Juuni 2023 
Peeter Võsu, Oleviste kogudus
Iisraelis tähistati 26. aprillil riigi 75. aastapäeva. Seda tehti juudi kalendri järgi, nagu Iisraelis kombeks. Rahvusvahelise kalendri järgi taasrajati Iisrael 14. mail 1948.
Iisrael ei rajanud uut riiki, vaid taastas vana, nagu ka Eesti. Erinevus on selles, et kui meie okupatsioon kestis mõne kümnendi, siis Iisrael oli „kaardilt maas“ ligi kaks tuhat aastat. Riigi algseks sünnipäevaks võib pidada rahva jõudmist Kaananimaale aastal 1406 enne Kristust. 2000 aastat olid juudid hajutatud üle kogu maailma. Sellise riigi taastamine on unikaalne.
Iisrael ei rajanud uut riiki, vaid taastas vana, nagu ka Eesti.
Iisraelis valitseb seisukoht, et riik võlgneb oma iseseisvuse eest tänu nendele, kes on langenud selle kaitsmisel. Seetõttu on valitud Iseseisvuspäevale eelnev päev Mälestuspäevaks.
Need kaks päeva on väga erineva meeleoluga ja tundub, et ei ole lihtne minna hetkega üle ühelt teisele. Seda oleks lihtsam teha, kui öö jääks vahele. Iisraeli kalendris vahetub ööpäev õhtul päikese loojangul ning hetkega lülitatakse end leinameeleolust ümber rõõmu ja tänulikkuse lainele.
Olen viibinud nendel pühadel Iisraelis ja näinud lähedalt nende aasta kõige kurvema päeva tseremooniaid ning päikese loojudes astunud Jeruusalemma kesklinna Iseseisvuspäeva pidustuste keskele.
Iseseisvuspäeva võib iseloomustada kui kõige rõõmsamat rahvapidu, mida olen näinud. Nii kaugele, kui silm ulatus, oli näha masse liikumas läbi Jeruusalemma kesklinna, kõigil käes rahvusvärvides sini-valged lipud, õhupallid ja muud sümbolid. Paljudel olid rõivadki sini-valgetes värvides. Kõikjal mängis meeleolukas muusika, enamasti rahvuslikumat laadi. Tänavate ääres olid müügiletid, kus oli võimalik endale kõike rahvuslikku soetada.
Tänavu tumestas suuri pühi poliitiline lõhe parema ja vasaku tiiva vahel, mille kõige nähtavamaks osaks oli erimeelsus justiitsreformi osas. Pühade perioodiks pandi konflikt ootele.
Mälestuspäeval külastavad paljud oma sõdades või terrorismi tõttu langenud sugulaste ja lähedaste haudasid. Peetakse riiklikke tseremooniaid hukkunute mälestuseks. Päeva eelõhtul kell kaheksa peatub kogu riik minutiliseks leinaseisakuks. Sama korratakse mälestuspäeva hommikul.
Oma riigi eest on langenud ligi 24 000 inimest. Iisrael arvestab nende hulka ka inimesed, kes tegutsesid oma riigi kasuks veel enne selle väljakuulutamist. Ei tehta vahet sõdades, riiklikul erioperatsioonil või terrorismi vastu võideldes langenutel ega selle ohvritel.
Iseseisvuspäev on riigile väga oluline verstapost. See on tähiseks, mil peatutakse, et vaadata tagasi saavutatule ja ka ettepoole, et seada sihte edasiliikumiseks.
Iisrael on olnud edukas 
Iisraeli õnnitlemiseks on mitmeid põhjuseid. Nimetan vaid mõnda. Esiteks, riigi taastamine 1948. aastal, pärast ligi kahte tuhandet aastat eksiili, oma ajaloolisel territooriumil oli tohutu ime. Teiseks, väikeriigina püsima jäämine vaenulikus ümbruses, kus läbi kogu taasiseseisvumise aja on naabrid üritanud seda küll sõja, küll kõigi muude meetoditega hävitada. Kolmandaks, riigi areng. Vaatamata kõigile vastuseisudele ja raskustele, on Iisrael saanud uskumatuks edulooks. Kuigi Iisrael on väikeriik, kuulub see enamuse näitajate poolest maailma kümne tipp-tegija hulka.
Kohe alguses otsustas Iisrael valida riigikeeleks heebrea keele. See on keel, milles on kirjutatud Jumala ilmutus inimkonnale – Piibel. Heebrea keel oli ka Iisraeli rahva suhtlusvahendiks läbi pika ajaloo enne kodumaalt hajutamist ning ka Pühakirja ja vaimuliku suhtlemise keeleks aegadel, kui rahvas elas üle kogu maailma eksiilis.
Lisaks sellele valis Iisrael oma rahaühikuks vana rahvusvaluuta, seekli. Seadusandlikuks koguks sai Knesset, nagu oli ka vanadel aegadel. Selle liikmete arvuks sai 120, nagu Nehemja oli määranud umbes 2500 aastat tagasi.
Tänavu meenutati ka Iisraeli esimest Iseseisvuspäeva. Mitte seda, mis toimus 1949. aastal, vaid mis toimus ligi 3500 aastat tagasi, kui Joosua oli edukalt vallutanud Kaananimaa, alistades selle maa 31 kuningat. Joosua pidas oma Iseseisvuspäeva kõne Sekemi linnas, Gerisimi ja Eebali, õnnistuse ja needuse mägede vahel. Seal uuendas ta kogu rahva lepingut Jumalaga. Rahva vastuseks oli: „Meie teenime Issandat!“ (Jos 24).
Iisrael on tänaseks saanud suurriikidega võrdseks supervõimuks ja ka majandusgigandiks. Kui vaid mõnda edukat ala nimetada, siis Iisrael on maailma esireas start-up’ide, tehnoloogia, sõjatööstuse, juveelitööstuse, põllumajanduse, ravimitööstuse, muusika, turismi ja paljudes muudes valdkondades. Uueks ekspordi artikliks on gaas.
Tarkus ja intellektuaalne varandus ületab selles riigis kindlasti kõik käegakatsutava.
Jumala arm ja halastus katab ka nende puhul inimlikud puudujäägid.
Iisraeli rahvastik
Iisraeli taasiseseisvumise aastapäevadel ilmub statistika rahvastiku olukorrast riigis. Sarnaselt viimaste aastatega on neil ka tänavu põhjust rõõmu tunda. Rahvaarv on kasvutrendis.
Statistika Keskbüroo andmetel on Iisraeli rahvastiku arvuks ligi 9,73 miljonit inimest. Võrreldes esimese rahvaloendusega 1948. aastal on kasv rohkem kui 12-kordne. Siis oli kodanike arvuks 806 000.
Riigi rahvastikust 7,15 miljonit ehk 73,5% on juudid. Natuke üle 2 miljoni ehk 21% on araablased ja 5,5% on kõik teised, kelle hulka kuuluvad druusid, beduiinid ja eurooplased.
Võrreldes möödunud aastaga on rahvastik kasvanud 2,3% ehk 216 000 elaniku võrra. Sellest sündimus on andnud 183 000, immigratsiooni kaudu on riiki tulnud 79 000 ja surma läbi on lahkunud 51 000. Juudi rahva sündimus on kasvanud ja ulatub 3,13 lapseni perekonnas. Araabia muslimite perekonnas on see keskmiselt 3,01 last.
Ligi 50% maailma juutidest elab Iisraelis. Kogu juudi rahva hulka hinnatakse pisut üle 15 miljoni. Suurim arv juute väljaspool Iisraeli elab USA-s.
Iisrael on ainsaks demokraatlikuks lääneühiskonnaks, kus rahvastiku arv kasvab sellise tempoga. 30 aastat tagasi, kui otsustati rajada araablastele eraldi riik Iisraeli keskele, oli üheks kõige olulisemaks argumendiks hirm, et Iisrael jääb demograafias araablastele alla.
Juutide arv kasvab kiiremini kui araablaste oma. Seetõttu on võimalik araablased, kes soovivad Iisraeli jääda, elanike hulka integreerida. Araablaste oma riigi tekitamine on osutunud mitmete poliitikute soovunelmaks. Tänaseks on kõigile selge, et seda ei juhtu kunagi. Vaid lääneühiskondade vasakpoliitikud on kinni mõtteviisis, et see on kuidagi ehk ikka võimalik.
Iisraelis on tugev ja õitsev ühiskond. Kuna riigi majandus toetub väga erinevatele valdkondadele, on see kriisides osutunud vastupidavaks. Rahvastiku pidev ja stabiilne juurdekasv annab neile lootuse ka tulevikuks.
Vaenulike naabrite eest kaitsmisel on Iisrael töötanud välja „mitmekihilise“ süsteemi. Seda nii sise- kui välisvaenlaste vastu. Sellesse kuulub häiresüsteem, mis annab ohust õigeaegselt märku. Raketitõrjes on kokku ühendatud nii lühi-, kesk- kui ka pikamaasüsteemid.
Iisrael toodab enda jaoks piisavalt toitu. On saadusi, mida riik impordib, aga ka neid, mida ekspordib. Ka kriisides tagab toidujulgeoleku asjaolu, et piisavalt on oma toodangut.
Iisrael ja kogudus 
Usuinimestele on Iisrael eelkõige Piibli maa. Koht, kust tuli meile kirjapanduna algne teave Jumalast. Samuti koht, kuhu Jumal otsustas saata Lunastaja, Jeesuse, et lepitada kogu inimkond.
Iisraeli riigi taastamine 75 aastat tagasi ei olnud „juutide vandenõu“, see oli osa Piiblis ette kuulutatud Jumala plaanist. Nagu ka sajandeid tagasi, on Jumal andnud sellele rahvale mandaadi oma tahte elluviimiseks.
Tundub, et Iisrael on täna omalt poolt teinud kõik, mis võimalik, et riik oleks edukas ja suudaks püsima jääda. Kindluse annab aga õige suhe Jumalaga. Kõik Piibli prohvetid on Iisraelile ette kuulutanud oma maale tagasipöördumise. Ühiskonnana on Iisrael säilitanud respekti Jumala suhtes. See väljendub sabati ja teiste usupühade pidamises ning riigi pühendumises usu kaitsmisele. Valdav enamus riigimehi ja -naisi tunnustab Jumalat avalikult. Jumala arm ja halastus katab ka nende puhul inimlikud puudujäägid.
Palju õnne, Iisrael, taasiseseisvuse 75. aastapäeval! Mazel Tov!
