08/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
Piibel kodugrupis, 35. tund
„Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. ... Aga Issand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära" (Lk 10:38–42; vrd Mt 26:6–13).
Tõsiasi, et siin saab kiita Maarja, ei kahandada kuidagi Marta rolli.
Selleks, et antud kirjakohta mõista, peaks tähele panema paralleelseid piiblitekste. Jeesus kutsub üles: „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" (Mt 6:33) Selle „eriti hinnalise pärli" (Mt 13:46) eest peaksime välja panema kogu oma varanduse. Apostel Paulus rõhutab, et usk on tähtsam kui teod: „Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata" (Rm 3:28). Unustada ei tohiks ka väga olulist Vana Testamendi meeldetuletust: „Ilmaaegu te tõusete vara üles, istute hilja ülal ning sööte leiba raske vaevaga. Nii see on: Issand annab oma armsatele unes!" (Ps 127:2). Samas murrab Jeesus läbi juudi käsutundjate hulgas levinud hoiakust, mis ei sallinud naisi õpilastena. Tõsiasi, et siin saab kiita Maarja, ei kahandada kuidagi Marta rolli. Ta on üks neist, kes tunnistab: „Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema" (Jh 11:27). Nii tõuseb ta usu poolest Peetruse kõrvale. Kirik peab tänini ta mälestuspäeva.
Kirjeldatud sündmus ei ole meditatiiv-kontemplatiivse ja praktilis-kasuliku usulise hoiaku vastandus. Maarja hoiak on antud hetkel lihtsalt parem. Kuid see ei ütle, et Marta tegevus oleks ülearune. Nii ei varjuta see sündmus kuidagi ka halastaja samaaria mehe loo õppetundi. Aukoha säilitab ka antiigist tänaseni hinnatud külalislahkus. Mõtlemapanev on Marta „muretsemine" hoolitsuse nimel. Jeesus hoiatab selle eest teisal: „Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas?" (Mt 6:25). Niinimetatud „praktiline kristlus" võib osutuda ka Jumala suhet hajutavaks. Just samast kartusest kasvab algkoguduses vajadus diakonite valimiseks, kes peavad hoolitsema leskede toidulaudade eest. Apostlid pidid igal juhul jääma sõna teenistusse. Õhtumaa kloosterluse isa sõnastab kristliku elu tasakaalu teema motos − ora et labora – palveta ja tööta. Üks ei välista teist, kuid prioriteedid on siiski paigas.
Kui me räägime „kontemplatiivsest kristlusest", siis tuleb muidugi selgeks teha, et see tekst ei ole otsene kinnitus sellele. Sest Jumala sõna kuulamises väljendub otsene, ligimeste eest hoolitsemises aga kaudne armastus Jumala vastu. Küll on aga selge, et tõelise kristliku hoiaku juurde kuulub Jumala sõna „kuulamine". Just see on pinnas, millest lähtub igasugune praktiline tegevus. Jeesuse juurde jäämises leiame, et inimeseksolemise juurde ei kuulu mitte ainult meie teod ja saavutused, vaid ka lihtne kuulamine ja puhkus. Just siin avaneb meile sisemine vabadus ja rahu. Me ei pea elama omaenda või ligimeste orjadena. Kristus on meid vabastanud väärtustele, mis on suuremad kui töö (haridus, sõprus, kunst, muusika jne). S. Kierkegaard nimetab seda „esteetiliseks eksistentsiks", mis ei tohiks kogudusest kaduda, vaid peaks just siin Issanda tahet väljendama.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
• Kas minu usuelu vastab rohkem Maarja või Marta hoiakule?
• Kas Jeesus eelistab ühemõtteliselt Maarjat?
• Kas koguduses oodatakse enam Maarja- või Marta-taolisi liikmeid?
• Mida me saaksime teha, et meie usuelu oleks tasakaalustatum?
• Millal muutub hoolitsus „muretsemiseks"?
• Milline koht on meie vaimulikus elus puhkusel ja vabadusel?
• Kas esteetilised väärtused võiksid koguduse elu rikastada?
