03/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
Mk 16:14−20 (Mt 28:16−20; Lk 24:50−53; Ap 1:9−14)
Jeesuse taevaminek tähistas tema maapealse tegevuse lõppu. Ometi pole see lihtsalt õnnelik lõpp, vaid millegi täiesti uue algus. Just sellepärast on see sündmus seotud misjoni- ja ristimiskäsuga. Veel lisandub siia vaimuandide tõotus ja kinnitus, et Issand jääb omadega kuni ajastu lõpuni.
Taevaminekust räägitakse Uues Testamendis palju. Jeesus viitas sellele oma kõnedes (Jh 6:62; 13:3,33; 14:28). Peetrus mainib taevaminekut vahetult pärast Püha Vaimu väljavalamist (Ap 2:33j; 3:21; 5:31). Stefanos nägi taevaid avanevat (Ap 7:56). Paulus räägib oma kirjades Jeesuse taevaminekust (Ef 4:8−10; 1Ts 1:10; 1Tm 3:16). Tunnistus taevaminekust läbib kirja heebrealastele (Hb 2:9; 4:14; 6:19) ja Johannese ilmutust (Ilm 1:13; 5:6; 14:14; 19:11–26). Sellel sündmusel on Jeesuse elus, koguduse usus ja apostlite kuulutuses eriline koht.
Jeesuse taevaminekuga saab jüngritele selgeks, et nende elus on alanud täiesti uus periood. Nad peavad nüüd hakkama tegutsema suhteliselt iseseisvalt. Korraga on kogudusel kohustus „kõige maailma" (Mk 16:15), „kõigi rahvaste" (Mt 28:19; Lk 24:47) ja „kogu loodu" (Mk 16:15) ees, „Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni" (Ap 1:8). Uue vastutuse universaalsus vastab Jeesuse tõotusele: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal" (Mt 28:18).
Jeesuse taevaminek pole lihtsalt õnnelik lõpp, vaid millegi täiesti uue algus.
Taevast lähtuvalt omandab jüngrite arusaam oma tulevasest missioonist uue avaruse. Kaks valgeis rõivais meest ütlevad: „Galilea mehed, mis te seisate siin ja vaatate üles taevasse? See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat" (Ap 1:11). Nende pilgud suunatakse taevast tulevikku. Nelipühal saavad nad ümbritsevale maailmale uue vaate „...ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest, mida te olete kuulnud ja mida on kuulutatud kogu loodule taeva all" (Kl 1:23).
Kindlasti pole siin silmas peetud maailma valitsemist, nagu saatan pakkus seda Jeesusele kõrbes (Mt 4:8jj). Siin antakse kogudusele sõnum ja vaimuannid maailma teenimiseks. Usklikke saatvad imed on päästva ja tervendava iseloomuga. „Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionite peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju" (Lk 10:19 vrd Ap 28:3jj). Hilisem kujutlus, et inimene saab ristimises ihuliku kaitse ja surematuse, võis saada siit alguse. Kuigi siin kirjeldatakse lihtsalt Jeesuse ürituse jätkumist haigete tervendamises ja muudes väeavaldustes.
Paulus rõhutab, et Isa on pannud Poja istuma oma paremale käele „...kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul, ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele" (Ef 1:21j). See sõnum rajaneb usul, et kogudus kui Kristuse ihu on kantud ja juhitud nähtamatust vaimsest jõust, mida ei suuda võita absoluutselt miski (vrd Ef 4:8jj).
Nii võime öelda, et samamoodi nagu Jumala taevaliku väe ja suuruse rõhutamine pärast Iisraeli vangipõlve aitas ületada rahvuslikult kitsarinnalist Jeruusalemma austust, tähistab Jeesuse lahkumiskõne ja taevaminek lahtiütlemist liialt individualistlikust ja kitsast Kristuse kujutlusest (vrd Jh 14−16). Siin antakse jüngrite usule ja tegevusele uus avarus ja suurem nägemus nende Õpetaja elust ja tegevusest. Ülestõusnud Jeesus Kristus oma Isa paremal käel on nagu „Archimedese punkt", mis võimaldab tõsta seda maailma selle alustelt. See on kõigi vaimulike andide ja väeavalduste tingimatu läte. Sellest punktist lähtuvalt on kõik pimeduse, patu ja surma väed võidetud (Mt 16:18).
KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
1. Kui tähtsaks oleme pidanud sõnumit Jeesuse taevaminekust?
2. Mida Jeesuse läkitus on tähendanud meie isiklikus elus?
3. Millist abi oleme kogenud oma isiklikus elus?
4. Mis mõttes avardab nägemus Jeesusest Isa paremal käel meie usulist arusaama?
5. Mida see sõnum kogudusele tähendab?
6. Mis mõttes on meil meelevald kurjusejõudude üle?
