3/2009 Kuldar Jürma, Tartu Kristlik Risttee kogudus
Paljude koguduste üheks tööharuks on kodugrupp. Meil Tartu Kristlikus Risttee koguduses peetakse seda üheks koguduse funktsioneerimise tähtsaimaks aluseks. Kodugrupp, teisiti nimetades ka osadus- või palvegrupp, on koht, kus iga koguduses käija, sõltumata vanusest või mõnest teisest näitajast, saab oma vaimulikuks kasvuks vajalikku.
Väga lihtsalt öeldes on kodugrupp tavaliselt koht, kus palvetatakse, loetakse Piiblit, ollakse üksteisele toeks, ülistatakse Jumalat ning sotsialiseerutakse. Need grupid pole alati ühesugused, erinetakse mitte vaid kogudusest kogudusse, vaid isegi ühes koguduses leidub mitmesuguseid vorme.
Tihti tehakse kodugrupp mingile kindlale vanusegrupile või jaotatakse eluetapi põhiselt, nagu keskkooli õpilased või abieluinimesed. Vahel määratakse need ka soo-põhiselt, näiteks vallalistele naistele mõeldud palvegrupp jne.
Üks põhilisi küsimusi, millega uue grupi moodustumisel tegeleda tuleb on see, kas tehtav kodugrupp on lahtine või kinnine. Kinnine tähendab, et grupp moodustatakse mingiks kindlaks perioodiks ning selle jooksul sinna uusi liikmeid ei võeta. Selline mudel võib esmapilgul paista oma enesesse suunatusega hirmutav, kuid seda vaid juhul, kui ei vaadata tervikut. „Suletud" tähendab selles kontekstis tavaliselt mitte pikemat perioodi kui üks aasta. Seejärel kas võetakse juurde uusi liikmeid või siis jagunetakse ning võetakse sinna uusi liikmeid. Suletud osadusgrupi kasuks räägib see, et seal tekib liikmete vahel kiiremini usaldus, mis on kodugrupi „töötamise" alustala. Samuti on suletud grupis tõenäoliselt suurem pühendumus kooskäimisele.
Peale suletud ja avatud olemise iseloomustab osadusgruppe ka see, millega seal tegeletakse. Nii on kodugruppe, mis on suuresti spetsialiseerunud Piibli uurimisele või palvetamisele.
Kodugrupi heaks toimimiseks ei ole kahjuks ühte kindlat juhendit. Teda ei pane toimima ka kellegi poolt koostatud imematerjal.
Tihti seisavad kodugrupid küsimuse ees: milline oleks paras liikmete arv? Kuigi sellele ühest vastust pole, on siiski selge, et kümne ja enama liikmelise grupiga on raskem „sügavuti" minna ja seal ei teki inimeste vahel usalduslikku suhet nii kiiresti kui väiksemas grupis. Sama efekt tekib ka siis, kui avatud grupi puhul on inimeste kohalkäimises suur ebaregulaarsus. Siis jäävad inimesed üksteisele võõraks ja nad ei suuda end avada ning üksteisele toeks olla ja väga tõenäoliselt ka vaimulikult kasvada.
Üks põhimõte, mille järgimist ka meie oma kodugrupiga alles õpime, on see, et grupp ei tohi jääda liiga sissepoole suunatuks ning lihtsalt kohaks, kus on hea osadus ning õpetus. Grupil tuleb regulaarselt leida väljundeid teenimiseks ja evangelismiks. Hea moodus nende kõigi nelja funktsiooni toimimiseks, nii lihtsalt, kui see ka ei kõla, on planeerimine.
Asi, mida julgen kodugrupi juhina kõigile soovitada, on niinimetatud oma lugu. Iga kord räägib meie grupis üks inimene teistele oma eluloo. Tänu sellele oleme õppinud üksteist paremini tundma ja usaldama ning suudame üksteist paremini mõista ja toeks olla. Olin ise ka omaloo suhtes küllaltki skeptiline, aga mitte enam. Alguses tundus küll natuke imelik oma elust niiviisi teistele rääkida, aga pärast mõistsin, et see lähendas meid teistega. Üldse on kõik tegevused, mis toovad koduseliikmeid üksteisele lähemale, väga teretulnud. Eks see õige vorm tuleb valida igal grupil ise, olgu selleks siis oma lugu, korvpalli mängimine või midagi muud.
Kodugrupis on hea, kui vastutust jagatakse liikmete vahel, see tõstab grupi meie tunnet ja vähendab riski, et mõni ennast ülesannetega liigselt koormab.
Suurtes kogudustes võivad inimesed vahel tunda, et nad on vaid osa massist. Sellistel juhtudel tulebki esile osadusgrupi tugevus, mis peaks selle tühimiku inimese elus täitma ning andma talle võimaluse tunda ka ennast täisväärtusliku koguduseliikmena.
Usun, et nagu kirikus käimine ei tee inimest kristlaseks, nii ei tee seda ka kodugrupis käimine. Selleks, et osadusgrupil oleks mõte, tuleb see nende liikmetel luua ning ainus viis seda teha on läbi Jumala. Ühesõnaga on olemaks üks omadus, mis peaks iseloomustama kõiki osadusgruppe – Jumala sõna järgi koos elatud elu.
