Otsing

Aprill 2021 21 pillitoivo
Toivo Pilli, Kirikuajaloo õppejõud

Mõne aasta pärast tähistatakse 500 aasta möödumist anabaptistliku liikumise algusest. Mida tõi endaga kaasa nn reformatsiooni kolmas laine, mis sai alguse Šveitsist Zwingli järgijate hulgast, kes olid oma õpetajaga võrreldes radikaalsemad? Milles seisnes nende juurte juurde pöördumine? Nad loobusid lapseristimisest ja rõhutasid, et kogudus on osaduskond, mitte hierarhiline struktuur. Nad keeldusid osalemast tollastes võimustruktuurides.
Eesti vabakogudusedki on anabaptiste pidanud oma eeskujuks. Näiteks on Osvald Tärki ja Robert Võsu inspireerinud anabaptismi teoloog Balthasar Hübmaier, kes küll tunnistas, et ta võib eksida, sest on ainult inimene, aga... „tõde on surematu“.
Muidugi on ajaloosündmuste alguse tähistamine alati kokkuleppeline. Eks on kokkuleppeline ka see, et 1517. aastat peetakse luterliku reformatsiooni alguseks. Millisest sündmusest lähtutakse anabaptistide juubeli tähistamisel?
Ühel 1525. aasta jaanuarikuu õhtul kogunes pool tosinat meest salaja Zürichis Grossmünsteri kiriku lähedal olevas majas, mis kuulus Felix Manzile. Linnavalitsus oli andnud kogunemise keelu, kuid Piibli uurimist ja palvetamist, olgugi suletud aknaluukide taga, ei tahtnud see usu-uuendajate rühm kuidagi ära jätta. Tol õhtul valitses sisemine pinge, Jumala tahte otsimise ärevus. Uue Testamendi valgel näis laste ristimine õigustamatu. Sellel õhtul leidsid kokkutulnud, et ei piisa ainult usuristimise pooldamisest, vaid seda tuleb ka praktiseerida. Üks kokkutulnutest, Conrad Grebel, ristis seejärel Georg Blaurocki ja see omakorda ristis teised, nende „usu ja teadmise“ peale, nagu ütleb huteriitide kroonika.

Anabaptistid loobusid lapseristimisest ja rõhutasid, et kogudus on osaduskond, mitte hierarhiline struktuur.


Muidugi ei olnud ristimise küsimus ainus, mis anabaptiste iseloomustas. Samavõrd tähtis oli usu praktiseerimine argielus. Peagi võis märgata anabaptistlike ideede levikut mujalgi Euroopas, kus vaimne pinnas oli küps otsustava jüngerluse esilekerkimiseks. Ajaloolased rõhutavad, et tegemist on polügeneetilise nähtusega – sarnased seisukohad ja praktikad kerkivad esile korraga mitmel pool: lisaks Šveitsile veel Lõuna-Saksamaal, Määrimaal, Austrias, pisut hiljem juba Hollandis ja mujal.
Tänaseks on säilinud kaks peamist anabaptislikku suunda: huteriidid ja mennoniidid ehk Jakob Hutteri ja Menno Simonsi vaimsed järeltulijad. Esimene on ajalukku jäänud anabaptistliku ühiselu arendajana, sest ta oli veendunud, et algkristlikku seisukohta „ja kõik, mis neil oli, oli neil ühine“ peab teostama ka tänapäeval. Teine loob pärast Münsteri katastroofilisi sündmusi tasakaalu, selgitades, et väevõimuga usuliste seisukohtade kehtestamine Vana Testamendi vaimus on eksitus. Sellinegi peatükk on anabaptistide ajaloos olemas. Menno Simons rajas kogudusi ja töötas väsimatult rahumeelse anabaptismi juurutamiseks. Anabaptismi peasuund oligi rahumeelne, hoidudes igasugusest relva kasutamisest.
Mida võiksid tänapäeva kristlased anabaptistidelt õppida? Vahest kõigepealt jüngerluse tähtsust, mida see usuliikumine ise nimetas Kristuse järgimiseks. Ei piisanud lihtsalt väliste kommete täitmisest, kui sellega ei kaasnenud sisemine ja väline elumuutus. Kristust õpib tundma ainult see, kes temale kuuletub ja teda järgib elu tegelikkuses.
Kristuse järgimine sisaldas kannatusi ja tagakiusu. Katsumusi ei olnud vaja vältida, ja neid ei saanudki vältida. Sulane ei ole suurem kui tema isand. Tagakius aitas tegelikult kaasa 16. sajandi anabaptismi levikule. Otsides uusi elukohti, võtsid nad kaasa oma usu ja eluviisi. Tõsi küll, mitmed liikumise juhid surid märtritena, kuid see kinnitas vaid veendumust, et jüngerlus tähendab Kristuse tunnistamist nii elus kui surmas.
Kahtlemata on anabaptistid aidanud juurutada osaduslikku kogudusemudelit. Nad loobusid koguduse hierarhilisest käsitlusest. Juhid olid muidugi tähtsad, kuid nad ei olnud mingis eriseisuses. Nemadki pidid arvestama osaduskonna ühise tunnetusega. Muidugi on elutegelikkus alati kirjum ja mitmekülgsem kui ideaal, aga usukogukonna roll muutub anabaptistide hulgas olulisemaks kui varasemates koguduslikes mustrites. Vastutus üksteise ees, üksteise nõuannete kuulamine ja kuuletumine oli lahutamatuks osaks selle usuliikumise elust. Individualismi kalduvatel aegadel nagu praegune võib anabaptistide eeskuju osutuda väga vajalikuks.

Uudised

2021-5-august

03 September 2021
2021-5-august

SISUKORD „Kahevõitluse“ päevad Nuutsakul Miikael Johan Tamm 3D Kogudus sai Maailma Baptistiliidu tunnustuse Helle Liht EKNi vaie Vabariigi Valitsuse korralduse peale TK Jeesus on alati kohal Ermo Jürma Peeter Tamme kutsumus...

Eesti Kirikute Nõukogu läkitus taasiseseisvumispäeva kolmekümnendaks aastapäevaks

03 September 2021
Eesti Kirikute Nõukogu läkitus taasiseseisvumispäeva kolmekümnendaks aastapäevaks

August 2021  „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!“ (Gl 5:1). Käesoleva aasta 20. augustil möödub 30 aastat, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu...

Mustvee Betaania Kogudus 100

03 September 2021
Mustvee Betaania Kogudus 100

August 2021 Paul Gill, Betaania pastorFotod: Reet Pappe Hea kaasteeline, meist igaüks tähistab juubeleid, et tänus vaadata tagasi ja mõelda sellele, mis veel ees seisab. Seda tegi ka Mustvee Betaania Kogudus,...

Tõrva Immaanueli Kogudus sai 100-aastaseks

03 September 2021
Tõrva Immaanueli Kogudus sai 100-aastaseks

August 2021 Monika Aavistu, Valga Betaania kogudus Eriliselt kuumal pühapäeval, 4. juulil Tõrvas pidutseti – Immaanueli kogudusel täitus 100 ja Pigilinnal endal 95 aastat. Abivallavanem Lauri Drubinš nimetas koguduse rolli kohaliku...

Pastor Siilas Kase ordineerimine

03 September 2021
Pastor Siilas Kase ordineerimine

August 2021  Kohila Baptistikoguduse 112. aastapäeval 8. augustil ordineeriti pastor Siilas Kask (38), kes teenib kogudust juba neli aastat ja on Kohila Mõisakooli poisteklassi õpetaja. Koos abikaasa Kärdiga kasvatavad nad...

Väikesest isamaast ja taevasest kodumaast

03 September 2021
Väikesest isamaast ja taevasest kodumaast

August 2021 Erki Tamm, EKB Liidu president Eesti taasiseseisvumise ajal õppisin Usuteadusliku Seminari teisel kursusel. Olin 23 – noored mehed selles eas päevikut ei pea. Elu on liiga kiire ja põnev...

Interneti väljakutse koputab uksele

03 September 2021
Interneti väljakutse koputab uksele

August 2021 Timo Lige, Toronto Eesti Baptistikoguduse pastor Elame ajas, kus internetimaailma väljakutsed koputavad aina intensiivsemalt koguduse uksele ja meil on valik. Kas me nuriseme taustamüra üle või avame ukse?Torontos oleme...

Kui digitaalseks muutub kogudus?

03 September 2021
Kui digitaalseks muutub kogudus?

August 2021 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Koroonaepideemia ei muutnud mitte ainult meie era-, vaid ka koguduste elu. Uus olukord on nõudnud koguduseliikmete ja kaasinimesteni jõudmiseks uute teede leidmist. Rekordilise...

Külluslik ja mitmekesine kõhutäis vabakiriklikku vaimulikku rooga

03 September 2021
Külluslik ja mitmekesine kõhutäis vabakiriklikku vaimulikku rooga

August 2021 Urmas Viilma, EELK peapiiskop Kui Erki Tamm minuga ühendust võttis ja palus, et kirjutaksin Teekäijale väikese arvamusavalduse „kõrvaltvaataja“ pilguga Akadeemilise Teoloogia Seltsi Usuteadusliku Ajakirja erinumbrile „Vabakiriklik identiteet ja kogudused...

Püha õhtusöömaaja talitus EKB Liidu kogudustes

03 September 2021
Püha õhtusöömaaja talitus EKB Liidu kogudustes

August 2021 Rait Tõnnori, Oleviste koguduse diakoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst Mida püha õhtusöömaaeg tähendab? Miks Jeesus selle korralduse andis? Kellel on koguduses õigus seda seada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele...

Linke