Otsing

16 tammo joosep-106/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
Piibel kodugrupis, 33. tund

„Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse – teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on. Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas – hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu! Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval" (1Pt 2:9–12).

Jumala rahval on olnud keeruline enda positsioneerimine siinpoolsuses.

Oleme harjunud kasutama kristlaskonna kirjeldamisel „Jumala rahva" mõistet, kuid vahel me ei teadvusta selle mõistega kaasnevaid tagamaid. See „rahvas" ei ole tavaline, vaid valitud ja väljakutsutud kõigi rahvaste hulgast. Seega kõik teised rahvad ei oma enam absoluutset tähendust. Jumal ei pühitse nende võitlusi ja sõdu parlamentides ja lahinguväljadel. „Jumala rahvas" ei ole „rahvakirik".

Samas ei ole Kristuse kogudus „Jumala rahvana" riigile ka poliitiliseks rivaaliks. Apostel Peetrus manitseb usklikke samas kirjas: „Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale, olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetud kurjategijaid karistama, aga heategusid kiitma" (1Pt 2:13). Kuid kogudus ei peaks fikseeruma ka maise ühiskonna probleemidele, sest „kõigi asjade lõpp on lähedal" (1Pt 4:7). Me oleme ja elame siin kui „majalised ja võõrad" (1Pt 2:11).

Loetud sõna seob kaks näiliselt vastuolulist asja: siin kuulutatakse Jumala rahva ülimuslikkust kõigi rahvaste üle ja samal ajal kutsutakse alluma olemasolevale ühiskondlikule korrale (vt Rm 13). Põhjus on meie kahekordne kodakondsus. Oleme taevase ja maise riigi kodanikud. See teebki meist siin maailmas võõrad. See võõras olemine kutsus kuni aastani 312/13 (ristiusu kuulutamine sallitud religiooniks) esile üha uusi tagakiusamisi. Antiikne ühiskond lihtsalt ei kannatanud sellist topeltkodakondust. Sa olid kodanik ja alam ilma mingisuguste agadeta. Selle poole on püüelnud kõik totaalsed režiimid.

Rooma riik oli paljurahvuseline. Sellega seoses võinuks „Jumala rahvas" oodata riigilt samasugust õiguslikku kaitset nagu teised rahvad, kellel oli oma usule piiratud õigus (religio licita). Kuid „Jumala rahval" oli oma – Jumala riik, mis ei saanud kõiges alluda keisrile kui jumalale. Tagajärjeks olid tagakiusamised. Alles Konstantinus Suure ajal see vastuolu kaob ja asendub positiivse hoiakuga. Kuid seegi hoiak ei saanud kesta kaua, sest impeeriumi kokkuvarisemine nõudis uut lähenemist. Kirikuisa Augustinus, kes on selle tunnistaja, eristab Jumala riiki (Civitas Dei) ja maist riiki (Civitas terena), öeldes, et need võivad osaliselt kattuda, kuid kannavad endas kaht erinevat vaimset meelelaadi, caritas (ligimesearmastus) ja superbia (kõrkus). Kui keskaegne ühiskond oli saavutanud oma õitsengu, püüab Thomas Aquino taas need kaks riiki ühildada rooma maailmamonarhia vaimus – Rooma ja paavstlusega. Nii näeme, kui keeruline on olnud Jumala rahval enda positsioneerimine siinpoolsuses.

Ikka ja jälle kogetakse, et ollakse „võõras rahvas". Võõras on teistsuguse sünniga – me oleme kristlastena sündinud Vaimust, meil on teistsugused kombed ja elulaad, me austame Kolmainu Jumalat, Isa, Poega ja Püha Vaimu. See on salapärane ja paljudele mõistetamatu. Kuid rahvaks olemise teadvus annab põhjust üha enam mõelda ka oma positiivsele tähendusele selles maailmas: meil on nagu igal rahval õigus oma elulaadile ja kommetele ja kultuurile, teiste rahvaste tarkus ja vaimsed rikkused on vaid vari, võrreldes sellega, mis meile on antud.

Just seda arvestades kutsub apostel Peetrus kristlasi oma vennaliku kooseluga maailmale eeskuju näitama. (1Pt 4:9j; Vt. 5:3 ja 3:5).

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
1. Kuidas seonduvad sinus eestlus ja kristlus?
2. Kuidas sa tunned end kristlasena tänases ühiskonnas?
3. Kas sulle lähevad korda ühiskonna probleemid?
4. Milles seisneb sinu arvates kristlaste „võõras ja majaliseks" olemine tänases ühiskonnas?
5. Kas meil on kristlastena kohustusi ühiskonna suhtes?
6. Kas meil on kogudusena kohustusi ühiskonna suhtes?

Uudised

2023-2-veebruar

07 Märts 2023
2023-2-veebruar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale meeskond rõõmustab Jumalas Merle Kotiesen Paranda meelt juba täna! Mihkel Nõlvak Igatsus olla ehtne Ermo Jürma Hanna Kaptein – naine täis usku ja armastust Mari-Vivian Ellam Orus...

Kõige andekam on Jeesus

07 Märts 2023
Kõige andekam on Jeesus

Veebruar 2023 Kaarel B. Väljamäe, Allika koguduse pastor Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle...

Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

07 Märts 2023
Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

Veebruar 2023 Ülo Kikas, Hiiumaa osakonna juhataja Samaaria Eesti Misjon alustas Jumala kutsel tööd augustis 1991. Soome vendade Krister Lindbergi ja Rynar Nylundi initsiatiivil asutati koos Jüri ja Toomas Nõlvakuga (tolleaegse...

Mõtisklus rahust muusikas

07 Märts 2023
Mõtisklus rahust muusikas

Veebruar 2023 Marek Talts, Viljandi baptistikogudus Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid...

Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

07 Märts 2023
Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

Veebruar 2023 Hele-Maria Kangro, Mooste kogudus Liidu ainus kogudus Põlvamaal sai endale noore pastori.Veebruari esimesel pühapäeval oli Mooste koguduses meeleolukas pidupäev. Palvela saal oli puupüsti rahvast täis, nende seas üle kümne...

„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

07 Märts 2023
„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

Veebruar 2023 Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis...

Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

07 Märts 2023
Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

Veebruar 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“Selle...

Viis isamaalist fuugat

07 Märts 2023
Viis isamaalist fuugat

Veebruar 2023 Marten Meibaum, 3D kogudus Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii...

Diakonite ülesannetest vabakogudustes

07 Märts 2023
Diakonite ülesannetest vabakogudustes

Veebruar 2023 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada...

Ristija Johannese meeleparandusristimine

07 Märts 2023
Ristija Johannese meeleparandusristimine

Veebruar 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud See on midagi imelist, mida Jeesus ütles Ristija Johannese kohta: Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest (Mt...

Linke