Otsing

01/20171
Andres Saumets, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peatoimetaja ja Elva baptistikoguduse liige

Kui sirvime oma koduseid pildialbumeid, leiame sealt ikka fotosid, millel on jäädvustatud mõnd perekondlikku tähtpäeva, näiteks juubelipidu. Sageli on seal kujutatud laua ümber istuvaid lähimaid sugulasi ja sõpru, see tähendab ikka neid inimesi, kes on sellesse osadusse kutsutud ja oodatud. Vihameestele, perekonna „mustadele lammastele” ja muidu kontvõõrastele pole sellisel mälestuspildil kohta.

Isikute valik pildil on üllatavalt oikumeeniline – esindatud on erinevad protestantlikud konfessioonid.

Suure laua ümber, mille keskel evangeeliumiraamatul seisab põlema süüdatud heleda leegiga küünal, istuvad inimesed, kes juba autori käsitluslaadi tõttu on üksteisest eraldatud ja eristuvad selgelt suhtumises valgusse. Pildi esiküljel on naeruvääristavalt ja poolenisti selja tagant kujutatud kardinali, kuradit, paavsti ja munka, kes üritavad ühiste jõupingutustega küünlaleeki ära puhuda. Nende hukatuslikku, kuid viimaks siiski mõjuta hingeõhku on kirjutatud sõnad võltsõpetatus, valevaim, vale suktsessioon ja võltspühadus.
Laua vastaspoolele küünlaleegi heledasse valgusse on paigutatud selgelt ja arusaadavalt hulk reformaatoreid ja nende eelkäijaid, kes küll sellisel kujul eales kohtuda ei saanud, sest nad elasid eri aegadel. 17. saj kontekstis on selline isikute valik üllatavalt oikumeeniline, sest esindatud on erinevad protestantlikud konfessioonid.

Pildi keskel istuvad reformatsiooni kaks suurkuju: Martin Luther ja Johannes Calvin – wittenberglane avatud, valgusevoosse haaratud Piibliga, mida ta parajasti tõlgendab, ja genflane, osutamas suletud raamatule, mis on samuti Pühakiri. Kahe peategelase kõrval on kujutatud nende lähimad kaastöölised ja vaimuliku töö jätkajad ‒ Philipp Melanchthon ja Théodore de Bèze. Veel istuvad vasakul esimeses reas laua otsas Tšehhi eelreformaator Jan Hus ja tema selja taga Strasbourgi reformaator Martin Bucer, paremal pool laua otsas on Inglismaa eelreformaator ja piiblitõlkija John Wycliffe.

Nende taga, osalt istudes, osalt seistes, näeme vasakult paremale Heinrich Bullingeri, Zwingli töö jätkajat Zürichis, itaallasest usupõgenikku Pietro Vermiglit, kellest sai teoloogiaprofessor Šveitsis ja Inglismaal, seejärel Šoti kalvinistlikku reformaatorit John Knoxi ja Tšehhi ilmikteoloogi ja kirikukriitikut Praha Hieronymust ning otse Lutheri taga Zürichi reformaatorit Huldrych Zwinglit.

Tagareas Lutheri ja Calvini vahel seisab Itaalia reformaator Hieronymus Zanchi, kes koos Théodore de Bèze’iga pani aluse kalvinistlikule ortodoksiale. Taga paremal nurgas seisavad William Perkins, inglise puritaanlik teoloog ja reformeeritud pietismi teerajaja, Saksa luterlik teoloog Matthias Illyricus Flacius, keda tuntakse protestantliku kirikulookirjutamise rajajana, ning zwingliaanlik Baseli reformaator Johannes Oecolampadius.

Et paigutada pildile veel mõningaid olulisi isikuid, on kunstnik seina kaunistanud portreedega (vasakult paremale): Anhalti vürst Georg III Vaga, kes andis oma allkirja Augsburgi usutunnistusele, Poola kalvinistlik reformaator Jan Laski, Šveitsi reformaator ja Calvini kaastööline Guillaume Farel, Strasbourgi protestantlik ajaloolane ja diplomaat Johannes Sleidanus, Hollandi vabadusvõitlejast riigimees ja kirjanik Philips van Marnix ning François du Jon, prantsuse päritolu kalvinistlik jutlustaja ja teoloog Hollandis.

Kena pilt üksmeelest ja vennalikust osadusest. Kuid me teame, et nii see tegelikkuses ei olnud. Katoliiklik kirikuloolane Johannes Cochlaeus kirjutas 1530. aastal, murrangulist Marburgi religioonikõnelust (1529) silmas pidades, kui Saksamaa ja Šveitsi reformatsiooniteed õhtusöömaaja tõlgendamises lõplikult lahku läksid, mistõttu jäi saavutamata protestantismi poliitiline ühtsus, järgmised sõnad: „Selle aja uued sektid on end jaganud nii paljudesse jõukudesse ja lõhestunud hulkadesse, et nad isekeskis oma asjadega ei suuda üksmeelele jõuda, nagu seda näitab selgelt äsja toimunud läbirääkimine Marburgis, kus jõugumeistrid ise peaaegu kõik kohal viibisid, ja viimaks siiski ilma rahu ja üksmeeleta lahku läksid…”

Milliseid püsiväärtusi peaksime iga hinna eest säilitama ja järeltulevatele põlvedele edasi andma?

