Otsing

16 tammo joosep-106/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
Piibel kodugrupis, 33. tund

„Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse – teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on. Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas – hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu! Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval" (1Pt 2:9–12).

Jumala rahval on olnud keeruline enda positsioneerimine siinpoolsuses.

Oleme harjunud kasutama kristlaskonna kirjeldamisel „Jumala rahva" mõistet, kuid vahel me ei teadvusta selle mõistega kaasnevaid tagamaid. See „rahvas" ei ole tavaline, vaid valitud ja väljakutsutud kõigi rahvaste hulgast. Seega kõik teised rahvad ei oma enam absoluutset tähendust. Jumal ei pühitse nende võitlusi ja sõdu parlamentides ja lahinguväljadel. „Jumala rahvas" ei ole „rahvakirik".

Samas ei ole Kristuse kogudus „Jumala rahvana" riigile ka poliitiliseks rivaaliks. Apostel Peetrus manitseb usklikke samas kirjas: „Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale, olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetud kurjategijaid karistama, aga heategusid kiitma" (1Pt 2:13). Kuid kogudus ei peaks fikseeruma ka maise ühiskonna probleemidele, sest „kõigi asjade lõpp on lähedal" (1Pt 4:7). Me oleme ja elame siin kui „majalised ja võõrad" (1Pt 2:11).

Loetud sõna seob kaks näiliselt vastuolulist asja: siin kuulutatakse Jumala rahva ülimuslikkust kõigi rahvaste üle ja samal ajal kutsutakse alluma olemasolevale ühiskondlikule korrale (vt Rm 13). Põhjus on meie kahekordne kodakondsus. Oleme taevase ja maise riigi kodanikud. See teebki meist siin maailmas võõrad. See võõras olemine kutsus kuni aastani 312/13 (ristiusu kuulutamine sallitud religiooniks) esile üha uusi tagakiusamisi. Antiikne ühiskond lihtsalt ei kannatanud sellist topeltkodakondust. Sa olid kodanik ja alam ilma mingisuguste agadeta. Selle poole on püüelnud kõik totaalsed režiimid.

Rooma riik oli paljurahvuseline. Sellega seoses võinuks „Jumala rahvas" oodata riigilt samasugust õiguslikku kaitset nagu teised rahvad, kellel oli oma usule piiratud õigus (religio licita). Kuid „Jumala rahval" oli oma – Jumala riik, mis ei saanud kõiges alluda keisrile kui jumalale. Tagajärjeks olid tagakiusamised. Alles Konstantinus Suure ajal see vastuolu kaob ja asendub positiivse hoiakuga. Kuid seegi hoiak ei saanud kesta kaua, sest impeeriumi kokkuvarisemine nõudis uut lähenemist. Kirikuisa Augustinus, kes on selle tunnistaja, eristab Jumala riiki (Civitas Dei) ja maist riiki (Civitas terena), öeldes, et need võivad osaliselt kattuda, kuid kannavad endas kaht erinevat vaimset meelelaadi, caritas (ligimesearmastus) ja superbia (kõrkus). Kui keskaegne ühiskond oli saavutanud oma õitsengu, püüab Thomas Aquino taas need kaks riiki ühildada rooma maailmamonarhia vaimus – Rooma ja paavstlusega. Nii näeme, kui keeruline on olnud Jumala rahval enda positsioneerimine siinpoolsuses.

Ikka ja jälle kogetakse, et ollakse „võõras rahvas". Võõras on teistsuguse sünniga – me oleme kristlastena sündinud Vaimust, meil on teistsugused kombed ja elulaad, me austame Kolmainu Jumalat, Isa, Poega ja Püha Vaimu. See on salapärane ja paljudele mõistetamatu. Kuid rahvaks olemise teadvus annab põhjust üha enam mõelda ka oma positiivsele tähendusele selles maailmas: meil on nagu igal rahval õigus oma elulaadile ja kommetele ja kultuurile, teiste rahvaste tarkus ja vaimsed rikkused on vaid vari, võrreldes sellega, mis meile on antud.

Just seda arvestades kutsub apostel Peetrus kristlasi oma vennaliku kooseluga maailmale eeskuju näitama. (1Pt 4:9j; Vt. 5:3 ja 3:5).

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
1. Kuidas seonduvad sinus eestlus ja kristlus?
2. Kuidas sa tunned end kristlasena tänases ühiskonnas?
3. Kas sulle lähevad korda ühiskonna probleemid?
4. Milles seisneb sinu arvates kristlaste „võõras ja majaliseks" olemine tänases ühiskonnas?
5. Kas meil on kristlastena kohustusi ühiskonna suhtes?
6. Kas meil on kogudusena kohustusi ühiskonna suhtes?

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke