Otsing

07-08.2016

17 tartu raekodaJoosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

SAJAS TUND

„Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud … Kui sa aga ei taha tunda hirmu võimu ees, siis tee head, ja sa saad tema käest kiitust…“ (Rm 13:1–7, vrd 1Tm 2:1j; 1Pt 2:13–17).

Niisiis, võimu peab kartma mitte kodanik, vaid kurjategija.

Kui Rm 13:8–14 on nimetatud Pauluse „mäejutluseks”, siis sellele eelnev sõnum kõlab nagu võõrastavalt. Ometi pole tegemist juhusega, vaid maisest riigist erineva jumaliku alternatiiviga, kus valitsevad armastus ja õiglus.
Kõigepealt tegeleb Paulus aga maise riigiga, kutsudes valitseva riigikorra suhtes kuulekusele. Rooma kiri on kirjutatud u 58 pKr, seega ajal, mil keiser Nero oli veel alaealine ja valitses vaid nimeliselt. Tegelikult juhtisid riiki sellel ajal heatahtlik filosoof Seneca ja tema sõjaväelasest sõber Burrus. Need olid aastad, mida keiser Trajanus hiljem nimetas kõige õnnelikumateks aastateks, mis Roomas iial on olnud. Maksurahadega osteti viljavarusid, mida jagati nälgivatele vaestele. Linn õitses ja laienes. Keegi ei aimanud, millised katastroofid ees seisavad.


Eelnevat arvestades räägib Paulus siin universaalsest maailmariigist, kus valitses keiser Augustuse ajal saavutatud Pax Romana (Rooma rahu). Seljataha olid jäänud anarhia ja kodusõjad. Rooma kodakondsuse jagamine paljudele mittekodanikele andis lootust barbaritele, kreeklastele ja ka juutidele valitsevast heaolust osa saada. Paulus isegi on üks nendest, kes kogeb Rooma seaduste kaitset juutidest rahvuskaaslaste kaebuste suhtes (2Kr 11:24 ja Ap 18:12–17).

„Valitsemas olevad võimud“ (Rm 13:1) kirjeldavad riigivõimu liigendatust ja koostööd rahu ja korra saavutamisel. Kuid universaalriigi hilisantiikne areng sisaldas endas ka suurt ohtu. Kodanikud kaotasid poliitilise huvi, mis oli valitsenud veel Kreeka väikeriikides. Riigivõim kujunes üha abstraktsemaks ja negatiivsemaks. Kõike salliv tolerantsus lasi ka kurjusel vohada. Riigist kujunes üha enam „kurjust tõkestav jõud”. Õitses epikuurlik-individualistlik mõtteviis, mis rahuldus populistliku loosungiga „Tsirkust ja leiba!”

Näib, nagu sanktsioneeriks Rm 13 puhtformaalset, igasugust riigivõimu. Täpsemalt Pauluse sõnade üle järele mõeldes märkame, et ta näeb ka kodanikuks olemise positiivseid võimalusi. Kristlasest kodanik peaks „tegema head, et saada tema (s.o riigivõimu) käest kiitust” (s 3). Ta ei peaks elama üksnes riiklike seaduste hirmus ja karistuste kartuses, vaid „südametunnistuse järgi”. See aga tähendab, et kodanikuna kutsutakse teda toimima sisemistest veendumustest lähtudes. „Alistumine” (s 1) tähendab siin enamat kui pimedat kuulekust. See on võrreldav ennemini 1Pt 5:5 kirjeldatud alistumisega: „Teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu”.”

Kaasaegse demokraatliku riigikorralduse juures peaks arvestama, et õigus ja kord ei ole garanteeritavad üksnes võimuga. Võim, isegi demokraatlikult valituna, võib sünnitada ka ise ebaõiglust ja kurja. See ei tähenda, et ühiskond ei vajaks mingit võimu. Võimu algne mõte on olla „nuhtluseks sellele, kes teeb kurja”. Just seda eesmärki teenib võimude lahususe printsiip kaasaegses ühiskonnas. Niisiis, võimu peab kartma mitte kodanik, vaid kurjategija. Kui aga riik muutub kuritegelikuks, peab kogu riik kartma Jumala kohut. Selliseid kohtutunde näeme läbi ajaloo nii Iisraeli kui paganarahvaste elus.

Ei olnud ka Rooma riik igavene. Igavene on Jumala riik, sellepärast tehkem head ja kaitskem nõrgemate õigust. „Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!“ (Jr 29:7).

KÜSIMUSED VESTLUSEKS
Millisena nägi apostel Paulus Rooma võimu?
Millisena näeme meie oma riiki?
Kas me saame riigivõimule olla igas olukorras kuulekad?
Mis juhtub, kui riigivõim ise satub kurja teenistusse?
Milliseid Jumala kohtuid ülekohtuse võimu suhtes me Piiblist leiame?
Millised Jumala kohtud on tabanud nn „kristlikke riike”?
Kuidas peaksime kristlastena suhtuma oma riiki ja selle valitsejatesse?

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke