Otsing

02/201516 tammo joosep

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

KUUEKÜMNE SEITSMES TUND

„Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse" (Mt 5:7).
Makarios – „õnnis" on igaüks, kes osaleb Jumala pakutud õndsuses. Kuigi see on lähedane mõistele „õnnelik", ei samastu see siiski maise „õnnega". Sõna „õnnis" haarab endasse ka igavikulised ootused ja väljavaated. Just tänu sellele perspektiivile võime me juba praegu olla „õndsad", kuigi veel mitte „õnnelikud".

Jumala halastus väljendub tema lõputus ja abistavas armastuses, inimese puhul kaastundes.

„Õndsad on halastajad" kirjeldab aktiivselt tegutsevat hoiakut. Eleemon – „armulik", „halastaja", „kaasatundja". Jumala puhul väljendub halastus tema lõputus ja abistavas armastuses, inimese puhul kaastundes. „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale?" (Js 49:15a). See kaastunne väljendub kindlasti emale omases aktiivses tegevuses. See hoiak ei kirjelda mitte ainult juutluses levinud almuste andmise praktikat, vaid sisaldab endas ka vastastikust mõistmist, lugupidamist ja võimet andeks anda.


Jeesus tõstab siin esile tõeliste jüngrite põhilise iseloomujoone. Nad „võtavad osa ka võõrast hädast, madalusest ja süüst. Neis hõõgub vastupandamatu armastus väetite, haigete, armetute, alandatute ja vägistatute, ülekohtu all kannatajate ja hüljatute vastu. Nad otsivad üles pattu ja süüsse langenuid. Ükski häda pole küllalt sügav, ükski patt liiga kohutav, et halastus nende juurde ei pääseks" (Bonhoeffer). Kes nõnda kaasinimestesse suhtuvad, leiavad ka ise Jumala juures halastust. Seda suhet kinnitab ka Meie Isa palve (Mt 6:12,14). Me võime küll andestada ja vabandada – kuid tõeliselt saab andeks anda see, kes ise elab Jumala armust. Seda toonitab kogu Vana ja Uus Testament. Piibel ülistab Jumala halastust ja armulisust (1Ms 32:11; 2Ms 34:6; Ps 86:15; Jl 2:13 jt). Kõige selgemini väljendub Jumala armastus kadunud poja loos (Lk 15:11–32). Jumal ilmutab oma halastust eelkõige väljavalitud rahva suhtes (Rm 11:26; 15:8). Kuigi halastus on Jumalale loomuomane, jääb ta siiski seejuures oma otsustes sõltumatuks (Rm 9:18).

Jumala halastust kogetakse kõige selgemini patust vabanemisel (4Ms 14:19). Kuid samas on halastusel ka oma kord ja piirid. Jumala halastus pakub päästet küll kõigile, kuid teostub nende juures, kes Jeesuse Kristuse usus vastu võtavad. Inimene, kes Taaveti pojale hüüab: „Halasta meie peale!" (Mt 9:27), kogeb Jumala halastust. Sellel, kes tahtlikult Jumala halastuse jalge alla tallab, jääb üle oodata Issanda karistust (Hb 10:28–31).

Halastuse praktilise rakenduse kõige ilmekam näide on antud jutustuses halastajast samaarlasest (Lk 10:30jj). Kristliku halastuse vastand oleks stoitsistlik intellektualism või budistlik nõue, mitte sekkuda kaasinimese karmasse. Piibellik halastus ja kaastunne puudutab ka loomariiki: „Õige hoolib oma looma hingest, aga õelate halastuski on julm" (Õp 12:10). Neid, kes küll ise on kogenud halastust, kuid ei osuta seda teistele, ootab kohus (Mt 18:33jj; Jk 2:13).

Kristlik õpetus halastusest on jätnud sügava jälje lääne käsitlusse humaansusest. Johann Gottfried Herder seob humaansuse ja halastuse erilisel viisil. „Halastus" on humaanse elukäsitluse kõige olulisem adjektiiv. Ta kirjutab: „Kahjuks ... on meie keeles sõnale inimene ja veelgi enam halastavale sõnale inimlikkus omistatud kõrvaltähendus madal, nõrk ja väär kaastunne..." Ometi „inimene on mullast, habras, hetke hingusest sündinud savionn; ta elu on vari, tema loos on maise elu vaev. See mõiste juhib inimlikkuse juurde, s.t kaasinimeste suhtes halastava kaastunde väljendamise juurde" (Herder, Humaansuse edustamise 27. ja 28. kiri).

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Mida tähendab halastus sinu jaoks?
• Milles väljendub tänapäeval humaansuse ideaal?
• Mis vahe on heategevusel ja kristlikel halastustegudel?
• Mis juhtub inimese või kogudusega, kui ta unustab halastuse?
• Millised võiksid olla halastuse piirid?
• Milline suhe on meie õndsusel ja halastusel?
• Kust me ammutame halastustegudeks vajalikku jõudu?
• Kuivõrd on halastusteod ja sotsiaalprojektid omavahel ühildatavad?

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke