Otsing

02/2019 12 pilli toivo
Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud

Elame ajal, mil uskkondade identiteet muutub nõrgemaks. „Ma olen kristlane” tundub olevat kuidagi parem väljend, kui et ma olen baptist või nelipühilane või luterlane. See on ilmselt seotud inimeste ettevaatlikkusega institutsioonide suhtes ja organiseeritud kristlus ei ole praegusajal just eriti „moes“. Olgem ausad, kristlikud uskkonnad on oma ajaloo jooksul jõudnud teha mõnegi väärsammu. Kriitiline distants pole iseenesest paha. Küllap on see parem kui pimesi ja ummisjalu kõike jaatada ja pühaks pidada, millele vähegi ajaloo tolmu peale on kogunenud.
Kuid ei maksa liikuda teise äärmusesse ja eitada usulise liikumise pärandit, selle õppetunde ja aja jooksul välja lihvitud väärtusi. Enesetunnetust. Ühiselt jagatud kogemust. Kui see kõik lihtsalt minema heita ja öelda, et nüüd alustame muudkui puhtalt lehelt ja mingite igivanade traditsioonidega ennast siduma ei hakka, siis oleme libisenud ühest kraavist lihtsalt teise. Ja mõnikord niisuguse hooga, et annab tükk aega mütata ja rabeleda, et jälle kuidagi edasi liikuda. Tee, mis edasi viib, on nende kahe äärmuse keskel.
Mis on Eesti baptismi 135-aastase loo jooksul kristalliseerunud õppetunnid, kogemused, mis inspireerivad ja annavad jõudu? Ma ei kavatse teha süstemaatilist ülevaadet, vaid jagan pigem enda vaatepunkti. Järgnev on niisiis rohkem isiklik tunnistus kui tasakaalustatud miniuurimus.



Püüded Pühakirja valgel oma arusaamisi selgemaks arutada on baptistikogudustele iseloomulik joon.

Koguduslik koosmeel juhtimises
Esiteks tõid esimesed baptistikogudused – ja mõistagi ka priikogudused – Eesti usuelu pildile uue koguduseks olemise viisi. See, et kogudus tuleb kokku ja otsustab oma asjad ise, ei olnud omane ei luterluses ega õigeusus. Vennastekogudus oli küll praktiseerinud osalejate aktiivset kaasalöömist, kuid jäänud siiski luteri kiriku rüppe.
Just 19. sajandi Läänemaa ärkamisest välja kasvanud prii- ja baptistikogudused hakkasid järjekindlalt rakendama koguduse ühiskoosolekut kui juhtimise viisi. Seda püüti teha palvetavas meeles ja Pühakirja juhiseid otsides ning üksteist kuulates. Ega see neil kogudustel alati nii hästi välja ei tulnud, aga uus koguduse mudel oli loodud. Ühiselt läbi arutatud otsuste langetamise tava on lahutamatult seotud baptistikogudusliku, laiemas mõttes vabakogudusliku identiteediga. Katsed rakendada hierarhilist juhtimist, piiskoplikku või presbüteriaanlikku skeemi, viivad meid viimaks eemale meie juurtest. Aga nõrkade juurtega puu on tormis või uhtvete käes kerge langema.

Kohaliku teoloogilise mõtte edendamine
Teiseks lõi baptism pinnase kohaliku vabakogudusliku juhtimise ja teoloogia tekkeks. Eks see oli alguses kodukootud ja kohmakas, aga võetud suund oli tähelepanuväärne. Kui saksa baptistide misjoni- ja mõjupiirkonnas jäi mõnel pool juhtimine saksakeelsete pastorite kätte, siis Eestis kerkisid üsna kiiresti esile kohalikud juhid. Adam Reinhold Schiewe, Peterburi saksa baptisti koguduse juht, suunas 19. sajandi lõpul siinseid koguduse elu valdkondi küll päris otsustavalt, kuid Eestis ta ise ei elanud ja temaga nõu pidada polnud alati võimalik. Andres Tetermann, August Johannson ja teised pidid paratamatult ise koguduste elu ja ühistöö eest vastutama.
Teoloogiline mõte kujunes küll aegamisi, kuid püüded Pühakirja valgel oma arusaamisi selgitada ja selgemaks arutada on baptistikogudustele iseloomulik joon. On teada, et Tetermann püüdis nii saksakeelse kirjanduse kui ka kreekakeelse Uue Testamendi abil oma usku mõtestada ja teisigi õpetada. Ta ei olnud erand. Kohaliku baptismi alguskümnenditel kerkis esile analüütilise ja loogilise mõtlemisega Pärnu jutlustaja Jüri Mill.
Olgu öeldud, et Eesti baptismi loos on Pühakirja selgitamine mitte ainult juhtide ülesanne, kuigi nad olid oma elu ja tegevusega saavutanud koguduste usalduse. Eht-vabakoguduslikult oli Piibli tõlgendamine ja koguduse elu praktika mõtestamine kollektiivsete joontega. Kuna oldi veendunud, et Jumal annab tarkust ja selgust igale siirale otsijale, oli koguduse koosolekul samavõrd sõnaõigust nii kaelasidemega jutlustajal kui pasteldes talumehel. Kollektiivne teoloogiline arutelu väljendus koguduste ühistel konverentsidel, isegi kui kohalolijad seda ise teoloogiaks ei nimetanudki. Ma olen veendunud, et seda väärtust tasub säilitada ka tänasel internetiajastul, kui õpetajad ja jutlustajad maailma igast nurgast võivad paari klahvivajutusega meie elutoas õpetusi jagada. Ei tohi kaotada ise mõtlemise, ise uurimise ja järelduste tegemise oskust ja tahtmist. Ei saa elada ainult kiirtoidu ja poolfabrikaatide peal, tuleb osata ka ise süüa teha!

135 aastaga kujundatud usaldusväärseid toetuspunkte tasub teada ja värskelt avastada.

Viljakas tekstiloome 13 m6lestame neid
Kolmandaks on baptismi Eestis alati iseloomustanud hariduse ja kirjanduse väärtustamine. Kõigepealt mõni sõna kirjanduse kohta. Kirjalik tekst on ühtsuse tekitaja ja suunaja ning mõtteaine pakkuja. Mitte ainult raamatute, ja mõistagi Pühakirja lugemise, vaid ka ise tekstide loomise mõttes. Juba 19. sajandil, kui baptistid tsensuuri tõttu ei tohtinud oma kirjandust avaldada, liikus kogudusest kogudusse käsitsi kirjutatud algeline ringkiri Armas Vend, mille üks eksemplar aastast 1897 on tänaseni säilinud.
Hiljem, 1904. aastal, alustas Andres Tetermann ajakirja Teekäija väljaandmist, mis ilmub tänaseni. 1920. ja 1930. aastatel oli üheks viljakaks kirjameheks Karl Kaups, kes jätkas tekstiloomet paguluses. Või mõelge neile sadadele ja sadadele raamatutele, mis masinakirja-trükis ilmusid nõukogude perioodil. Raamatu austamine ja tekstide loomine on baptismile omane. Kas see pärand kutsub meid millekski üles? Arvan, et jah. See kutsub meid eestikeelsete vaimulike tekstide loomisega vaeva nägema. Kõik võimalused selleks on olemas! Oleks lausa piinlik, kuid võrdluses selgub, et nõukogude surveajal sündis rohkem tekste Eesti baptistide ja teiste vabakoguduste autorite sulest kui praegusajal.

Hariduse väärtustamine erinevates vormides
Haridus selle formaalsemas mõttes oli samuti baptistide jaoks tähtis. Aastal 1922 alustas Keilas Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar oma tegevust. Ega kõigil õppima tulijatel polnud gümnaasiumi tasemel haridustki, nii et mõnigi pidi õppima usuteaduslike ainete kõrvalt üldhariduslikke aineid. Ameerikasse saadeti õppima Osvald Tärk ja Evald Mänd ning mitmed baptisti jutlustajad olid täiendanud ennast Hamburgis.
Näib, et 1920.–30. aastatel püüti hoida tasakaalu seminarihariduse ja lühiajaliste kursuste vahel. Üht ei mängitud teise vastu välja, vaid mõlemat arendati. Lühiajalised kursused olid neile, kes ei saanud mitut aastat õpingutele pühendada, kuid soovisid ometi paremat ettevalmistust piiblitundmises või evangelismi vallas. Mõlemad õppevormid olid olulised. Eriti ilmekalt selgus mitmekesise hariduse kasu hiljem nõukogude perioodil: EKB Liidus andsid tooni süstemaatilise teoloogilise haridusega vaimulikud, kuid leidus piisavalt paindlikkust, et korraldada kõikvõimalikke täienduskoolitusi.

Misjonlik hoiak
Veel üks tahk, millele juhin tähelepanu. Eesti baptismi iseloomustab misjonimeelsus. Karl Kaups rõhutas 1934. aastal, et baptistide misjonimotiiviks on „armastusevõlg“. Paulus ütles, et ta on „nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane“ (Rm 1:14). Misjon oli erinevate uskkondade koostöövaldkond: baptistide ja evangeeliumi kristlaste ühisel moraalsel toel töötasid Egiptuses Aleksandra Liblik, Melita Marley, Ester Sirotkin. Kuid igapäevane tunnistus Kristusest, evangeelsed nädalad ja usu muutvast jõust jutustav elu – see kõik oli osa baptistlikust spiritualiteedist. Otsida sisulisi ja praktilisi vastuseid küsimusele, mida misjon ja evangelism tähendavad tänapäeva maailmas, on kahtlemata üks baptistlikust pärandist tulenev ülesanne.

Kokkuvõtteks
Eelnevad Eesti baptismi tunnusjooned ei moodusta ammendavat loetelu. Selge on ka see, et nad kõik – koguduslik koosmeel juhtimises, kohaliku teoloogilise mõtte edendamine, hariduse väärtustamine selle erinevates vormides, tekstiloome ja misjonlik hoiak – vajavad jätkuvat täitmist sisuga ja praktikasse viimist muutuvas kultuurilises kontekstis. Kuid pärand, mis on edasi kandunud läbi aastakümnete, annab tugeva aluse, et astuda järgmisi samme. Eesti baptismi 135 aastat on kujundanud usaldusväärseid toetuspunkte. Neid tasub teada ja värskelt avastada. Viimaks seisame kõik eelmiste põlvkondade õlgadel.

Uudised

2022-7-oktoober

12 November 2022
2022-7-oktoober

SISUKORD Parem kui kuld Igor Raihhelgauz EKB Liidu vanematekogu Nuutsakul TK Piibliõpe, väikegrupp, jüngerdamine Joel Aulis Kellele kuulub esimene sõna? Ermo Jürma Monika Aavistu – elu kirju kui lapitekk Ermo Jürma...

Paide Baptistikoguduse 100 aastat

12 November 2022
Paide Baptistikoguduse 100 aastat

Oktoober 2022 Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus „See on Paide kõige sõbralikum kogudus,“ ütleb minu kõrvale istunud Pille, kellega esimest korda kohtume.Ehkki see avaldus kõlab üsna julgelt, on mul lihtne...

Miks ma astusin Seminari magistriõppesse?

12 November 2022
Miks ma astusin Seminari magistriõppesse?

Oktoober 2022 Meelis Kibuspuu, Tartu Risttee koguduse pastor Kolm ja pool aastat tagasi pastori rolli asudes ei mõelnud ma esmajärjekorras õppimise peale. Tegutsema oli vaja hakata, juhtima oli vaja hakata. Jutlustamisel...

Liidu kogudused internetis: ajalugu on meile oluline!

12 November 2022

Oktoober 2022Hele-Maria Kangro, 3D kogudus See, millest me räägime, annab edasi meie väärtusi. Sama kehtib koguduste kodulehtedel.Analüüsisime Seminari meedialoengutes koos 20 tudengiga koguduste kodulehti ja arutlesime, millise kuvandi need meile...

Arhiiviallikad aitavad mõista usulugu

12 November 2022
Arhiiviallikad aitavad mõista usulugu

Oktoober 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud Me seisame eelmiste põlvkondade õlgadel. Me võtame nende pärandist teekonnale kaasa seda, mis annab meile jõudu, ja mõnikord sedagi, mis meid takistab. Seda pärandit...

Loksa koguduse pastor Tõnis Valk

12 November 2022
Loksa koguduse pastor Tõnis Valk

Oktoober 2022 Merit Lassmann, Loksa kogudus Oktoobri keskpaigas, kui loodus näitab oma kõige kuldsemaid ja kirkamaid värve, on põhjust Loksa Baptisti Kogudusel kokku tulla tänus ja rõõmus, tähistama oma 47. sünnipäeva....

EBFi aastakoosolek Riias

12 November 2022
EBFi aastakoosolek Riias

Oktoober 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president EBFi aastakoosoleku avateenistusel palvetati olukorra pärast Ukrainas ja sealset sõjaolukorda arvestades võeti vastu ka pöördumine.Ukraina baptistiliidu asepresident Igor Bandura jagas ülevaadet koguduste olukorrast. 400...

In memoriam Marika Nigulas

12 November 2022
In memoriam Marika Nigulas

Oktoober 2022 15.02.1962–25.09.2022 Marika sündis Siiri ja Rein Ratase perre teise lapsena 15. veebruaril 1962. aastal. Tema esimesed kuud olid kriitilised, nii ei antud talle elulootust. Ühel õhtul läks isa metodisti...

In memoriam Meelis Etti

12 November 2022
In memoriam Meelis Etti

Oktoober 2022 30.06.1943–27.09.2022 Meelis Etti sündis Rakveres II maailmasõja koleduste keskel 30. juunil 1943. Ester ja Oskar Etti suure pere esimese pojana kasvanud noormehel ei olnud kerge oma elu suunda ja...

Väikesed asjad. Teesillutajale

12 November 2022

Oktoober 2022Lehte Jürimäe (1928 – 2017) Väikesest seemnekesest võrsus võimas puu. Lihtsast karjapoisist kuningas sai suur.Mitu väikest oja koondus laiaks jõeks.Rida õigeid mõtteid sulas suureks tõeks. Vihmapiisku langes – terve...

Linke