08/2014 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
Piibel kodugrupis
VIIEKÜMNE VIIES TUND
„Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda ... aeg nutta ja naerda, aeg leinata ja aeg tantsida" (Kg 3:1–4). „Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast" (Mt 6:34).
Aeg on Jumala arm, mis sisaldab Jumala ja kaasinimeste teenimise imelisi võimalusi.
Keegi on öelnud: „Unusta kell ja avasta aeg!" Aeg on nagu hiiglaslik jõgi, mis voolab meie ümber ja meis endis ning kutsub ikka ja jälle enda üle mõtisklema. Kell on vaid aja mõõtmise üks võimalikke vahendeid. Kell tekitab kujutluse aja neutraalsest kordumisest. Piibel ei kirjelda siiski pidevalt ringleva aja mõttetust, vaid juhib tähelepanu sellisele „kordumisele" (S. Kierkegaard), mis sisaldab võimalusi ja vabadust uuesti alustada ning oma kulgemise suunda otsustavalt muuta. Neis võimalustes ja otsustes avaneb ajaloo olemus. Koguja kirjeldab seejuures ka elementaarseid väärtusi, mis on kätketud söömises ja joomises, millega iga uut päeva alustame. Selleski korras väljendub Jumala loomisplaan inimeludes. Ihu elementaarsed vajadused muudavad kõik inimesed, sõltumatult nende usust või uskmatusest, teatud mõttes vendadeks.
Teisest küljest kirjeldab see tekst erilisel viisil inimese sõltuvust talle kingitud ajast. Lähtuvalt hingamispäeva käsust oli Vana Testamendi inimese elule antud vajalik rütm. See rütm sisaldab tõuse ja mõõnu, „õigeid aegu" ja „ebaõigeid aegu", pingutusi ja puhkust. Loomises antud rütm kujundab ka inimese eksistentsiaalse elurütmi. Ta ei tohiks hetkel toimuvat maha magada. Niisiis, mitte abstraktne väärtuste hierarhia (vaimne ja füüsiline, ideeline ja materiaalne vastandumine), vaid elu konkreetsed nõudmised ja Jumala hingus sellele määravad ta elu sisu. Nii võis Jeesus öelda: „Igale päevale piisab oma vaevast" (Mt 6:34). Just selline lihtne ja arusaadav eluhoiak aitab vältida erinevate kohustuste kokkupõrget.
Inimese elu mõte avaneb otsustavate hetkede nõuetest ja väljakutsetest lähtuvalt. Jumal teeb kõik omal ajal, kuid inimene oma „geniaalses" rumaluses kaldub kõike tegema ebasobival ajal ja sobimatute kaaslastega. Seda on soosinud omakorda looduse loomulikest rütmidest võõrandumine ja industriaalne ajakäsitlus. Viimane hindab kõike kasu seisukohalt. Kaasaegne inimene kaldub arvama, et „aeg on raha". Jumala sõna aga õpetab, et aeg on Jumala arm, mis sisaldab Jumala ja kaasinimeste teenimise imelisi võimalusi. Sellepärast manitseb apostel Paulus: „Käige tarkuses nende ees, kes on väljaspool, kasutades aega õigesti!" (Kl 4:5).
KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Milline on minu elu loomulik kord?
• Miks ma muretsen ja olen pinges?
• Mis segab mind elu loomulikku korda järgimast ja usaldamast?
• Millised väljakutsed on elu loomulikule käigule tehnika ajastul?
• Milline on vaimuliku elu loomulik kord?
• Mis segab meid vaimulikus elus Jumalast seatud korra järgi elamast?
• Kust leida rahu ja Jumala usaldust, kui oled sattunud stressi ja vaimulikku segadusse?
• Mis on koguduse elu loomulik kord?
• Mis takistab ja mis aitab meid koguduse elus Jumala kalenderplaani järgi elada?
• Mis mõttes peaksime aega kalliks pidama?
