Otsing

Aprill 2021 21 pillitoivo
Toivo Pilli, Kirikuajaloo õppejõud

Mõne aasta pärast tähistatakse 500 aasta möödumist anabaptistliku liikumise algusest. Mida tõi endaga kaasa nn reformatsiooni kolmas laine, mis sai alguse Šveitsist Zwingli järgijate hulgast, kes olid oma õpetajaga võrreldes radikaalsemad? Milles seisnes nende juurte juurde pöördumine? Nad loobusid lapseristimisest ja rõhutasid, et kogudus on osaduskond, mitte hierarhiline struktuur. Nad keeldusid osalemast tollastes võimustruktuurides.
Eesti vabakogudusedki on anabaptiste pidanud oma eeskujuks. Näiteks on Osvald Tärki ja Robert Võsu inspireerinud anabaptismi teoloog Balthasar Hübmaier, kes küll tunnistas, et ta võib eksida, sest on ainult inimene, aga... „tõde on surematu“.
Muidugi on ajaloosündmuste alguse tähistamine alati kokkuleppeline. Eks on kokkuleppeline ka see, et 1517. aastat peetakse luterliku reformatsiooni alguseks. Millisest sündmusest lähtutakse anabaptistide juubeli tähistamisel?
Ühel 1525. aasta jaanuarikuu õhtul kogunes pool tosinat meest salaja Zürichis Grossmünsteri kiriku lähedal olevas majas, mis kuulus Felix Manzile. Linnavalitsus oli andnud kogunemise keelu, kuid Piibli uurimist ja palvetamist, olgugi suletud aknaluukide taga, ei tahtnud see usu-uuendajate rühm kuidagi ära jätta. Tol õhtul valitses sisemine pinge, Jumala tahte otsimise ärevus. Uue Testamendi valgel näis laste ristimine õigustamatu. Sellel õhtul leidsid kokkutulnud, et ei piisa ainult usuristimise pooldamisest, vaid seda tuleb ka praktiseerida. Üks kokkutulnutest, Conrad Grebel, ristis seejärel Georg Blaurocki ja see omakorda ristis teised, nende „usu ja teadmise“ peale, nagu ütleb huteriitide kroonika.

Anabaptistid loobusid lapseristimisest ja rõhutasid, et kogudus on osaduskond, mitte hierarhiline struktuur.


Muidugi ei olnud ristimise küsimus ainus, mis anabaptiste iseloomustas. Samavõrd tähtis oli usu praktiseerimine argielus. Peagi võis märgata anabaptistlike ideede levikut mujalgi Euroopas, kus vaimne pinnas oli küps otsustava jüngerluse esilekerkimiseks. Ajaloolased rõhutavad, et tegemist on polügeneetilise nähtusega – sarnased seisukohad ja praktikad kerkivad esile korraga mitmel pool: lisaks Šveitsile veel Lõuna-Saksamaal, Määrimaal, Austrias, pisut hiljem juba Hollandis ja mujal.
Tänaseks on säilinud kaks peamist anabaptislikku suunda: huteriidid ja mennoniidid ehk Jakob Hutteri ja Menno Simonsi vaimsed järeltulijad. Esimene on ajalukku jäänud anabaptistliku ühiselu arendajana, sest ta oli veendunud, et algkristlikku seisukohta „ja kõik, mis neil oli, oli neil ühine“ peab teostama ka tänapäeval. Teine loob pärast Münsteri katastroofilisi sündmusi tasakaalu, selgitades, et väevõimuga usuliste seisukohtade kehtestamine Vana Testamendi vaimus on eksitus. Sellinegi peatükk on anabaptistide ajaloos olemas. Menno Simons rajas kogudusi ja töötas väsimatult rahumeelse anabaptismi juurutamiseks. Anabaptismi peasuund oligi rahumeelne, hoidudes igasugusest relva kasutamisest.
Mida võiksid tänapäeva kristlased anabaptistidelt õppida? Vahest kõigepealt jüngerluse tähtsust, mida see usuliikumine ise nimetas Kristuse järgimiseks. Ei piisanud lihtsalt väliste kommete täitmisest, kui sellega ei kaasnenud sisemine ja väline elumuutus. Kristust õpib tundma ainult see, kes temale kuuletub ja teda järgib elu tegelikkuses.
Kristuse järgimine sisaldas kannatusi ja tagakiusu. Katsumusi ei olnud vaja vältida, ja neid ei saanudki vältida. Sulane ei ole suurem kui tema isand. Tagakius aitas tegelikult kaasa 16. sajandi anabaptismi levikule. Otsides uusi elukohti, võtsid nad kaasa oma usu ja eluviisi. Tõsi küll, mitmed liikumise juhid surid märtritena, kuid see kinnitas vaid veendumust, et jüngerlus tähendab Kristuse tunnistamist nii elus kui surmas.
Kahtlemata on anabaptistid aidanud juurutada osaduslikku kogudusemudelit. Nad loobusid koguduse hierarhilisest käsitlusest. Juhid olid muidugi tähtsad, kuid nad ei olnud mingis eriseisuses. Nemadki pidid arvestama osaduskonna ühise tunnetusega. Muidugi on elutegelikkus alati kirjum ja mitmekülgsem kui ideaal, aga usukogukonna roll muutub anabaptistide hulgas olulisemaks kui varasemates koguduslikes mustrites. Vastutus üksteise ees, üksteise nõuannete kuulamine ja kuuletumine oli lahutamatuks osaks selle usuliikumise elust. Individualismi kalduvatel aegadel nagu praegune võib anabaptistide eeskuju osutuda väga vajalikuks.

