Otsing

02/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: "Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid." Ja Jeesus ütles talle: "Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna." Teisele ütles ta: "Järgne mulle!" Aga see ütles: "Luba mul enne minna matma oma isa!" Ent tema ütles talle: "Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!" Aga ka üks teine ütles: "Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!" Aga Jeesus ütles: "Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!"" (Lk 9:57-62; Mt 10:34-39)

16 annelinna vennad

Distants vanast maailmast

Jeesus kutsub meid üles kainelt kaaluma, kas tema järgimine on meile jõukohane. Mõnele ta ütleb isegi: "Pöördu tagasi oma koju ja jutusta, mida kõike Issand sulle on teinud!" (Lk 8:39) Koduski on vaja Jumala riigi tunnistajaid. Kuid Jumala riigi suurte eesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult mugavast koduelust.

Taani teoloog ja filosoof S. Kiergekaard (1813-1855), kes andis mitmeid olulisi impulsse põhjamaade ärkamisliikumistele, tõstatas küsimuse, kas Jeesuse üleskutse järgimisele tähendab otsest "matkimist" või tuleb seda kuidagi vaimsemalt mõista. Matkimine tähendaks Kristuse eeskuju sõnasõnalist ellu rakendamist. Selline lähenemine on inspireerinud läbi kiriku ajaloo mitmete tähelepanuväärsete kristlike eluvormide kujunemist. Kõige silmapaistvaim neist on olnud munklus, millega kaasnes ilmalikust elust eraldumine, abielutus, vaesus ja intensiivne palveelu.

"Kordamise" all peab S. Kierkegaard silmas uue alguse armu, "uuestisündi" keset vana elu vorme. Näitena võib siinjuures tuua Sakkeuse pöördumise loo (Lk 19:1-10). Otsustav on seejuures uus sisemine hoiak ja võime näha kõike uute silmadega. Usk ja arm lubavad pöördunul patusest maailmast sisemiselt distantseerituna olemasolevas keskkonnas edasi elada. Väliste asjaolude sunnil võib tähendada see ka otseseid loobumisi ja kannatusi. Mõnel juhul võib selline lahtiütlemine tähendada ka vallaliseks jäämise eelistamist pereelule (1Kr 7). Oht seisneb aga selles, et kui sisemine usuelu mingil põhjusel hääbub, muutub ilmalik elulaad taas valdavaks. "Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata." (Mt 5:13)

Tee ja eesmärk olgu kooskõlas

Jeesuse sõnu oma järgijaile tuleb vaadelda kontekstis. Jeesuse jüngrid tahaksid Samaaria elanikele, kes neid vastu ei võtnud, paluda "tulel taevast alla tulla ja nad ära hävitada" (Lk 9:54). Nad on sunnitud evangeeliumi nimel küll loobuma, kuid see loobumine tekitab kibestumise ja isegi "pühi" kättemaksumõtteid. Sellepärast Jeesus "pöördus ümber ja sõitles neid". Teiste sõnadega: tee ja eesmärk ei saa omavahel olla vastuolus. Jüngrite läkitamine ja Jeesuse üritus muutuks mõttetuks ja kaotaks usutavuse, kui vastuseis tuleks hävitada sõjalise vägivallaga. Usu kuulutamine ja elu ei saa olla vastuolus. "Heldus ja tõde saavad teineteisega kokku, õigus ja rahu annavad teineteisele suud." (Ps 85:11) Vastasseisu korral tähendab see loobumist ja kannatusi Jumala riigi pärast. "Jüngrile olgu küllalt, et tema saab selliseks nagu ta õpetaja ja teenija nagu ta isand. Kui nad pereisandat on kutsunud Peltsebuliks, kui palju enam tema peret!" (Mt 10:25) Just seda peaks igaüks meist omaenda elus arvestama. Sama mõte väljendub kolmekordses loobumissõnumis. Loobumine kodust, perekonnast ja harjumuspärasest elulaadist kirjeldab jüngrite palverändurlikku mobiilsust. Nende sõnade taga seisab usuisa Aabrahami väljumine oma suguvõsa keskelt, Iisraeli väljaränd Egiptuse orjusest ja kõrberännak. Samasugust teelolemist võime meiegi oma elus kogeda. Kõige olulisem iga Jumala riigi nimel tehtud loobumise juures on aga Jeesuse Vaim. Seda Vaimu ei saanud me Seaduse tegudest, vaid usu kuulutamisest. (Gl 3:1-3) Loobudagi võime käsumeeles ja lihalikult.

