05/2015 
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor
SEITSMEKÜMNE KOLMAS TUND
„Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid" (Mt 5:10–12).
Kõike ohverdades ja kõike kannatades ilmneb Kristuse järgijais Jumala „vägi".
Õndsus ei kattu inimliku õnnega. Jeesus ütleb, et tema jüngreid „vaenatakse" ja „kiusatakse taga". See väljendus tähendab, et kellegi suhtes kasutatakse vägivalda, nii et ta on sunnitud põgenema. Sellise olukorra põhjustab „õigus".
Salmis 6 on räägitud „Jumala õigusest", mis sisaldab kõikehaaravat õndsuskorda. See õigus on prohvetite nägemuses üks Messia eesmärke. „Tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust" (Jr 23:5). See õndsuskord eeldab ka vastavat inimeste käitumist ja hoiakuid. „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" (Mt 6:33).
Salmis 10 on aga sõna „õigus" ilma artiklita – siin on silmas peetud eelkõige jüngrite õigust. Mõte, et kristlased kannatavad vaenamist, on meile tuttav ja paljudele ka isiklik kogemus. Need, kes võtavad Jumalat ja tema tahet täie tõsidusega, on maailma silmis kahtlased ja satuvad tihti pilkamise ja vaenamise ohvriks. Vahel võib see tähendada isegi lahutamist kodukohast ja omastest. Jeesus valmistab oma jüngreid võimalikeks kannatusteks ette, sest tal pole oma järelkäijate saatuse suhtes illusioone. Ristija Johannes vangistati, paljud vagad olid põlu all. Vaenajaiks ei olnud ainult rooma võimud, vaid ka juudi rahvuskaaslased, variserid ja saduserid. Vaenatud olek kujuneski esialgu Jeesuse tõelise järgimise tunnuseks, kogudus muutus märtrite koguduseks. Siin pole maailm kunagi vahendeid valinud. Paulus ütleb oma kogemustest lähtudes, et kõike ohverdades ja kõike kannatades ilmneb Kristuse järgijais Jumala „vägi" (2Kr 12:9).
Samas sisaldavad „õigusega" seotud õndsakskiitmised kristlaste ja koguduse solidaarsust kõigi vaeste ja rõhututega. See on ühistunne kõigiga, kes siira südamega seisavad rahu ja õigluse eest selles maailmas. Kuid nendeks, keda taga kiusatakse ja laimatakse, võivad olla ka kindlustatud ja tunnustatud inimesed. Tugevgi on kutsutud solidariseeruma nõrgaga. Jeesus kutsus oma jüngreid ühiskonna kõigist kihtidest.
Selles olukorras kutsub Jeesus üles „rõõmustama ja hõiskama". Salm 12 näitab „uut inimest", kes saab juba siin maisuses osa igavesest tasust. „Rõõm ja hõiskamine" kehtib kõigi õndsakskiitmiste kohta. Mäejutluse „õnnis" sisaldab nii tõotust kui selle täitumist. Sama olukord peegeldub ka Pauluse vastandustes: „Me ... näitame end Jumala abilistena kõiges ... aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad ja siiski tõerääkijad ... kui kurvad, aga ikka rõõmsad..." (2Kr 6:3–10). Jeesus ütleb: „Teie tasu on suur taevas." Need sõnad meenutavad Aabrahamile antud tõotusi (1Ms 15:1). Jeesus soovib, et me ei kaotaks isiklikus, koguduslikus ega ühiskondlikus elus lootusest ja rõõmust täidetud väljavaadet.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Milliseid õigusi meie oma ühiskondlikes aruteludes silmas peame?
• Kas Jumala õndsuskorrale omased õigused võivad kuidagi ka ühiskondlikke õigusi puudutada?
• Kus ja millal me oleme kellegi õiguste eest välja astunud?
• Kas kogudus on oma ajaloos kellegi õiguste eest seisnud?
• Millal on meid õiguse pärast taga kiusatud?
• Millal ja kus on kogudust õiguse pärast taga kiusatud?
• Kuidas me reageerisime tagakiusamisele?
• Kas me oleme tagakiusamisest ka kunagi rõõmu tundnud?
