10/2016 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
SAJA TEINE TUND
Aed ütleb meile, et meil on osa Jumala loomingus.
„Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud. Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu. Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks: esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda; selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive. Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa. Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat. Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma. Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: „Kõigist aia puudest võid sa küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1Ms 2:8–17).
Eedeni aed (sumeri edin, tasandik) pole ainult mingi eelajalooline kadunud unistuste maa, vaid ka teatud elulaadi iseloomustav piirkond. Eedeni aeda piiravate jõgedena nimetatakse meilegi tuntud Eufratti (Frat) ja Tigrist (Hiddekel). Eedenis on „lusti ja rõõmu, tänulaulu ja pillihäält“ (Js 51:3). Töö viljakal kultuurmaastikul vastandub siin nomaadi elule stepis, kus ollakse „hulkur ja põgenik“ (1Ms 4:12). Eeden on inimese objektiivne võimalus leida elus kohane tegevus ja mõte. Siin valitsevad piiritud võimalused, kuid ka Looja poolt antud ülesanne „harida ja hoida“. Need ülesanded ei vastandu looduses valitsevale korrale, vaid muudavad maa ja selle viljad inimesele õnnistuseks. Selline tegevus sisaldub ka võimes „põlata halba ja valida head“ (Js 7:15; 1Kn 3:9).
Elupuu sümboliseerib võimalusterikast elu (Ilm 2:7). „Hea ja kurja tundmise puu“ ahvatleb oma viljadega inimesi ise hea ja kurja suhtes hinnanguid andma. Sest see, kellel on õigus öelda, mis on hea või kuri, valitseb maailma. Soov valitseda loodut ja valitseda maailma pole kadunud ka vasakliberaalsest ideoloogiast. Mitte puudulik asjatundlikkus või puuduvad tehnilised teadmised ei näita inimese piiratust, vaid iseteadlik eetiline suvalisus.
Pühakiri ütleb, et inimene peab pidama Jumala käsku hea ja kurja kohta, mitte ise hea ja kurja üle otsustades jumalat mängima. „Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja“ (1Ms 3:5). – „Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?“ (Mi 6:8). – „Õnnis on inimene … kellel on hea meel Issanda seadusest“ (Ps 1:2).
Ihulikkus ja töö ei tähenda siin ohustatust ja mõttetust (Kg 3:9), vaid seda, et inimene on asetatud viljakale alale, milles väljendubki Jumala arm tema vastu. Ta on ümbritsetud looduslike viljade küllusega. Jumala poolt pakutu on alati konkreetne. Teda varustatakse mitmesuguste talentidega, ümbritsetakse lähedaste inimeste – pere ja kogukonnaga.
Loetu näitab, milline peaks olema inimese suhe töösse. Meile ei maalita siin Elüüsiumi ega laiskade maad. Aed ütleb meile, et meil on osa Jumala loomingus. Me ei loo midagi ei millestki (creatio ex nihilo). Me loome meile kingitud andidest. Me oleme kõige avaramas mõttes külvajad. Selle vastandiks on Iisraeli laste poolt hilisemas ajaloos kogetud Egiptuse orjatöö. Paradiisiaias on loovat tööd, hingamispäevi ja lõikustänu! Kuid siin on ka saatuslikke valikud, mille tagajärjed on hukatuslikud.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS
Millisena kujutleme täna Eedeni aeda?
Kas Eedeni aed on ainult vaimne või ka geograafiline suurus?
Kas heal ja kurjal vahetegemisel on tegemist pattulangusega?
Millest algab pattulangus?
Millistes valdkondades on kaasaja inimene hakanud ise hea ja kurja üle otsustama?
Milline on meie suhe tööga?
Miks töö tundub meile ikka ja jälle orjusena?
Milline koht on „hingamispäeval“ ja lõikustänul Jumala aias?