 

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:

  1. Millest me oleme oma elus Jeesuse järgimise nimel loobunud?
  2. Kas need Jeesuse sõnad on rakendatavad sõnasõnaliselt?
  3. Millise vaimsusega me oleme maailmale vastandunud?
  4. Kuidas seostuvad meie endi võõrsil viibimise kogemused Jeesuse sõnadega?
  5. Mis on olnud meie loobumiste tasu?
.

Uudised

2023-3-aprill

08 Mai 2023
2023-3-aprill

SISUKORD  7 hetke Soomemaalt Märt Saar Jeesuse nimi vabastas öistest luupainajatest Marcus Zujev Ülestõusmine täidab meid rõõmuga Ermo Jürma Helvi Piispea – Jumal ei anna oma au teisele! Ermo Jürma...

7 hetke Soomemaalt

08 Mai 2023
7 hetke Soomemaalt

Aprill 2023 Märt Saar, Sundomi misjonikoguduse pastor Kuuldavasti meie lõunanaabri Läti koolides enam ajalugu ei õpetata. Kahtlane värk. Seda olulisem on jäädvustada Eesti pikima ajalooga ajakirjas, mis toimub meie tänastel usuradadel....

Jeesuse nimi vabastas öistest luupainajatest

08 Mai 2023
Jeesuse nimi vabastas öistest luupainajatest

Aprill 2023 Marcus Zujev, Oleviste kogudus Anu Zujeva (29) on Toilast Tallinna tulnud juuksur, kes tuli oma kliendi kutsel kristlikke põhitõdesid tutvustavale Alfa-kursusele, kus koges Jumalat ja vabanes öistest luupainajatest. Järgnevalt...

Ülestõusmine täidab meid rõõmuga

08 Mai 2023
Ülestõusmine täidab meid rõõmuga

Aprill 2023 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Ülestõusmishommikul tühja haua avastanud naistest öeldakse, et suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama seda tema jüngritele (Mt 28:8). Kui Jeesus äkitselt ülejäänud jüngrite keskel seisis,...

Helvi Piispea – Jumal ei anna oma au teisele!

08 Mai 2023
Helvi Piispea – Jumal ei anna oma au teisele!

Aprill 2023 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Kes Helvi Piispeaga tuttavaks saab, võib kuulda palju. Oma pikka eluteekonda on ta ka hoolikalt salvestanud. Tema korteri riiulitel on aukartust äratav hulk korrektselt vormistatud...

Ülestõusmispüha ei kuulu üksnes kristlastele

08 Mai 2023
Ülestõusmispüha ei kuulu üksnes kristlastele

Aprill 2023  Tänase päeva kohta öeldakse õhtustes uudistes, et kristlik maailm tähistas ülestõusmispühi. See vastab tõele. Need pühad ei kuulu üksnes kristlastele. Ülestõusmispühade aluseks olevad sündmused on vastuseks üldinimlikele küsimustele...

Minu misjon sõdivas maailmas

08 Mai 2023
Minu misjon sõdivas maailmas

Aprill 2023 Helle Liht, EBFi asepeasekretär, „Ühisosa“, 4.02.2023 Ma vahel ikka mõtlen sellele, et veel aasta tagasi veebruaris ei uskunud ma, et sõda tuleb meile nii lähedale. Vene vägede koondamisest Ukraina...

Rahu keset tormi – koguduste toimimine kriisiajal

08 Mai 2023
Rahu keset tormi – koguduste toimimine kriisiajal

Aprill 2023 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Erki Tamm, Ermo Jürma Talve viimastel päevadel toimusid veel üllatavalt paksus lumes suikuvas Nuutsaku puhkekeskuses vaimulike töötegijate õppe- ja osaduspäevad. Ukrainas juba üle aasta kõmisenud...

Immaanueli koguduse elu maailmasõdade ajal

08 Mai 2023
Immaanueli koguduse elu maailmasõdade ajal

Aprill 2023 Vanematekogu esimehe Joosep Tammo ettekanne vaimulike töötegijate päeval Nuutsakul 18. märtsil 2023. Alustan Pühakirja tekstiga, mida Osvald Tärk kasutas Tallinna vabanemise 2. aastapäeval, 29. augustil 1943. aastal. Too Jumalale...

Ära mässi end argistesse askeldustesse!

08 Mai 2023
Ära mässi end argistesse askeldustesse!

Aprill 2023 Margus Kask, Elva koguduse pastor Apostel Paulus andis Timoteosele korralduse: „Ära mässi end argistesse askeldustesse!“ Mõlemad mehed olid töistes suhetes jumalariigi põldudel juba pikka aega. Kui nad siis linnu...

Linke