Otsing

12/2008 Kärt Einlo, Vormsi kogudus

Vormsi saar oma vaikuse, merekohina ja salapäraste metsadega elab pealtnäha kõigest puutumatut, kohati isegi eluvõõrast elu. Suured laenusummad, inkassofirmad, poodlemine ja kiirustamine pole siin teema. Isegi kinnisvara hinnad püsivad paari aasta tagusel tasemel. Vormsi ujuks nagu vastuvoolu.

Siia on eksootiline sõita puhkama, võtta korraks aeg maha, et siis järgmine hetk tavapärasesse oravarattasse tagasi astuda. Aga pikemalt peatuda, loobuda kiirest elutempost, korterist kesklinnas ning krediitkaartidest? Ei, kindlasti mitte! Maaelu pole linnainimese jaoks.

Teisitimõtlemine ja -tegutsemine ei ole kunagi populaarsed. Ometi on sellel määrav tähendus väga paljude eludele. See on sisemise ärkamise – väärtuste taasleidmise eelduseks.

.

Läbi ajaloo on Vormsi elanud teistsugust elu

Legend räägib Islandi viikingist Ormist, kelle nime järgi olevat Vormsi oma nime saanud. Alates 13. sajandist on saar olnud koduks rannarootslastele. Seda saart on valitsenud kuninganna Kristiina suur soosik ja diplomaat Hollandis ja Prantsusmaal Magnus Gabriel De la Gardie ja Rootsi sõjahärra Stakelberg. Vormsi rootsi verd talupojad pole kunagi kaotanud vabadust. Nende valduses on alati olnud nn kuninga priiusekirjad.

Pöördepunkt saare elus

1873. aastal saabus Vormsile Rootsi Evangeelse Alliansi misjonär Lars Johan Österblom. Efraim Taal kirjeldab oma raamatus „Vormsi ärkamine" tolleaegset elu: „ Inimesed elasid hurtsikutes. Majadel polnud korstnaid. Kohalikku elu iseloomustas joomine ja kaklused viina pärast."

Österblomi tegevuse tulemusel algas saarel vaimulik ärkamine nii rootslaste kui eestlaste seas, millel oli suur mõju ka kohalikule elule laiemalt. Rajati esimene kool, suitsutaredest said suurte akendega elamud. Kõrtside asemele kerkisid palvemajad. Ärkamine levis Läänemaale ja sealt edasi Tallinna ning Pärnu. Nii sai Vormsi saarest Eesti vabakogudusliku liikumise üks lähtekohti.

Vaimuliku ärkamisega lõppes varastamine Suuremõisas ning suhtumine talupoegadesse muutus.

Rannarootslaste ligi 700aastase asustuse ajalugu katkes 1943-1944, kui põgeneti Rootsi. Teise maailmasõja eel elas Vormsil rohkem kui 2500 inimest.

Ärkamise lapselaps

Lasse Lindström on sündinud Vormsil Smes talus. Tema pere põgenes Teise maailmasõja ajal Rootsi. Täna asub ta kodu Stockholmi lähedal. Vormsi rannarootsi päritolu on andnud Lassele kaasa pärandi kogu eluks. Vormsi vaimuliku ärkamise lapselaps Lasse Lindström meenutab:

„Olen kasvanud usklikus kodus. Isa oli tegev Rälby palvemajas. Ta sündis 1896. Smes talus. 19aastasena pidi ta tsaari sõjaväkke minema. Ta teenis Kesk-Soomes, mis siis kuulus veel Venemaa alla. Sealt saatis ta jõuluks emale kingituseks pildi – vaata, milline uhke poeg sul on. Siis tuli Eesti Vabadussõda, kus ta võitles kaks aastat. Kui ta tagasi tuli, ehitas purjelaeva, mille kapten ta pikka aega oli. 1944. aastal põgeneti Rootsi.

Üldiselt teati Vormsil vähe, mis maailmas toimus. Õnneks mu isa sõitis merd ja tõi kaasa Rootsist ja Soomest ajalehti.

Lapsepõlve talved olid külmad. Kui meri oli külmunud ja tuul mere poolt, siis tuli hiigla palju lund. Lumehang meie sauna ja maja vahel oli neli meetrit kõrge. Tegime sealt tunneli läbi. Jõulud olid üks rahulik aega. Umbes paar nädalalt enne seda tehti korjandus neile, kes olid vaesemad. Neile koguti toitu ning lastele küpsetati pannkooke. Isa tõi metsast kuuse ja ema tegi saunas suitsutatud odravorsti sealihaga. Peale saunas käimist riputati vorstid kerisele. Jõuluõhtul läksime palvemajja."

Mälestused misjonär Österblomist

„Iga kord, kui saksa parunid tegid midagi, mis oli priiusekirjadega vastuolus, põgenesid talupojad Rootsi, et tuua kuninga käest uuesti kinnitus vabadusele. Parun aga ei vastanud talupoegade soovidele enne, kui Österblom tuli saarele. Vaimuliku ärkamisega lõppes varastamine Suuremõisas ning tema suhtumine talupoegadesse muutus. Igas talus, eriti pühade ajal, räägiti Österblomi tegevusest," meenutab Lasse.

Lasse ainulaadne leiutis

„Mul on olnud huvitav elukutse. Töötasin Rootsi sõjaväetööstuse heaks. Iga kord kui seal tekkis probleem, helistati mulle ja küsiti, kas olen huvitatud lahenduse väljatöötamises kaasa aitama. Muidugi olin. Kord tuli ühe suure tööstuse juhataja minu juurde koju ja pakkus tööd. Minu ülesanne oli välja mõelda, kuidas luua satelliidiantennide vahel ühendus nii, et tagada selle kiirus. Spetsialistid olid neli aastat järjest töötanud ega osanud probleemi lahendada. Ühel öösel ärkasin kell 2 ja nägin vaimusilmas kolmedimensioonilistelt, kuidas seda lahendada. Tõusin üles ja panin selle köögis paberile. Läksin tööle ja näitasin direktorile. Ta ei saanud aru ja ütles, et ma ehitagu prototüüp. Tegin seda ja proovisime ja see töötas. Siis ütles direktor, et see pole võimalik. Nemad on katsunud seda lahendada neli aastat järjest ja sina teed selle kolme kuuga. Siin peab midagi valesti olema. Vihastasin, võtsin oma mütsi ja läksin ning ütlesin, et nõuan vaid patendi õigusi sellele. Kolm aastat võitlesin selle suurfirmaga patendi pärast. Hiljem tuli direktor minu juurde ja ütles, et on selle firmaga lõpetanud ja avab Šveitsis uue ettevõtte. Ta kutsus mind oma kontori juhatajaks. Mina ei soovinud, sest siis kui oli aeg, ei uskunud tema minusse, nüüd ei usaldanud mina. 13 aastat hiljem kirjeldas üks professor Toronto Ülikoolis sedasama satelliidiantennide ühendamise skeemi, mille olin kunagi välja töötanud. Mõni aasta tagasi tahtsin idee maha müüa Saabile. Nad tegid taustauuringu ja leidsid, et NASA oli selle idee juba endale võtnud ning salajaseks kuulutanud."

Ühel öösel ärkaisn kell 2 ja nägin vaimusilmas kolmedimensiooniliselt, kuidas seda lahendada.

Ajatu väärtus

Lõpetuseks ütleb ärkamise lapselaps Lasse Lindström, et oluline on osata oma kiires elus aeg maha võtta ja ka tagasi vaadata: „Meie asi on üksteist aidata. See rõõm, mis inimene tunneb, kui ta aitab oma naabrit, on parem kui kõik varandus maailmas."

Lasse Lindströmi intervjueeris Margus Einlo

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke