Otsing

04/2014 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Piibel kodugrupis
VIIEKÜMNE ESIMENE TUND

„Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad – ühe temast paremale, teise vasemale. [Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!"] ... Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama... Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas. ... Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat, sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki. Ja Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" Seda öeldes heitis ta hinge. Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: „See inimene oli tõesti õige!" Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi" (Lk 23:33–48).

Ristilöödud Kristuse surm kutsus esile maailma ajaloo suure pöörde.

Kristluse ajaloos on kujunenud nii, et Ristilöödu kannatuste ja surma asemele on kuulutatud „risti" kui abstraktset printsiipi. Peame seisatuma koos rahvaga ja vaatama, kes see on, kes Kolgata ristil sureb? Kes on see ristilöödud Kristus, kelle surm kutsub esile maailma ajaloo suure pöörde? Alles seejärel saame rääkida „eituse jõust", mulda langenud nisuivast, mis kannab vilja. Suur-Reede sõnumit ähmastab ka õnnele ja edule orienteeritud kristlus, mis kuulutab Jumala Poja väge, mis garanteerib kõik maised hüved ja lõpuks ka surematuse. Teiseks suureks kiusatuseks on eudaimonistlik ehk õnnele orienteeritud kristlus, mis heidab kõrvale ristil sureva Inimese Poja.

Mis siis muudab ristilöödud Issanda nii kõnekaks?

1. Ristilöödud Kristus on solidaarne ja samastatav kõigi kannatavate inimestega. Ükski teine Jeesuse elu etapp ei ole usklikke isiklikult nii kõnetanud kui tema kannatus ja surm. Samas osutus „sõna ristist" usklikele „Jumala väeks" (1Kr 1:18). Siin öeldi ikka ja jälle, et „kivi, mille teie, ehitajad, olete tunnistanud kõlbmatuks, on saanud nurgakiviks" (Ap 4:10j). Needus on asendunud õnnistusega.

2. Jeesuse Kristuse surm ristil ei pühitse inimseaduste ülimuslikkust (nagu Sokratese surm), vaid tähistab viimast joont ja pööret. Ristilöödu läbi on maailma tulnud vägivallast ja relvajõust erinev jõud. See on nõtruse jõud, mis murrab kurja ja kättemaksu väe.

3. Ristilöödu ei pühitse lõputut taandumist ja maailmast põgenemist. Tema ohver ja kannatus ei kujune vajaduste puudumist idealiseerivaks ideoloogiaks.

4. Ristilöödu kannatustes on nähtud vabastavat ja uut jõudu andvat väge. „Tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks" (Js 53:4–5).

5. Teisest küljest elame me ristilöödut vaadeldes läbi ohvri ja kannatuse kohutavat valu. See on midagi, mida tuleb võtta täie tõsidusega. Siin pannakse küsimuse alla ihuliku tervise kultus. Siit alates ei saa ihu olla enam kurjuse jõududele väljapressimise vahendiks (Mt 4:1–11 vrd. Ii 2:4) Samas kõneleb „valude mehe" pilt inimese patust ja vajadusest saada päästetud.

6. „Ristilöödud" Jumal on midagi paradoksaalset. Kuid see on armastuse paradoks. Kui loodusnähtused võtavad Jeesuse surma hetkel erilise vormi: päike pimeneb, kalju lõheneb, maa väriseb, templi eesriie rebeneb ja hauad avanevad, siis sellepärast, et kogu loodu tajub Looja armastava südame murdumist. Selles „murdumises" saavad viimased esimesteks. Seda väljendavad Jeesuse sõnad: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" (Lk 23:34). Nii ei sünnita Jeesuse surm enam „draakoni hammaste uut külvi", vaid needus asendub õnnistusega (Sk 8:10–13).
Need on asjad, mille üle peaks ristile vaadates mõtlema.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Milliste mõtetega vaatad sina ristilöödud Kristusele?
• Kuidas mõistavad meie kaasaegsed Suur-Reede tähendust?
• Kuidas võiks keegi teiste pattude eest surra?
• Miks inimesed ei usu Jeesuse ristisurma lunastavat väge?
• Kas Kristuse kannatusel ja surmal võiks olla ka laiem ühiskondlik tähendus?
• Mida tähendab pilk ristilöödud Issandale minu isiklikule usuelule?

Uudised

2023-2-veebruar

07 Märts 2023
2023-2-veebruar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale meeskond rõõmustab Jumalas Merle Kotiesen Paranda meelt juba täna! Mihkel Nõlvak Igatsus olla ehtne Ermo Jürma Hanna Kaptein – naine täis usku ja armastust Mari-Vivian Ellam Orus...

Kõige andekam on Jeesus

07 Märts 2023
Kõige andekam on Jeesus

Veebruar 2023 Kaarel B. Väljamäe, Allika koguduse pastor Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle...

Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

07 Märts 2023
Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

Veebruar 2023 Ülo Kikas, Hiiumaa osakonna juhataja Samaaria Eesti Misjon alustas Jumala kutsel tööd augustis 1991. Soome vendade Krister Lindbergi ja Rynar Nylundi initsiatiivil asutati koos Jüri ja Toomas Nõlvakuga (tolleaegse...

Mõtisklus rahust muusikas

07 Märts 2023
Mõtisklus rahust muusikas

Veebruar 2023 Marek Talts, Viljandi baptistikogudus Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid...

Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

07 Märts 2023
Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

Veebruar 2023 Hele-Maria Kangro, Mooste kogudus Liidu ainus kogudus Põlvamaal sai endale noore pastori.Veebruari esimesel pühapäeval oli Mooste koguduses meeleolukas pidupäev. Palvela saal oli puupüsti rahvast täis, nende seas üle kümne...

„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

07 Märts 2023
„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

Veebruar 2023 Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis...

Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

07 Märts 2023
Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

Veebruar 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“Selle...

Viis isamaalist fuugat

07 Märts 2023
Viis isamaalist fuugat

Veebruar 2023 Marten Meibaum, 3D kogudus Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii...

Diakonite ülesannetest vabakogudustes

07 Märts 2023
Diakonite ülesannetest vabakogudustes

Veebruar 2023 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada...

Ristija Johannese meeleparandusristimine

07 Märts 2023
Ristija Johannese meeleparandusristimine

Veebruar 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud See on midagi imelist, mida Jeesus ütles Ristija Johannese kohta: Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest (Mt...

Linke