Otsing

10/2014 16 tammo joosep
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

VIIEKÜMNE ÜHEKSAS TUND

„Öeldakse: „Mulle on kõik lubatud!" – Siiski kõigest ei ole kasu. „Mulle on kõik lubatud!" – Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle!" (1Kr 6:12; vrd Gl 5:1).

Kristlase vabadus ei ole midagi „sealpool head ja kurja".

Selle salmi kontekst ei kõnele kristlase vabadusest, vaid ohust vabadust kuritarvitada. Niisiis, aktsent asub loosungi „kõik on mul luba teha" piiritlemisel. Sellest hoolimata kutsub kogu apostel Pauluse kirjanduslik pärand meid üles juudi „seadustest", kultuslikest ja vagaduslikest kommetest vabanema. Samas ei tohi unustada, et Pauluse EI „Seadusele" ei tähenda EI'd moraalile. Vastupidi: hea ja kuri, õiglus ja õiglusetus on tema jaoks absoluutses vastuolus (vrd Rm 2:7jj). „Viimaks veel, vennad, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage!" (Fl 4:8). Õiglus on ühiskondliku elu absoluutne eeldus. Kristlase vabadus ei ole midagi „sealpool head ja kurja". Samas vastandub see siiski kitsarinnalisele moralismile ja elu reglementeerimisele.

Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele probleemidele:
1. Kristliku vabaduse ajalooliseks lähtepunktiks oli EI juutlikele kultusseadustele ja eriti ümberlõikamisele. Selle vabaduse iseloom tuleb eriti drastiliselt esile märkuses, et Paulus võttis Timoteose ümberlõikamise ette „juutide pärast" (Ap 16:3). Samas Tiituse puhul toimiti teisiti (Gl 2:3). Sellist vabadust võiks kirjeldada asjaliku, aruka ja eesmärgist lähtuvana. Muidugi võivad vabadusega alati kaasneda konfliktid. Kuid kultuslik tava ei ole enam selliste konfliktide lahendamise aluseks. Aluseks on inimelu normaalsed vajadused. Jeesus oli ju öelnud: „Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks" (Mk 2:27).

2. Reformatsiooni ajal aktualiseerus kristlase vabaduse küsimus seoses munkadele antud käskude ja keeldude eitamisega. Askeesi ebaloomulikud vormid vastandatakse tervele ja loomulikule elulaadile. Kuid loomuliku elulaadi seeski on pingeid. Näiteks seksuaaltungi suunamine ja ohjeldamine. Loomulik on ka loomupärase eetiline suunamine. Vabadus tsölibaadist ei tähenda tingimata kohustust abielluda.

3. „Käsuks" võib kujuneda ka teatud sund ühetaolisuse ja võrdsuse toonitamisel riietumises ja kommetes. Loodus on kirju ja mitmekesine. Nii sisaldab kristlase vabadus, loomisest lähtuvalt, alati mitmekesisust ja individuaalsust. Kõik on loodud „nende liikide järgi"(1Ms 1:11 vrd 1Kr 12). Kõige raskemaks kujuneb vabaduse tunnustamine seal, kus me puutume kokku kehalise ebanormaalsusega, mida püütakse defineerida normaalsusena. Pühakiri annab siin siiski selgeid ja põhjendatud suuniseid.

4. Kitsamas kontekstis võiks rääkida ka vabadusest teha kompromisse, näiteks: „Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel..." (Mt 5:25j). Seal, kus kompromiss seisneb oma õigusest loobumises, vastab see Jeesuse eetikale. Näiteks ebajumalatele toodud ohvrite liha söömise küsimuses näeme, et oma vabadus ei ole „käsk", mida tuleks tingimata läbi suruda või tunnustada.

5. Ulatuslikult kirjeldab Paulus „Seadust" seoses inimese siseeluga. „Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub" (Rm 10:4). See tähendab, et usk vabastab sisemistest sundidest, nagu näiteks muretsemisest (Mt 6:25jj).
Mis oleksid aga need asjad, mis ei saa olla vaba valiku küsimused. Nendeks on meie suhe Jumalaga, ligimesega ja meie endigi eluks vajalike annetustega, nagu söök, riietus, töö, puhkus. Need kuuluvad meie elu juurde nagu valgus ja õhk, leib ja vesi.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS

• Mida tähendab minu jaoks kristlik vabadus kõike teha?
• Kus asuvad minu kui kristlase vabaduse piirid?
• Kas kellelgi on usulistel motiividel õigus minu vabadust piirata?
• Kas kogudusel on õigust anda hinnanguid minu vabaduse suhtes?
• Kas peaksime vabaduse nimel tegema ka kompromisse?
• Millised kompromissid on usuelu seisukohalt lausa vajalikud?
• Milline suhe on minu vabadusel ja Jumala tahtel?

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke