12/2015 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
KAHEKSAKÜMNE KUUES TUND
„Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja. Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim. Tema õndsus on Issanda kartuses. Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega otsusta oma kõrva kuulmise järgi, vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja otsustab hädaliste asju maa peal õigluses; ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela. Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel … Ei tehta paha ega kahju mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist…” (Js 11:1–10, vrd Js 2:2–4; Mi 4:1–3).
Kui inimese suhe oma Loojasse on tervendatud, terveneb tema kui asehalduri all ka kogu maailm.
Prohvet Jesaja kuulutab, et kuningas Taaveti dünastia näeb kord välja nagu langetatud puu känd. Kuid Jumal laseb sellest kännust võrsuda uue võsu – kuninga, keda iseloomustab Jumala tundmine ja õiglus. Algne pilt kännust ja haljendavast võrsest võtab väga romantilise vormi kaunis jõululaulus: „Üks roosike on tõusnud…” Ometi on piibellik nägemus palju proosalisem. Igihaljas kuusepuu meie tubades kõnetab meid okkalisemalt. See tuletab meelde paradiisi aias valitsenud rahu ja sinna jäänud elupuud.
Silma torkab, et tulevast valitsejat ei nimetata vastandina kõigile senistele valitsejatele kuningaks, vaid Rahuvürstiks. Erinevalt Jesaja 9:5-st kõneldakse siin rahu sisemistest eeldustest. „Suu vitsa” all on mõeldud korraldusi, mille läbi Rahuvürst tagab korra. Kurjategijad puhutakse „huulte puhanguga” minema. „Vöö” all peab prohvet silmas niudevööd, mida kanti pealisriiete all. Nii lähedal ja vahetu on sellele valitsejale „õigus” ja „truudus”. Nii lähedases seoses kasutati neid mõisteid vaid Jumala kohta. „Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses” (Ps 96:13).
Salmides 6–9 laiendatakse rahu kogu loodule. Kui inimese suhe oma Loojasse on tervendatud, terveneb tema kui asehalduri all ka kogu maailm. Kõik see sünnib tõotatud Rahuvürsti (Js 9:5) läbi. Uue ajastu pealinn Jeruusalemm lööb särama. Jeruusalemmas toimuval on taas mõju kogu maailmale. Siinse valitseja juurde tullakse kõikjalt, et otsida tema nõu ja tarkust.
Me näeme, kuidas selles prohveteeringus mureneb vanatestamentlik kujutlus Jumalast kui sõjavägede ülemjuhatajast. Esimesed märgid sellest leiame asjaolus, et mitte sõjamees Taavetile, vaid rahumeelsele kuningale Saalomonile antakse luba ehitada Jeruusalemma tempel. Prohvet Jesaja kuulutus annab sellele tunnetusele ajaloolised ja globaalsed mõõtmed. Nii ei jäta see sõnum meidki kaks tuhat seitsesada aastat hiljem ükskõikseks.
Kuid seda sõnumit kuuldes on läbi põlvkondade tekkinud küsimus: kas kuuldu kirjeldab eesmärki, mida suudab saavutada üksnes Jumal? Või peaksime ka meie selle eesmärgi saavutamiseks midagi ette võtma? Jeesus ütleb Mäejutluses: „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks” (Mt 5:9). Kuid rahutegijailegi öeldakse: „Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Mt 6:33). Niisiis peaksime oma igapäevases tegevuses ja maailmarahu puudutavates küsimustes nõudma esmalt Jumala riiki ja tema õigust, kuid samas olema ka Jumala tahte elluviijad maa peal. Me ju palume: „Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!” (Mt 6:10). Üks on selge, et usul sõdadest vabanenud maailma, mis toetub Rahuvürsti sünnile ja taastulekule, on edasiste arengute kujunemisele reaalne mõjutegur.
„Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks; rahvas ei tõsta enam mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist” (Js 2:4).
KÜSIMUSED VESTLUSEKS
Miks prohvetlikust „võsukesest“ kujuneb vahel „roosike“?
Kas me usume rohkem sõja või rahu jõudu?
Millises seoses on kujutlus paradiisist ja rahuriigist?
Kas prohvet Jesaja nägemus tulevikust näib meile utoopilisena?
Miks see nägemus puudutab ka loomariiki?
Kui rahu loojaks on Jumala poolt saadetud Rahuvürst, kas meil endil on siis ka selle riigiga seoses olevaid ülesandeid?
Mida saavad üksikkristlased ja kogudused teha maailmarahu heaks?
