Kogudust tabavad sisemised ohud

01/2014 17 piiblikool 2-1
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

NELJAKÜMNE KUUES TUND

„Smürna koguduse inglile kirjuta ... Ma tean su viletsust ja vaesust – kuid sa oled rikas ... Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada ... Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja! ... Laodikeia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Aamen, ustav tõeline Tunnistaja, Jumala loomise Algus: Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum ... et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust" (Ilm 2 ja 3).

Seitse läkitust kogudustele on prohvetlikud sõnumid. Nad on sarnase ülesehitusega. Pärast adressaati kõneleb ülestõusnud Issand prohvetliku Vaimu läbi. Järgnevad kiitus (see puudub üksnes Sardese ja Laodikeia koguduse puhul) ja noomitus (puuduvad üksnes Smürna ja Filadelfia koguduse puhul). Järgnevad manitsused meelt parandada. Läkitused lõpevad alati tõotusega neile, kes jäävad ustavaks kuni lõpuni.

Seitse kogudust „Aasias" esindavad varakristlikku kogudust Väike-Aasias üldiselt. Nad moodustavad tervikpildi varakristlike koguduste elust. Kaasaegne kristlaskond ei saa ühegagi neist seitsmest end täielikult samastada (näiteks Filadelfia kogudusega, nagu seda armastab teha filadelflaste nimeline usulahk). Nendes kogudustes kirjeldatu iseloomustab teise ja hilisemate põlvkondade olukorda: „esimese armastuse" (2:4) kadumist, vaimset surma ja näilist elu (3:1), leigust ja enesega rahulolu (3:16–17).

Vaimuandidest lähtuv karismaatiline kogudus on asendumas paremini organiseerunud ja korrastatuma kogudusega. Sellepärast kiidetakse nende õiget õpetust, kuid noomitakse leviva vaimuliku külmuse pärast. Väike-Aasia seitse kogudust on meie kaasajaga sarnasemad kui Pauluse kirjades kirjeldatud värskelt rajatud kogudused. Ilmselt ei ole kiriku ajaloos normatiivse tähendusega ajastuid. Igal ajastul on kogudusel põhjust meelt parandada. Üks ajahetk ei sarnane teisele, seda isegi Johannese poolt kirjeldatud apokalüptilisel ajastul.

Prohvetlikult kõneldakse lähenevatest tagakiusudest: „Ennäe, kurat heidab mõned teie seast vangi, et teid läbi katsutaks, ning teil on viletsust kümme päeva" (2:10). Johannesele antud ilmutus aga kinnitab, et võime kannatada on nii koguduse kui üksikkristlase oluline omadus, mis eristab teda muust maailmast.

Väga oluliseks peetakse siin distantseerumist juutliku ja kindlasti ka paganliku keskkonna mõjudest. Kogudus peaks olema tundlik võõraste kultuste suhtes. Kiidetakse selgepiirilist koguduslikku distsipliini. Omavaheline osadus kui selline ei saa niisugustes oludes olla ülimaks väärtuseks. Tähtsam on vastuseis välisele survele. Ustavad ja kannatlikud on selleks võimelised. Kes võidab, see „tehakse sambaks". Kõrgeimaks väärtuseks lõpuaja katsumustes on koguduse identiteedi säilitamine Jeesuses Kristuses. Kogudused ei seisa ebamäärase „igaviku", vaid Issanda Jeesuse Kristuse palge ees. See annab vastupanule selge ja reaalse sisu. Paulus kirjutab sama asja kohta: „Me ei anna mitte milleski põhjust komistamiseks ... aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad, kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad – ja ennäe me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud; kui kurvad, aga ikka rõõmsad" (2Kr 6:3,8jj). Sellist olukorda ei saa allutada ilmalikele mõõdikutele, mis lähtuvad välisest tulemuslikkusest. Kristuse koguduse tänane kitsikus vastandub alati Issanda tulekuga kaasneva auga.


KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Millise „Aasia" kogudusega tahakasid sa kõige meelsamini oma kogudust võrrelda?
• Millise kogudusega sinu kogudus kõige enam sarnaneb?
• Kuivõrd on erinevad koguduslikud olukorrad üldse võrreldavad?
• Millised positiivsed või negatiivsed tunnused nendest läkitustest iseloomustavad kaasaegset koguduslikku elu?
• Mida tuleks ette võtta, et jääksime püsima Issanda Jeesuse Kristuse palge ees, kui ta tuleb?
• Kas me kohandume või usaldame Issandat, kes meid omal ajal ülendab?