03/2016 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE TUND
„Nõnda ütleb Issand: Ma annan sulle kolm võimalust, vali enesele neist üks, mis ma sinule peaksin tegema!” … „Kas peaks su maale tulema seitsmeks aastaks nälg? Või kas tahaksid kolm kuud põgeneda oma vaenlaste eest, kes sind taga ajavad? Või peaks su maal olema kolm päeva katk? Mõtle nüüd järele ja vaata, mida ma vastan temale, kes mind läkitas!” Ja Taavet ütles Gaadile: „Mul on väga kitsas käes. Langegem siiski Issanda kätte, sest tema halastus on suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!” Siis saatis Issand Iisraelisse katku, alates hommikust kuni määratud ajani; ja rahvast suri Daanist kuni Beer-Sebani seitsekümmend tuhat meest ... Ja Taavet kõneles Issandaga, nähes inglit rahvast maha löövat, ja ütles: „Vaata, mina tegin pattu ja mina olen süüdi. Aga mida on need lambad teinud? Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja vastu!” (2Sm 24:10–17).
Tänu sellele erinevusele saab just Saalomonist templi ülesehitaja.
Kaasajal on palju juttu üksikisikute ja ühiskonna väärtushinnangutest. Vanas Testamendis me ei leia mitte niivõrd väärtuste definitsioone, kuivõrd jutustusi sellest, millest inimesed erinevates olukordades lähtusid. Vaadeldav piiblitekst illustreerib eelpool öeldut. Küsime tahtmatult, kas mõnigi hilisem kristlik valitseja võinuks teisiti toimida.
Kõik algas rahvaloendustest, mille eesmärk oli rahva maksu- ja kaitsevõime kindlakstegemine (2Ms 30:11–16; 4Ms 1:1–46; 2Kn 12:5). Ka Taavet võtab ette rahvaloenduse, kuid Issanda tahte vastaselt. Loendust ei viidudki lõpuni, saadud andmeid ei suudeta üles kirjutada (1Aj 27:23).
Me loeme, et Jumal otsustas Taavetit karistada, kuid pani ta ette valiku: seitse aastat nälga, kolm kuud põgenemist vaenlaste eest või kolm päeva katku. Taavet annab väliselt „vaga” vastuse: „Mul on väga kitsas käes. Langegem siiski Issanda kätte, sest tema halastus on suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!” (s 14). See vastus sisaldab esimest ja viimast võimalust, kuid välistab kuninga oma elu ohtu seadmise. Kuningas Taaveti vastus on „vaga”, kuid selle tagajärjed on ootamatud. Karistuse ingel asub tööle ja läheb täpselt rahvaloenduse teed (vrd 2Ms 12:23). Ta jõuab Arauna rehealuse juurde, kus hiljem asub templihoov (s 18.25). Siin Jumala karistus lõpeb. Kuid seitsekümmend tuhat meest on katku surnud. Rahvas on maksnud kuninga patu eest ränkade ohvritega. Taavet tegi kõik, et mitte inimeste kätte langeda, kuid selle eest maksis rahvas. Alles nüüd mõistab Taavet, millised tagajärjed olid ta sõnadel. Ta tunnistab oma süüd, ostab 50 hõbeseekli eest Arauna rehealuse ja toob siin põletus- ja tänuohvri.
Veel kord näeme Taavetit raske valiku ees, kuid seekord vastupidises valguses (1Aj 11:16–19). Taavet laseb oma sõduritel eluga riskides tuua endale vaenlase laagri kaevust vett, kuid seejärel keeldub seda joomast: „„Jäägu Jumala pärast minust kaugele, et teeksin seda! Kas peaksin jooma nende meeste verd, nende hinge? Sest nad tõid seda oma hinge hinnaga!” Sellepärast ta ei tahtnud seda juua” (s 19).
„Sõjakuningas” Taavetist on sootuks erinev tema poeg. Saalomoni maailma iseloomustab teistsugune väärtuste hierarhia. Ta on õiglane kuningas, filosoof ja poeet. Ta palvetab kohe valitsusaja alguses: „Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahva üle kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista, sellele sinu suurele rahvale?” Jumal lubabki anda talle targa ja mõistliku südame, sellepärast et ta ei palunud endale „pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid mõistust, et kuulata, mis on õige” (s 11). Tänu sellele erinevusele saab just Saalomonist templi ülesehitaja (1Aja 22:7–9).
Andku Jumal meilegi mõistust õigete otsuste langetamisel!
KÜSIMUSED VESTLUSEKS
Millised vastuolulised valikud võivad meie elus ette tulla?
Millised olid Taaveti valikut juhtivad eelistused?
Millist väärat eelistust varjasid Taavet „vagad” sõnad?
Kas ta muutis hiljem meelt?
Kas kõigil Piibli kuningatel on ühesugused väärtused?
Mida paluksime meie endale, kui meid valitaks juhtivale kohale?
Millised väärtushinnangud meid juhatavad?
Kust me oleme oma väärtushinnangud saanud?
