06/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
„Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda." (Ps 1:1-3)
Piibel näeb õnne eeldusena andestust
On ametlik saladus, et üksiku inimese ja maailma kriise on alati saatnud jumalakartuse kriisid. Inimsuhete ja õiguskorra seisundile vastaks siin „sotsiaalse kapitali" kriis. Just seda me Eesti elus täheldame. Milliseid võimalusi näeb Piibel sotsiaalse õigluse ja sellega seotud isikliku õnne taastamise vallas?
Kindlasti pole juhus, et see õndsakskiitmine seisab kohe pärast Iiobi raamatu lõppu. Kui vaadata kõiki järgnevaid psalme, siis see on nagu avatees. Järgnevad psalmid tõstatavad probleeme ja süvendavad öeldut: „Ole vait Issanda ees ja oota teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!" (Ps 37:7)
Kas õnn ja õndsus eeldavad tõesti vaid ranget käsutäitmist või piisab sellest, et „sina oled minuga" (Ps 23:4)? Ja kas õnnestavaks kogemuseks ei või kujuneda isegi süü andestus? – „Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud." (Ps 32:1) Mõtle, kui hea on Jumala kohtumõistmine! Inimlikus kohtus karistatakse seda, kes tunnistab oma süüd, aga jumalikus kohtus talle andestatakse. Nõnda sünnib õnnestav rahu inimese ja Jumala vahel. Kuid kõige eelpoolöeldu juures vaevab laulikut küsimus: Kus ja kuidas me elus kogeme, et tegu ja selle tagajärg oleks garanteeritult õiglases vastavuses, nii et kuri saaks karistatud ja õige õnnistatud? – „Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?" (Ps 2:1) Millal murrab Jumal ebaõigluse? Kas päevade lõpul või juba praegu? Kas vaimuliku võidu saladus peitub üksnes pikas vastupanus?
Vana Testament toetub käsuvagadusele
Esimeses psalmis leiab väljenduse käsuvagadus, milles klassikaline teo ja tasu dogma on juba rangelt võetuna ületatud. Truudus Jumalast antud korraldustele sisaldab juba ise tasu. Jumala sõnast lähtuv elu on nagu puu, mis on istutatud veeojade äärde. See on elu, mis on rajatud kindlatele veendumustele ja printsiipidele. Kohuse täitmine sünnib siin lähtuvalt sisemisest veendumusest ja usust. Tavapärane moralism ja sellega seotud variserlikkus on välistatud. Teiste sõnadega öeldakse siin, et ei ole õnne, mis sõltuks vaid välistest asjaoludest. Tõeline õnn kasvab inimese sisemusest. Kuid selleks, et inimene saaks sisemiselt tugevaks, on vaja juurduda Jumala tahte tundmises. See, kes endast lugu ei pea ja seda vaeva ette ei võta, ei suudaks isegi Eedeni aias õnnelik olla. Endast lugupidava elu juurde kuulub moraalne kindlus, mis suudab konfliktsetes olukordades säilitada iseseisvuse. Selline inimene ei allu kõike lubava relativismi diktaadile. Siin ollakse veendunud, et ei üksikinimest ega ühiskonda ei aita „uus moraal", isegi kui seda kuulutataks „armastuse lipu all".
Jeesus: õnn on teenida Jumalat ja inimesi
Jeesuski jaatas põhimõtteliselt käsuseadust. „Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma." (Mt 5:17) Jeesuse jaoks on käsuseadus eluks vajalik korraldus, kuid mitte tee pääsemisele. Ta suunas käsuvagaduses peituva energia mujale. See pidi teenima kaasinimesi ja Jumalat, mitte oma moraalsust ja abstraktseid ideaale. Ta ütles: "Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks." (Mk 2:27)
Apostel Paulus tõstatab selles problemaatikas veel ühe tahu. Ta ütleb: „Sest seda, milleks Seadus oli võimetu, kuna see oli jõuetu inimloomuse tõttu, on teinud Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast, et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi." (Rm 8:3-4) Siin avaneb meile uus Vaimust inspireeritud ja kantud Jumala tahte tundmise ja teostamise tee.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
- Millist rolli mängivad minu elus mitmesugused Piibli käsud ja korraldused?
- Mis mõttes ma võiksin Jumala Seadust uurida ööd ja päevad?
- Kas oled kohanud „õiglaste" ebaõiglust?
- Kas on mõtet pidada Jumala korraldusi, kui ühiskonnas valitseb kõikelubav moraalitus?
- Mida ütleks Jeesus meile keset kaasaegseid usu- ja südametunnistuse konflikte?
- Kas „Vaimus elamine" tühistab Jumala korraldused üksikinimese, perekonna ja koguduse kohta?
