07-08/2015 
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor
SEITSMEKÜMNE SEITSMES TUND
„Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid neid raske teoga... Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja telliskivide kallal ning kõiksuguse orjusega põllul, kõiksugu tööga, mida nad väevõimuga sundisid neid tegema" (2Ms 1:11–14; vrd 2Ms 5 ja 5Ms 5:15).
Joosepi lood kirjeldavad elu „peaministri" ja õukonna tasandilt, Moosese lood rahva tegelikku olukorda.
Jutustus „Iisraeli laste" raskest orjapõlvest Egiptuses on teravas kontrastis Joosepi lugudega: „Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal kõige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli käskinud" (1Ms 47:11). Tegemist on eelkõige sündmuste ajalisest vahest tekkinud valitsejate hoiakute muutusega. Kuid pole ka võimatu, et siin näeme kahte erinevat vaadet rahva olukorrale. Joosepi lood kirjeldavad elu „peaministri" ja õukonna tasandilt, Moosese lood rahva tegelikku olukorda.
Igal juhul iisraellased on sattunud teoorjusesse. Tööd, millesse nad on kaasatud, on seotud vaarao Ramses II residentsi ehitusega Niiluse delta idapoolses osas. Kuid teoorjuse tagajärjed on egiptlaste jaoks ehmatavad. „Mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda laiemale nad levisid" (s 12). Sünnib aimdus, et mängus on mingi kõrgem jõud. Ometi on egiptlaste reaktsioon vastupidine oodatule: „Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama. Nad tegid nende elu kibedaks ..." (s 13–14).
Selles loos on paralleele ka pattulanguse tagajärgede kirjeldusega. Patt, antud juhul Egiptuse valitseja janu luksuse järele, vallandab ühiskonnas konflikti. Samas ei tohi unustada, et just keset orjapõlve sünnib Iisraeli rahva ajalooteadvus. Patt ei ole mingi metafüüsiline ürgneedus, vaid kasvab alati konkreetsete ühiskondlike suhete keskel. Kõige alguses ei ole tegelikult mitte patt ega ajalooline ülekohus, vaid „Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal" (2Ms 3:15). Tema laseb keset õndsusloolist hädaaega tõusta päästjal (Mooses).
On olemas ka inimese töö ja vaeva tähenduse teistsugune seletus. See ütleb, et häda põhjuseks ei olnud mitte esivanemate väärad otsused, vaid ühiskonna sotsiaalse struktuuri muutused, mis päädivad üksteise rõhumisega. Mida võiks töö inimesele algselt tähendada, seda kirjeldab 1Ms 2:8–17: „Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma" (s 16). Justnagu Juhani Puukooli reklaam: „Istutades oled sa õnnelik!" Teine töö olemust ja tähendust peegeldav tekst on käesolev Egiptuse orjapõlve kirjeldus. See on nagu manitsus, mis ütleb, et töö, eriti, kui see on sunnitud, pole iseenesest tingimata õnnistus. Töö võib muutuda ka sunnitööks, kui seda ei saa teha vabas ja loomingulises õhkkonnas.
See Egiptuse orjapõlve mälestus kujunes Iisraeli rahvale ka uueks sotsiaal-eetilise mõtte allikaks: „Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva" (5Ms 5:15). „Ära rõhu võõrast ja ära tee temale häda, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal!" Meenutades oma rasket minevikku, tuleks „Iisraeli lastel" ise paremini toimida. Selline hoiak muudab Iisraeli rahva eriliseks, kuid mitte alati lemmikrahvaks.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Millised on meie kogemused tööga?
• Kas me teeme orjatööd või harime ja hoolitseme Eedeni aia eest?
• Milline on patu ja orjatöö suhe?
• Kust tuleb inimese rõhumine inimese poolt?
• Millised on eesti rahva kogemused orjatööga?
• Kuidas orjatöö mõjus iisraellaste populatsioonile?
• Kes on võõrad meie keskel, kellesse peaksime suure tähelepanuga suhtuma?
• Mida saaksime teha isiklikus ja ühiskondlikus elus, et orjatöö kaoks?
• Kas koguduses saab ka olla orjatööd?
