05/2016
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
ÜHEKSAKÜMNE VIIES TUND
„... teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde. Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta: patu kohta, et nad ei usu minusse; õiguse kohta, et ma lähen Isa juurde ja teie ei näe mind enam; kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud … Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks … Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud” (Jh 16).
Püha Vaim avab inimeste silmad patu kohta, mis kohtu on põhjustanud, õiguse kohta, mille alusel kohut mõistetakse, ja õiguse kohta, mille alusel kohus toimub.
Näib, nagu valitseks loetud evangeeliumis maailmavalu ja selle ületamise teema. Kuid Jeesuse „lahkumiskõnet” ei tohiks lahutada asjaolust, et ta räägib seda kõike enne oma kannatust, surma ja ülestõusmist. Jeesus teadis, et kohe alguses oleks sõnum lahkumisest jüngreid sedavõrd halvanud, et nad poleks mõistnud tema järgimise ja eesmärgi positiivset mõtet. Nüüd aga juhib ta nende mõtted Lohutajale (paraklet) ja kõneleb julgustavalt sellest, mida Püha Vaim jüngrite juures ja maailmas teeb.
Kuna kohus selle maailma üle on alanud, siis avab Püha Vaim inimeste silmad patu kohta, mis kohtu on vallandanud, õiguse kohta, mille alusel kohut mõistetakse, ja õiguse kohta, mille alusel kohus toimub. Kohtu õigus rajaneb tõsiasjal, et Jeesus on surnud, üles tõusnud ja istub Isa paremal käel. Kuigi jüngrid ei näe oma Õpetajat enam vahetult, ei ole mingit põhjust leinamiseks, sest just Jeesuse ülendamisega on alanud uus ajastu. Püha Vaimu tegevus toimub koguduse kohalolu ja kuulutuse läbi. Püha Vaim avab jüngritele tõe. Ühekorraga kõike toimuvat mõista käinuks jüngritele üle jõu. „Teie ei suuda seda praegu taluda” (s 12). Kuid Püha Vaim kuulutab neile kõik edaspidiseks vajaliku.
„Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle” (s 16). Siin kuulutab Jeesus ette oma taastulekut ajastu lõpul. Jeesus märkas, et nüüd oli jüngritel küsimusi, kuid ta ei vasta neile, vaid räägib võrdumi sünnitava naise valudest ja rõõmust, kui laps on ilmale toodud (s 21). Vana maailm on otsekui sünnitusvaludes, kuid lõpuks valitseb piiritu rõõm. Kõik Jeesuse nimel palutud palved saavad kuuldud ja siis ei räägita enam võrdumites, vaid „kuulutatakse Isast avalikult” (s 25).
Jüngrite reaktsioon Jeesuse kõnele on kahetine. Nad arvavad, et nad mõistsid teda (s 29) ja nende usk seisab kindlal alusel (s 30). Ometi kõlab 29. salmis isekat vääritimõistmist, sest nad mõtlesid olevikule ja ei kujutlenud ette, et nende Õpetaja peab kannatama, surema ja üles tõusma. Jeesus korrigeerib nende vastust: „Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud” (s 33).
Laiemalt vaadatuna aitab Jeesuse sõnum meid täna mõista, mis juhtub maailma ja kogudusega, kus Jeesust enam ei ole. Meile kangastub „kristlusejärgse” maailma võimalus, kus valitseb kuldvasika ja teiste ebajumalate teenimine. Jeesus aga ütleb, et hoolimata kõigest, mis siin toimub, jääb maailm siiski Jumala maailmaks, kuhu ta saadab Lohutaja, kes toob selguse patu, õiguse ja kohtu kohta. „Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele: Võitjale ei tee teine surm mingit kahju!” (Ilm 2:11). Seetõttu ei tohiks me selle maailma arengute ees hirmu tunda. Meie elu on juba kord omamise, kaotuse ja taasleidmise põimik. Kuid „Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti” (Hb 13:8). See sõnum sisaldab püsiva rõõmu ja rahu tõotuse nii ühiskondlike kui isikliku elu rahutuste keskel.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS
Milliseid lahkumise ja taaskohtumise valusid ja üllatusi oleme meie kogenud?
Miks Jeesus ei saanud jüngritele algusest peale rääkida kogu tõde?
Mis on Püha Vaimu ülesanne meie elus?
Milline näeks Kristuse-järgne maailm ilma Püha Vaimuta välja?
Milline oleks minu elu ilma Püha Vaimuta?
Kuidas Lohutab Püha Vaim meid kaasajal?
Millist julgustust vajab kaasaegne kogudus?