03/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
„Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi. Ja neil päevil valan ma oma Vaimu ka sulaste ja teenijate peale. Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid. Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb. Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääste, nii nagu Issand on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Issand kutsub" (Jl 3:1−5).
Nelipüha on vaimulik varustumine; relvastumine ja kaitse eelseisvate katastroofide palge ees.
Peetrus alustab oma nelipühajutlust sedasama prohvet Joeli sõnumit tsiteerides. Kõige kohta, mille üle tol päeva imestati, võis ta öelda: „See on, mida prohvet Joel on öelnud" (Ap 2:16). Täpsemalt öeldes: Joeli ettekuulutatud sündmuste ahel on alanud teie silme all. Te näete Vaimu väljavalamist, katastroofe ja pääsemist. Joeli prohvetikuulutus saab Peetruse kõne kaudu uue ja avarama tähenduse.
Piiblis kehtib põhimõte: kõigepealt tõotus ja siis täitumine. Kuid tõotust tuleb lugeda alati täitumise valguses. Nii paistab seegi Vana Testamendi tõotus nelipühasündmuse ning Kristuse koguduse sünni ja olemuse valguses.
Kristuse kogudus kui pühade osadus on äratuntav mitte niivõrd organisatsioonist ja oikumeenilisusest kui koguduseliikmetest. Siin on juttu Vaimu tööst, mis vormib iga koguduseliiget. Jumal kasutab inimeste kujundamiseks mitte ainult doktriine ja õpetuslauseid, vaid ka subjektiivseid nägemusi. Samas saadab kogu seda protsessi kollektiivne vaimustus (Vaim valatakse „kogu liha peale" – s 1) ja üksikute vaimuandide organiseeritus tervikorganismiks (1Kr 12). Sellise koguduse liige sünnib Vaimust ja liidetakse sama Vaimu läbi Kristuse ihuks, kus valitseb rõõm üksteise teenimisest sõnas ja teos.
Püha Vaimu väljavalamises sünnib koguduse osadus, mis ületab kõikvõimalikke inimestevahelisi piire. Joeli sõnumis kirjeldatakse inimeste vaheliste piiride kadumist: pojad ja tütred hakkavad ennustama, vanemad ja noored mehed näevad nägemusi ja unenägusid, Vaim langeb isegi sulaste ja teenijate peale.
Nelipühasündmus ja keelterääkimise ime annavad toimuvale ka rahvusvahelise avaruse.
Nelipüha ei ole lihtsalt „armas püha" (Goethe). See on sõnum keset katsumusi ja katastroofe. Siin kuulutatakse veelgi raskemate aegade saabumist. Vaimu väljavalamine ei tähenda siin inimloomuse kroonimist ülevusega. See ei tähenda ka põhiliste materiaalsete või vaimsete vajaduste rahuldamist. See on vaimulik varustumine; relvastumine ja kaitse eelseisvate katastroofide palge ees.
Kõndimine Jeesuse Vaimus ei tähenda isiklikku hoidmist, vaid teravdab meie vastutust illusioonides uinuva maailma ees. Prohvet ei räägi ainult Jumala riigist. Ta kõneleb ka süngest alternatiivist. Jumala riigi ootus, nagu „Issanda päeva" mõistegi (s 4), on ambivalentne. Meie ees on alati kaks võimalust − Jumala riik või allakäik ja hukatus.
Joel, nagu teisedki Vana Testamendi prohvetid, ei kuuluta ette ühte sündmust, vaid tervet sündmuste ahelat. Nii jääb meiegi usk alati tulevikuga seotuks. Meie isiklik uuestisünd ja Vaimu väljavalamine on esimene akt, mis varustab meid ohtlike katastroofide üleelamiseks. Selleski on päästetõotus neile, kes suudavad „valvata". Arvestama peab pideva liha ja vaimu vastuoluga, mis ületatakse üksnes tänu Jumala sekkumisele „ülalt". Sellised rõõmsad Vaimuga täitumise kogemused täidavad meid uue innu ja rõõmuga Issandat ja kaasinimesi teenides.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
1. Milline on vanatestamentlike ettekuulutuste ja uuetestamentlike tõotuste vahekord?
2. Milliseid piire ületab Püha Vaimu töö täna?
3. Miks Joeli kuulutus on seotud maailma tabavate katastroofidega?
4. Milliseid liha ja vaimu vastasseise oled täheldanud oma elus?
5. Milliseid liha ja vaimu vastasseise näeme tänapäeva koguduse elus?
6. Kuidas neid vastasseise ületada?
7. Kuidas seostub „rõõm Issandas" Vaimu väljavalamisega?
