt ja kandis pealkirja: „Kuidas ajalugu meid mõjutab? - Taak või tiivustus?" Esmalt küsis ta: „Mida me tänavu tähistame?" Üksteise järel ilmusid ekraanile aastapäevade kõnekad numbrid: 144, 127, 125 ja 20.

Esimene tähistab Johannes Schwani, kes teadaolevalt esimesena seletas maarahvale eesti keeles baptistide usutunnistust ja pidas vaimulikke koosolekuid.

Järgmine meenutab priilaste iseseisva töö algul toimunud leivamurdmist Ridalas.

Kolmas märgistab organiseeritud kogudusliku võrgustiku teket (baptistikogudused Haapsalus, Pärnus, Kärdlas ja Tallinnas).

Viimane number dokumenteerib, et 9. veebruaril 1989 rajati senise liidu järjepidevusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, mis tol hetkel koondas 80 kogudust 5793 liikmega.

Ilmselt ongi tänasel juubelikonverentsil korrektne rääkida meie liitvendluse kujunemisloost.

Meie usuliikumise minevik meenutab teatud mõttes Vana Testamendi Iisraeli rahva teekonda, kus üksikutel suguharudel oli eri aegadel kanda erinev roll. Ka meie ajaloos on eri etappidel tõusnud esile erinevad eesminejad.

Meie ühises minevikus on olnud:

1) Jumala sõna vaimselt uurijad, usu lapsed, „vana korra pooldajad",

2) armulapsed, kes igatsesid tundmise ja rõõmu sisse,

3) osaduse ja pühitsuse, avatuse ja allianssmeel taotlejad,

4) õpetusliku võitluslaadi järgijad jt.

Kogu selle ehitustöö juures on olnud oma prahti, mida on aidanud kuhjata eestlaste uhkus ja jonnakus, kuid seda ei pea täna korjama.

Ajaloost on teada, et mitme üldkirikliku sammu juures on olnud oma mõjutused ka riigivõimul ja välisel survel. Nii ütles Nikaia kirikukogule oma sõna Rooma keiser ja Põhjamaade kirikute ühinemisi suunas majanduslik surve.

Eesti erinevate vabakoguduste liikmed on ikka kandnud ühinemissoove, kuid murrangu tõi siin nõukogude võimu väline vits.

Ühinemise hetke aastail 1944/45 ilmestavad arvud:

Baptistid (1884) – 75 kogudust, 7500 liiget,

Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liit (1905) – 16 kogudust ja 12 nelipühi kogudust, 3000 liiget,

Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liit ehk priilased (1882) – 13 kogudust, 2000 liiget.

Järgnenud kooskõndimise aastail vajas harjumist vanemate ja suuremate liikumiste „kaal", baptistidel oli olnud ka oma seminar. Tegelik katsumus saabus aga tagakiusu aegadel palvelate äravõtmise ja koguduste ühendamise näol. Probleeme kerkis avatud ja suletud leivamurdmise pooldajate vahel. Me polnud ka enam informeeritud maailmaliitude vastavate praktikate arengutest. Mitmes koguduses, eriti pärast ühendamisi, tekkis konflikte liidritest lähtuvalt. Noorem põlvkond suhtles varsti kõigi osapooltega, kust nad aga oma otsingutele vastuseid leidsid. J.Tammo tõi välja, et nad kuulsid, et on erinevusi, aga nad ise otsisid ja töötasid jagamatu nimetaja nimel.

EKB Liidu ajaloo viimase 20 aasta taotlusi on püüdnud suunata neli rõhuastust: me oleme piibellik, koguduslik, pühistuslik ja misjoni liikumine.

Põhiväärtusi on president esitanud ilmekalt ka meie pika nime EEKBKL esitähtedest lähtudes: Ehtsus, Elulisus, Kristuse-kesksus, Balansseeritud õpetus, Karismaatilisus ja Lihtsus.

Tulevikus on oluline:

  1. keskendumine mineviku asemel tulevikule,
  2. avatus erinevatele vaimulaadidele ja paljusus,
  3. keskendumine kohalikule kogudusele ja sellest lähtuvale misjonitööle,
  4. võim on hajutatud, vältima peaks võimu kontsentreerumist keskusesse,
  5. juhtimise ausus, läbipaistvus ja paindlikkus,
  6. hoonete ja struktuuride asemel inimestele ja töötegijatele panustamine,
  7. keskendumine vaimulikule haridusele (koguduses, seminaris, kõrgkoolides),
  8. reageerimise asemel proaktiivne ulatuvus kogukonda,
  9. keskendumine pühitsusele ja pühadusele (range isiklik moraal, kuid halastav ning andestav hoiak eksinute suhtes).

Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Priit Rohtmets kirjeldas oma ettekandes, milline on Eesti EKB Liit kõrvaltvaataja tähelepanekutes. Tema nägi, et 125-aastane sünnipäevalaps oli omas ajas ka rahvuslik liikumine. Samas kui senistest rahvakirikutest vaadati õigeusu kirikule kui venepärasele ja luterlust nähti saksa asja ajajana. Baptismi esmased mõjutused tulid küll väljast, aga edasi töötasid eestlased juba ise.

Pärast käärkambri hubast kohvipausi ja kirjanduslaudadelt oma raamaturiiuli täiendamist oli konverentsi kavas meeleolukas slaidiprogramm liidu ajaloost ja tänapäevast.

Kuna Kõrgemal Usuteaduslikul Seminaril on tänavu samuti täitunud 20 tööaastat, siis ulatas vastne rektor Margus Kask järgnevas osas tänukirju mitmele tublile inimesele, kes on seminari töö eest hea seisnud.

Toivo Pilli analüüs tõi esile, et vabakirikute teoloogiline haridus on nii võimalus, vajadus kui ka vältimatus ja ta on seda igal ajal.

Järgnenud rahvarohkel tänujumalateenistusel teenisid oma talentidega EKB Liidu lähiajaloo presidendid.

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke