Otsing

10/2009 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Eesti baptismi 125. juubeliaasta kulmineerus ajalookonverentsiga Oleviste kiriku Maarja kabelis 19. septembril. Programmijuht, kirikuajaloolane dr Toivo Pilli märkis juba eelinfos, et „konverents pakub võimaluse paremini mõista vabakirikliku usuliikumise arengut, ajalookogemust ja enesemõistmise väljakutseid".

Avaettekanne oli Joosep Tammolt ja kandis pealkirja: „Kuidas ajalugu meid mõjutab? - Taak või tiivustus?" Esmalt küsis ta: „Mida me tänavu tähistame?" Üksteise järel ilmusid ekraanile aastapäevade kõnekad numbrid: 144, 127, 125 ja 20.

Esimene tähistab Johannes Schwani, kes teadaolevalt esimesena seletas maarahvale eesti keeles baptistide usutunnistust ja pidas vaimulikke koosolekuid.

Järgmine meenutab priilaste iseseisva töö algul toimunud leivamurdmist Ridalas.

Kolmas märgistab organiseeritud kogudusliku võrgustiku teket (baptistikogudused Haapsalus, Pärnus, Kärdlas ja Tallinnas).

Viimane number dokumenteerib, et 9. veebruaril 1989 rajati senise liidu järjepidevusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, mis tol hetkel koondas 80 kogudust 5793 liikmega.

Ilmselt ongi tänasel juubelikonverentsil korrektne rääkida meie liitvendluse kujunemisloost.

Meie usuliikumise minevik meenutab teatud mõttes Vana Testamendi Iisraeli rahva teekonda, kus üksikutel suguharudel oli eri aegadel kanda erinev roll. Ka meie ajaloos on eri etappidel tõusnud esile erinevad eesminejad.

Meie ühises minevikus on olnud:

1) Jumala sõna vaimselt uurijad, usu lapsed, „vana korra pooldajad",

2) armulapsed, kes igatsesid tundmise ja rõõmu sisse,

3) osaduse ja pühitsuse, avatuse ja allianssmeel taotlejad,

4) õpetusliku võitluslaadi järgijad jt.

Kogu selle ehitustöö juures on olnud oma prahti, mida on aidanud kuhjata eestlaste uhkus ja jonnakus, kuid seda ei pea täna korjama.

Ajaloost on teada, et mitme üldkirikliku sammu juures on olnud oma mõjutused ka riigivõimul ja välisel survel. Nii ütles Nikaia kirikukogule oma sõna Rooma keiser ja Põhjamaade kirikute ühinemisi suunas majanduslik surve.

Eesti erinevate vabakoguduste liikmed on ikka kandnud ühinemissoove, kuid murrangu tõi siin nõukogude võimu väline vits.

Ühinemise hetke aastail 1944/45 ilmestavad arvud:

Baptistid (1884) – 75 kogudust, 7500 liiget,

Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liit (1905) – 16 kogudust ja 12 nelipühi kogudust, 3000 liiget,

Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liit ehk priilased (1882) – 13 kogudust, 2000 liiget.

Järgnenud kooskõndimise aastail vajas harjumist vanemate ja suuremate liikumiste „kaal", baptistidel oli olnud ka oma seminar. Tegelik katsumus saabus aga tagakiusu aegadel palvelate äravõtmise ja koguduste ühendamise näol. Probleeme kerkis avatud ja suletud leivamurdmise pooldajate vahel. Me polnud ka enam informeeritud maailmaliitude vastavate praktikate arengutest. Mitmes koguduses, eriti pärast ühendamisi, tekkis konflikte liidritest lähtuvalt. Noorem põlvkond suhtles varsti kõigi osapooltega, kust nad aga oma otsingutele vastuseid leidsid. J.Tammo tõi välja, et nad kuulsid, et on erinevusi, aga nad ise otsisid ja töötasid jagamatu nimetaja nimel.

EKB Liidu ajaloo viimase 20 aasta taotlusi on püüdnud suunata neli rõhuastust: me oleme piibellik, koguduslik, pühistuslik ja misjoni liikumine.

Põhiväärtusi on president esitanud ilmekalt ka meie pika nime EEKBKL esitähtedest lähtudes: Ehtsus, Elulisus, Kristuse-kesksus, Balansseeritud õpetus, Karismaatilisus ja Lihtsus.

Tulevikus on oluline:

  1. keskendumine mineviku asemel tulevikule,
  2. avatus erinevatele vaimulaadidele ja paljusus,
  3. keskendumine kohalikule kogudusele ja sellest lähtuvale misjonitööle,
  4. võim on hajutatud, vältima peaks võimu kontsentreerumist keskusesse,
  5. juhtimise ausus, läbipaistvus ja paindlikkus,
  6. hoonete ja struktuuride asemel inimestele ja töötegijatele panustamine,
  7. keskendumine vaimulikule haridusele (koguduses, seminaris, kõrgkoolides),
  8. reageerimise asemel proaktiivne ulatuvus kogukonda,
  9. keskendumine pühitsusele ja pühadusele (range isiklik moraal, kuid halastav ning andestav hoiak eksinute suhtes).

Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Priit Rohtmets kirjeldas oma ettekandes, milline on Eesti EKB Liit kõrvaltvaataja tähelepanekutes. Tema nägi, et 125-aastane sünnipäevalaps oli omas ajas ka rahvuslik liikumine. Samas kui senistest rahvakirikutest vaadati õigeusu kirikule kui venepärasele ja luterlust nähti saksa asja ajajana. Baptismi esmased mõjutused tulid küll väljast, aga edasi töötasid eestlased juba ise.

Pärast käärkambri hubast kohvipausi ja kirjanduslaudadelt oma raamaturiiuli täiendamist oli konverentsi kavas meeleolukas slaidiprogramm liidu ajaloost ja tänapäevast.

Kuna Kõrgemal Usuteaduslikul Seminaril on tänavu samuti täitunud 20 tööaastat, siis ulatas vastne rektor Margus Kask järgnevas osas tänukirju mitmele tublile inimesele, kes on seminari töö eest hea seisnud.

Toivo Pilli analüüs tõi esile, et vabakirikute teoloogiline haridus on nii võimalus, vajadus kui ka vältimatus ja ta on seda igal ajal.

Järgnenud rahvarohkel tänujumalateenistusel teenisid oma talentidega EKB Liidu lähiajaloo presidendid.

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke