Piibel kodugrupis 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor
KAHEKSAKÜMNE KOLMAS TUND
„Alguses lõi Jumal taeva ja maa … Ja Jumal ütles: „Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi … ja Jumal nägi, et see oli hea” (1Ms 1:1–25).
Loomisloos käsitletud teemasid võib kokku võtta loosungis: kitsikusest avarusse!
Piibli avalause formuleerib meie usu põhilise veendumuse: kõik (taevas ja maa) on Jumalast. Universum ei ole juhus ega puhtalt loomulike põhjuste tagajärg. Kõige alguses on Jumal. Loomist väljendav heebrea sõna bara ei kirjelda millegi meisterdamist olemasolevast materjalist, vaid suveräänset esilekutsumist „ei millestki”. Looja kutsub oma sõnaga iga loomispäeva alguses esile mingi uue olukorra või liigi. „Issanda sõnaga on tehtud taevad ja tema suu hingusega kõik nende väed … „Sest tema ütles: ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile”” (Ps 33:6.9; Rm 4:17). Seesama loov sõna astub esile ka Jeesuse Kristuse isikus (Jh 1:1–14).
Loomise alguses on vormitu seisund „maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal” (hbr tohuwabohu). Iga järgnev loomisakt toob kaosest esile suurema korra. Heebrea sõna ruah ehk Vaim tähendab hingust, tuult. Jumala elav hingus hõljub „vete kohal” ja sünnitab igasuguse korra eeldused.
Kogu elu põhjapanev eeldus on valgus (Ii 33:28; Ps 27:1) ja see kutsutakse esile päikesest sõltumatult. Edasi liigub loomine samm-sammult elu kõige mitmekesisemate vormide suunas. Kogu selle protsessi krooniks on jumalanäoline inimene (s 27).
Vana Testamendi seisukohalt tähendab see peatükk (mis võis omandada käesoleva kuju ja aktuaalsuse Babüloonia vangipõlves) otsustavat sammu Iisraeli usu universaalsuse suunas. Just siis, kui Jeruusalemma tempel on hävitatud, kujuneb Jumala väe ja ligiolu märgiks tähistaevas (Js 40:26jj).
Iisraeli usk läheb välja täiele panusele. Just sellepärast pöördutakse alguste alguse poole. Kogu maailm ja loodus on Jumala looming ja tema oma.
Loomisloos käsitletud teemasid võib kokku võtta loosungis: kitsusest avarusse! See puudutab ka Iisraeli ajalugu. Siin õpitakse Jumalat suhestama ka teiste nähtustega. See avardumine jätkub: ajalugu ja loodus, sõjaväed ja taevaväed („Vägede Issand” Sebaot), juudid ja paganad, Iisrael ja rahvad, kristlased ja maailm. Loomislugu lükkab uksed valla ja seda tänini. Just selles peitub piibelliku loomisloo erilisus, võrreldes teiste religioonide ja filosoofiatega.
Loodu juurde kuulub mitmekesisus. Kõik luuakse „nende liikide järgi”. See ei tähenda tingimata liikide konstantsust, nagu Linne' seda õpetas. Loomislugu ise on 6-etapiline ja sisaldab arengu, kasvu ja muutuste mõtet. Loomislugu peab silmas nii terviknägemust kui üksikut. Selle sotsiaaleetiline mõju on suur. Siin kõneldakse inimkonnast kui tervikust, kuid samas kutsutakse üles austama igat loodut. Inimese jumalanäolisusest kujunes 18. sajandil kõige otsustavam inimõiguste liikumise argument. „Eks ole meil kõigil üks isa? Eks ole meid loonud üks Jumal? Mispärast me siis ei ole üksteisele truud, vaid teotame oma vanemate lepingut?” (Ml 2:10).
Jumala kogu loomingu eesmärk ja kroon on inimene. Muu loodu on inimeluks vajalik instrumentaarium. Teda ei kanna üksnes maa, vaid ka päike, kuu ning tähed on seatud talle tähistama „aegu, päevi ja aastaid“ (s 14).
Jumal loob maailma, seega Jumal ei ole osa sellest maailmast. Jumala eeskujul ja jumalanäolisena on ka inimene võimeline looma. Jõgede, mägede ja tähtede kultus kaotab oma tähenduse ja väe. Inimene annab neile ja taimedele tähenduse ja nimed.
Isegi aeg kaotab oma mütoloogilise väe. Aeg on suhtelise ja lokaalse tähendusega. Kirikuisa Augustinus ütles, et Jumal lõi koos maailmaga ka aja.
Kriise läbinud ja avardunud usku inspireerib nägemus Loojast, kellele alluvad maa ja taevas ning kõik, mis mahub nende vahele.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Kuidas kõnetab meid Piibli loomislugu täna?
• Milliseid raskusi kogeme loomisloo mõistmisel?
• Kas evolutsiooniteooria ja piibellik loomislugu välistavad teineteist?
• Mis on loomisloo eesmärk?
• Millist vaimulikku kasu annab mulle loomisloo uurimine?
• Milline tähendus on inimesel loomisloo seisukohalt?
• Kas loomislugu avardab või ahendab minu maailmapilti?
• Mis on Looja viimane sõnum loomisloo valguses?