Uudised

2023-3-aprill

08 Mai 2023
2023-3-aprill

SISUKORD  7 hetke Soomemaalt Märt Saar Jeesuse nimi vabastas öistest luupainajatest Marcus Zujev Ülestõusmine täidab meid rõõmuga Ermo Jürma Helvi Piispea – Jumal ei anna oma au teisele! Ermo Jürma...

7 hetke Soomemaalt

08 Mai 2023
7 hetke Soomemaalt

Aprill 2023 Märt Saar, Sundomi misjonikoguduse pastor Kuuldavasti meie lõunanaabri Läti koolides enam ajalugu ei õpetata. Kahtlane värk. Seda olulisem on jäädvustada Eesti pikima ajalooga ajakirjas, mis toimub meie tänastel usuradadel....

Jeesuse nimi vabastas öistest luupainajatest

08 Mai 2023
Jeesuse nimi vabastas öistest luupainajatest

Aprill 2023 Marcus Zujev, Oleviste kogudus Anu Zujeva (29) on Toilast Tallinna tulnud juuksur, kes tuli oma kliendi kutsel kristlikke põhitõdesid tutvustavale Alfa-kursusele, kus koges Jumalat ja vabanes öistest luupainajatest. Järgnevalt...

Ülestõusmine täidab meid rõõmuga

08 Mai 2023
Ülestõusmine täidab meid rõõmuga

Aprill 2023 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Ülestõusmishommikul tühja haua avastanud naistest öeldakse, et suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama seda tema jüngritele (Mt 28:8). Kui Jeesus äkitselt ülejäänud jüngrite keskel seisis,...

Helvi Piispea – Jumal ei anna oma au teisele!

08 Mai 2023
Helvi Piispea – Jumal ei anna oma au teisele!

Aprill 2023 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Kes Helvi Piispeaga tuttavaks saab, võib kuulda palju. Oma pikka eluteekonda on ta ka hoolikalt salvestanud. Tema korteri riiulitel on aukartust äratav hulk korrektselt vormistatud...

Ülestõusmispüha ei kuulu üksnes kristlastele

08 Mai 2023
Ülestõusmispüha ei kuulu üksnes kristlastele

Aprill 2023  Tänase päeva kohta öeldakse õhtustes uudistes, et kristlik maailm tähistas ülestõusmispühi. See vastab tõele. Need pühad ei kuulu üksnes kristlastele. Ülestõusmispühade aluseks olevad sündmused on vastuseks üldinimlikele küsimustele...

Minu misjon sõdivas maailmas

08 Mai 2023
Minu misjon sõdivas maailmas

Aprill 2023 Helle Liht, EBFi asepeasekretär, „Ühisosa“, 4.02.2023 Ma vahel ikka mõtlen sellele, et veel aasta tagasi veebruaris ei uskunud ma, et sõda tuleb meile nii lähedale. Vene vägede koondamisest Ukraina...

Rahu keset tormi – koguduste toimimine kriisiajal

08 Mai 2023
Rahu keset tormi – koguduste toimimine kriisiajal

Aprill 2023 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Erki Tamm, Ermo Jürma Talve viimastel päevadel toimusid veel üllatavalt paksus lumes suikuvas Nuutsaku puhkekeskuses vaimulike töötegijate õppe- ja osaduspäevad. Ukrainas juba üle aasta kõmisenud...

Immaanueli koguduse elu maailmasõdade ajal

08 Mai 2023
Immaanueli koguduse elu maailmasõdade ajal

Aprill 2023 Vanematekogu esimehe Joosep Tammo ettekanne vaimulike töötegijate päeval Nuutsakul 18. märtsil 2023. Alustan Pühakirja tekstiga, mida Osvald Tärk kasutas Tallinna vabanemise 2. aastapäeval, 29. augustil 1943. aastal. Too Jumalale...

Ära mässi end argistesse askeldustesse!

08 Mai 2023
Ära mässi end argistesse askeldustesse!

Aprill 2023 Margus Kask, Elva koguduse pastor Apostel Paulus andis Timoteosele korralduse: „Ära mässi end argistesse askeldustesse!“ Mõlemad mehed olid töistes suhetes jumalariigi põldudel juba pikka aega. Kui nad siis linnu...

Linke