Mitte kristlik üksmeel, vaid õpetuslikud ja isikutevahelised tülid, mitte vennalik osadus, vaid üksteisele õhtusöömaaja-osaduse keelamine – nõnda nägi välja reformatsioonist mõjutatud kristlaskonna tegelikkus. Mitte alusetult ei üritanud roomakatoliku kirik õhtumaise katoolse kiriku lõhenemist ületada taktikaga, mille kohaselt taheti protestante üksteisega veelgi rohkem tülli ajada ja nendega siis väiksemate osade kaupa toime tulla.

Teisalt oleks igati õiglane, kui me reformatsioonist ja selle ajaloolis-teoloogilisest pärandist rääkides kaasaksime pildil kujutatute hulka ka reformatsiooni nn radikaalse või vasaku tiiva esindajaid. Kunstnik on nad „peavoolu reformaatorite” ringist sootuks välja jätnud: – nt tulihingelised antiklerikaalid Andreas Karlstadt, Thomas Müntzer ja Melchior Hoffmann või Šveitsi, Saksamaa ja Madalmaade ristijateliikumise esindajad Konrad Grebel, Balthasar Hubmaier, Hans Denck, Pilgram Marpeck ja Menno Simons ning ka Saksamaa „spiritualistid” Sebastian Frank või Caspar von Schwenckfeld. Mitte ainult tülitsemised ja teoloogilised vastuolud, vaid ka teisitimõtlejate ja -uskujate verine tagakiusamine ning märterlus ja tekkivate vabakiriklike osaduskondade teadlik eraldumine või ka represseeriv eraldamine suurtest reformatsioonikirikutest kuuluvad sellele pildile.2

Et puudujääki korvata, koondame reformatsiooni juubeliaasta jooksul oma tähelepanu just nendele isikutele (ja nendega seotud usuliikumistele, kelle vaimulikke mantlipärijaid võib tänapäeval leida mitme vabakirikliku konfessiooni ridadest), keda tundmatu kunstnik on teadlikult, kuid siiski teenimatult kujutamata jätnud. Kõik nad esitasid väljakutse kiriklikule ja ilmalikule ülikkonnale ning võtsid oma usuliste veendumuste ajel jalge alla tee, mis viis neid välja oma ajastu poliitilisest ühiskonnast ja kiriklikust osadusest. Reformaatorite eliidi sekka neil pääsu polnud ning nende tegevus kiriku, kristlaskonna ja ka ühiskonna reformimisel pälvis sageli juba esimestest päevadest alates ränga kriitika reformatsiooni enda ridades. Mitmeid neist on hukka mõistetud ka järeltulevate põlvkondade poolt ja nende nimesid on koguni püütud „ajaloo lehekülgedelt” kustutada.
Vaadates 2017. aastal pidulikult tagasi protestantlike konfessioonide poole tuhande aastasele ajaloole, tuleks ka meil, Eesti vabakiriklike usukogukondade liikmetel, suunata oma pilk ajas kaugemale kui eelmisesse ja üle-eelmisesse sajandisse ning küsida, kus asuvad vabakirikliku kristluse juured ning missugused vaimulikud väärtused on pärandina meie kätte usaldatud. Kui me end ajaloolis-vaimulikult määratleme „radikaalse reformatsiooni lastena”, siis on kohane meenutada Pauluse sõnu: „Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad…” (Rm 8:17).

Kui meie ja ühtlasi kõigi protestantlike konfessioonide ajaloolisi juuri saab otsida reformatsioonipäevist või vähemalt reformatsiooniga vallandunud arengutest, siis on õigustatud küsimus, missugune on meie pärandiosa, kui oleme radikaalse reformatsiooni, õigemini selle ridades eelkõige ristijate (anabaptistide) usuliikumise esiletõusuga alguse saanud pikaajalise ja valulise arengu lapsed, ning missugused on need püsiväärtused, mida peaksime iga hinna eest säilitama ja järeltulevatele põlvkondadele edasi andma.

2009. aastal pidulikult oma 400 aasta juubelit tähistanud baptismi ei saa küll näha vahetus seoses reformatsiooniaja ristijateliikumise mõningate ühendustega, kuid nende vaimse pärandi omaksvõtt on väljaspool kahtlust. Tänases maailmas, kus väärtuste ja tõdede piirid üha rohkem ähmastuvad, võiksid vabakiriklikud identiteediotsingud olla üheks värskendavaks hinguseks sajandite jooksul umbseks muutunud protestantismi hoones – ja seda eriti reformatsiooni ehk maakeeli usupuhastuse 500. juubeliaastal.
Võtkem koos ette põgus tagasivaateline teekond oma usulise identiteedi allikate juurde, tehes seda nende usuliste isiksuste kaasabil, keda reformatsiooni sajanda juubeli lauda ei kutsutud.

 

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke