Otsing

06/2016 16 tammo joosep
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

ÜHEKSAKÜMNE SEITSMES TUND

„Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära ... Ja Issand ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu … Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed Egiptusest välja! … Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil. Aga ma sirutan oma käe välja ja löön Egiptust kõiksugu imetegudega, mis ma seal tahan teha; pärast seda ta laseb teid minna ... Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!” (2Ms 3:1–4:17).

Pühakiri ei kirjelda Moosest üksnes kangelase, vaid lihast ja luust inimesena, kellel on oma nõrkused ja kes vajab teiste abi.

Jumal ilmutab end Moosesele isade Jumalana, kes tahab oma rahva viletsusest päästa. Ta ei ole filosoofide, vaid ajaloo Jumal. Sedasama väljendab ka palju käsitletud Jumala nime ilmutus: „Ma olen see, kes ma Olen” (2Ms 3:14). Luther tõlgib siin: „Ma saan olema see, kes ma olema saan.” Mõte on järgnev: „Ma jään selleks, kes ma olen, nimelt oma rahva päästvaks saatjaks.” Formaalne ja sisuline paralleel on: „Ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan” (2Ms 33:19).



Tetragramm JHWH (heebreakeelses Vanas Testamendis Jumala nime tähistavad neli konsonanti) ei viita mitte niivõrd Jumala olemusele „Mina olen ehk olemine” kuivõrd „Ma olen (jätkuvalt) Päästja”, nii nagu ma olin seda teie isadele. Teisiti öeldes: olemise Jumal on Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal. See osutab teravale vastuolule filosoofide jumala ja meie isikliku elu Jumala vahel. Tuletagem siinkohal meelde kuulsa füüsiku Pascali tunnistust pärast ilmutuslikku ööd: „Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jaakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus, kindlus, tunded, rõõm, rahu. Jeesuse Kristuse Jumal.” Hiljem ta ütleb: „On mitte ainult võimatu, vaid ka kasutu tunda Jumalat ilma Kristuseta” (Pensees 191). Samas võib see salapärane nimi rõhutada ka mõlema – nii ajaloolise kui olemusliku – aspekti ühtsust.

Otseselt kirjeldab antud sõnum siiski jumalikku sekkumist rahva konkreetsesse olukorda. Kindel on, et Jumal tahab oma valitud rahvast päästa ja neid viia tõotatud maale, nii nagu ta päästis esiisad nende keerukatel eluhetkedel. Jumal on sama ustav ka uues olukorras.

Jumal sekkub siin „oma tugeva käega”. Ta ei pea ootama ajaloo murrangulisi hetki, tema käsi on küllalt tugev, et ise ajalugu murda ja muuta. See eristab teda „ajaloo jumalast”, kes toimib üksnes revolutsiooniliste muutuste aegadel. Veelgi enam, Jumal jagab oma väge ja õigust ajalukku sekkuda ka Moosesele. Mooses ei pea talle usaldatud ülesande puhul toetuma diplomaatilisele osavusele, mõistusele või moraalile, vaid Jumala meelevallale ja väele.
2. Moosese raamatu peatükkides 7–11 kirjeldatud Egiptuse nuhtlused räägivad Jumala „kõrgemast” sekkumisest, mis ei lähtu inimese võimekusest või andekusest. Jumal ilmutab oma meelevalda ka loodusjõudude kaudu.
Tõsiasi, et Moosesel on „raskevõitu suu ja raskevõitu keel” (2Ms 4:10), rõhutab inimese väikest osalust Jumala suures töös. Nii ei kirjelda Pühakiri siin Moosest üksnes kangelase, vaid lihast ja luust inimesena, kellel on oma nõrkused ja kes vajab teiste abi. Mooseski võiks lõpuks koos apostel Paulusega öelda: „kui ma olen nõder, siis ma olen vägev”. Ajaloo Jumal ütleb meile: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks” (2Kr 12:9).

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
Milline on meie nägemus rahva olukorrast?
Milline on meie nägemus esiisade Jumalast?
Kas meie jumalakujutlus on rohkem filosoofiline või praktiline?
Milles väljendub meie jaoks Jumala halastus?
Mis on kaasajal see Moosese kepp, mille kaudu Jumal oma väge demonstreerib?
Milliseid loodusnähtusi me tänapäeval peaksime „Jumala nuhtlusteks”?
Kuidas saaks Jumal meie nõrkused tugevuseks pöörata?

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke