Otsing

16 tammo joosep-105/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Igaüks püsigu selles kutses, milles ta on kutsutud! ..." (1Kr 7:20–24).
Kas vaimulik uuestisünd mõjutab kuidagi meie ühiskondlik-poliitilist ja tööalast seisundit? Apostel Paulus vastab, et igaüks jäägu talle antud ühiskondlikule positsioonile. „Igaüks püsigu selles kutses, milles ta on kutsutud" (s 20), kuid lisab, et „kui sa võiksid saada vabaks, kasuta pigem seda" (s 21b). Ei võtnud ju Jeesuski Sakkeuselt ta elukutset (Lk 19), küll aga muutusid selle tolliülema hoiakud. Kristliku kutsumuse olemus on olla maailmas, kuid mitte sellest maailmast.

Elukutse annab võimaluse teenida mitte ainult Jumalat, vaid ka kaasinimesi.

Kristlik kogudus heitis kõrvale vanatestamentliku ideaali, kus kogukonna vaimulik ja poliitiline kord moodustasid ühtse terviku, kus vaimulik kord pühitses ilmalikku. Uue Testamendi Jumala rahvas on erilise sisemise kvaliteediga kogukond, kes suhestub väga erinevate ühiskonna vormidega. „Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud" (Rm 13:1). Kuid samas ei ole see alistumine absoluutne. Suurkohtu ees ütlesid Peetrus ja Johannes: „Otsustage ise: kas Jumala ees on õige kuulata teid rohkem kui Jumalat?" (Ap 4:19).

Maailma elukorraldused võtavad kogu oma mitmekesisuse juures ikka ja jälle vorme, mis nõuavad inimese totaalset alistumist. Kuidas saab olla kristlane ja samas kuuluda ühte või teise seisusesse? Varakristlik kogukond, kus tunti end õdede ja vendadena, elas ju samas orjanduslikus ühiskonnas. Mida teha?

Paulus annab oma vastuse ebajumalate ohvriliha söömisega sarnases kontekstis. „Igaüks olgu oma mõtlemises kindel!" (Rm 14:5). Usuvabadus on siin kahepoolne. Me mitte ainult ei naudi respekti, vaid respekteerime ka teisi. Kui kaugele saab aga minna „juudile juudiks ja kreeklasele kreeklaseks olemisega"? Kas siin saab tuua paralleeli: „Sest ehk ma küll olen sõltumatu kõigist inimestest, hakkasin ma kõikide orjaks, et võita võimalikult palju" (1Kr 9:19jj).

Vaadeldav tekst on andnud ainet kutse-eetilistele küsimustele vastamiseks. Vastused on olnud kahesugused. Esimene võimalus on, et elukutsealased küsimused allutatakse otseselt vaimulikele kriteeriumidele. Nii on läbi aegade olnud teatud elukutsed (näiteks sõdur, näitleja, prostituut) kristlaste poolt taunitud. Koos nn kristliku ühiskonna tekkega, kus ei olnud selline terav eristus enam võimalik, hakati eristama ilmalikku ja vaimulikku kutset. Vaimuliku kutse all peeti silmas preestreid ja kloostrielanikke, kes olid end täiesti Jumalale pühendanud. Ilmalikud võisid aga teenida sõjaväes ja täita muid ühiskonnale vajalikke ülesandeid, sest kui olemasolev kord on „Jumala seatud", siis tuleb seda sellisena ka teenida.

Reformatsioon valis teise võimaluse ja siin orienteeritakse kutse-eetika eelkõige isikuile. Säilitatakse kriitiline küsimus elukutse sobivuse kohta, kuid samas rõhutatakse kristlase kohustust oma elukutset parimal viisil pidada. Jumala teenimiseks ei ole vaja enam eristada ilmalikke ja vaimulikke. Luterlik kutse-eetika rõhutab, et me võime Jumalat teenida igas ametis. Kuid siin on midagi enamat: elukutse annab võimaluse teenida mitte ainult Jumalat, vaid ka kaasinimesi. Elukutse on „ligimesearmastuse" tervendav sund, mis võimaldab lihahimusid võita ja mitte naudinguile anduda.
Seoses ühiskonna ilmalikustumisega ei rakendunud enam armastuse topeltkäsu esimene pool ja nii hakati üha enam rääkima heategevusest. Järgmiseks sammuks on olnud kogu ühiskonna individualiseerumine. „Aga milleks mulle teised? Peaaasi, et minul läheb hästi." Nii on jäänud toimima veel vaid topeltkäsu „armasta nagu iseennast" osa. Ilmselt just sellepärast ei jaga Paulus ilmalikule kutsumusele pühendumise eufooriat, vaid kinnitab: „Te olete kallilt ostetud, ärge saage inimeste orjaks. Vennad, püsigu igaüks Jumala ees selles, milles ta on kutsutud" (1Kr 7:23j).

Kristliku kutse-eetika jaoks võiks siit järeldada järgmist:

1. Meid ei ole pandud mingisse ametisse juhuslikult. Jumalal on selle ameti kaudu meie endi ja kaasinimeste elude jaoks oma plaan.

2. Juhuslikud ei ole ka meie kolleegid. Nad on osa Jumala kutsest. Nii kandub kogudusliku elu vaimulik kvaliteet üle ka tööalastele suhetele.

3. Kristlik vennalikkuse ideaal kutsub meid kõigisse inimestesse võrdse väärikusega suhtuma.

4. Kutses „püsimine" ei tähenda alati allutatust ja ühiskondliku korralduse puutumatust. See sisaldab endas ka õigust võidelda heade töötingimuste ja õiglaste tööalaste suhete nimel. Võitlus pühitsuse eest kandub ka sotsiaaleetilisse sfääri. Elukutselises kompetentsuses ei ole midagi spetsiifiliselt kristlikku, kuid vaimsus, millega me võitleme patu, lohakuse ja korruptsiooniga, olgu Pühast Vaimust, kes meis elab.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:

  1. Kas sa oled oma tööalase seisundiga rahul või rahulolematu?
  2. Kas kristlase jaoks on olemas keelatud elukutseid ja millised need võiksid olla?
  3. Kas sa tunned, et sinu elukutse on ka osa jumalikust kutsumusest?
  4. Kas tööalane rahuolematus on kristlasele lubatud?
  5. Kuidas on oma tööalast keskkonda võimalik vaimulikult muuta?

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke