Otsing

04/2014 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Piibel kodugrupis
VIIEKÜMNE ESIMENE TUND

„Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad – ühe temast paremale, teise vasemale. [Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!"] ... Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama... Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas. ... Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat, sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki. Ja Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" Seda öeldes heitis ta hinge. Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: „See inimene oli tõesti õige!" Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi" (Lk 23:33–48).

Ristilöödud Kristuse surm kutsus esile maailma ajaloo suure pöörde.

Kristluse ajaloos on kujunenud nii, et Ristilöödu kannatuste ja surma asemele on kuulutatud „risti" kui abstraktset printsiipi. Peame seisatuma koos rahvaga ja vaatama, kes see on, kes Kolgata ristil sureb? Kes on see ristilöödud Kristus, kelle surm kutsub esile maailma ajaloo suure pöörde? Alles seejärel saame rääkida „eituse jõust", mulda langenud nisuivast, mis kannab vilja. Suur-Reede sõnumit ähmastab ka õnnele ja edule orienteeritud kristlus, mis kuulutab Jumala Poja väge, mis garanteerib kõik maised hüved ja lõpuks ka surematuse. Teiseks suureks kiusatuseks on eudaimonistlik ehk õnnele orienteeritud kristlus, mis heidab kõrvale ristil sureva Inimese Poja.

Mis siis muudab ristilöödud Issanda nii kõnekaks?

1. Ristilöödud Kristus on solidaarne ja samastatav kõigi kannatavate inimestega. Ükski teine Jeesuse elu etapp ei ole usklikke isiklikult nii kõnetanud kui tema kannatus ja surm. Samas osutus „sõna ristist" usklikele „Jumala väeks" (1Kr 1:18). Siin öeldi ikka ja jälle, et „kivi, mille teie, ehitajad, olete tunnistanud kõlbmatuks, on saanud nurgakiviks" (Ap 4:10j). Needus on asendunud õnnistusega.

2. Jeesuse Kristuse surm ristil ei pühitse inimseaduste ülimuslikkust (nagu Sokratese surm), vaid tähistab viimast joont ja pööret. Ristilöödu läbi on maailma tulnud vägivallast ja relvajõust erinev jõud. See on nõtruse jõud, mis murrab kurja ja kättemaksu väe.

3. Ristilöödu ei pühitse lõputut taandumist ja maailmast põgenemist. Tema ohver ja kannatus ei kujune vajaduste puudumist idealiseerivaks ideoloogiaks.

4. Ristilöödu kannatustes on nähtud vabastavat ja uut jõudu andvat väge. „Tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks" (Js 53:4–5).

5. Teisest küljest elame me ristilöödut vaadeldes läbi ohvri ja kannatuse kohutavat valu. See on midagi, mida tuleb võtta täie tõsidusega. Siin pannakse küsimuse alla ihuliku tervise kultus. Siit alates ei saa ihu olla enam kurjuse jõududele väljapressimise vahendiks (Mt 4:1–11 vrd. Ii 2:4) Samas kõneleb „valude mehe" pilt inimese patust ja vajadusest saada päästetud.

6. „Ristilöödud" Jumal on midagi paradoksaalset. Kuid see on armastuse paradoks. Kui loodusnähtused võtavad Jeesuse surma hetkel erilise vormi: päike pimeneb, kalju lõheneb, maa väriseb, templi eesriie rebeneb ja hauad avanevad, siis sellepärast, et kogu loodu tajub Looja armastava südame murdumist. Selles „murdumises" saavad viimased esimesteks. Seda väljendavad Jeesuse sõnad: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" (Lk 23:34). Nii ei sünnita Jeesuse surm enam „draakoni hammaste uut külvi", vaid needus asendub õnnistusega (Sk 8:10–13).
Need on asjad, mille üle peaks ristile vaadates mõtlema.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Milliste mõtetega vaatad sina ristilöödud Kristusele?
• Kuidas mõistavad meie kaasaegsed Suur-Reede tähendust?
• Kuidas võiks keegi teiste pattude eest surra?
• Miks inimesed ei usu Jeesuse ristisurma lunastavat väge?
• Kas Kristuse kannatusel ja surmal võiks olla ka laiem ühiskondlik tähendus?
• Mida tähendab pilk ristilöödud Issandale minu isiklikule usuelule?

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke