Piibel kodugrupis XIII: Armastus on tugev nagu surm

07-08/2012  Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Sest armastus on tugev nagu surm
armukadedus julm nagu surmavald.
Selle lõõsk on tulelõõsk,
selle leegid Issanda leegid.
Armastust ei suuda
kustutada suured veed
ega uputada jõed.
Kui keegi annaks armastuse eest
kõik oma koja vara,
oleks ta tõesti naeruväärne!" (Ül 8:6-7)

Piibli suured laused nagu „kui ma kõik oma vara ära jagaksin" (1Kr 13:3) ja „Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle" (Mt 13:45-46) viitavad armastusele, mis ei saa olla seotud väärtushinnangute kõige madalama tasemega. Enamus inimesi vajab rohkem armastust kui nad suudavad kujutleda. Just sellepärast kõneldakse Ülemlaulus mõistu millestki enamast kui inimestevahelised erootilised tunded.

.


Ühest küljest on elu oma avaldustes rajatud elementaarsetele vajadustele. Inimelu eeldab toitu (vt 1Ms 25:30jj), peavarju, riideid, turvatunnet jne. „Aga saatan vastas Issandale ning ütles: „Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest."" (Ii 2:4) Teisest küljest ütleb Jeesus: „Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust." (Mt 4:4)
See, mis muudab Jumala Sõna nii erakordseks, on Jumala armastus. Issand ilmutas ennast Iisraelile Jumalana, kelle armastus on tugevam kui isal ja emal oma laste või mehel ja naisel oma abikaasa vastu. Jumal iseenesest „on armastus" (1Jh 4:8,16), kes annab ennast täielikult ja mingit vastutasu nõudmata. Tema armastus on „tugevam kui surm". See püha armastus on valmis andma kõik. „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks." (Jh 3:16-17) Meie jaoks tähendab see püsivat vajadust tema sõnu kuulata.
Armastuse kõrgem väärtus seisneb selles, et see on rohkem kui enesealalhoiu tung. Kuigi kõige maisemal tasemel sisaldab see alati ka liigi alalhoiu tungi. Nii egoistlik ja enesekeskne kui see vahel lihalikus mõttes ka poleks, püüdleb ta siiski kellegi teise ja millegi suurema poole. Mitte varandused ja asjad, vaid teine inimene on tõelise armastuse eesmärk ja kese. Just selletõttu kujuneb maine armastus Piiblis kõnekaks võrdumiks Jumala armastusele. Samas ei tohi me unustada, et eros ei ole ainult agapele viitav võrdum, vaid ka Looja poolt antud loomulik tung, mis on osa jumalikust ennastohverdavast armastusest. Ta on tugev nagu surm. Just sellepärast loeme me laulatustel ka „Armastuse ülemlaulu", 1.Korintose kirja 13. peatükki.
Piibel ei soosi ei erootilise ega vaimse armastuse monomaaniat, vaid kõneleb elust ja armastusest mitmetahuliselt ja kõikehõlmavalt. Jumal taotleb oma armastuses meie õnne selle kõige avaramas mõttes. Sellepärast võime öelda koos püha laulikuga: „Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid." (Ps 104:24)



KÜSIMUSED VESTLUSEKS:

  1. Kuidas me suhtume Ülemlaulu erootilisse alatooni?
  2. Milliseid erootilisi pilte Piibel inimese ja Jumala suhte kirjeldamiseks veel kasutab?
  3. Milline peaks olema meie käsitlus elu vajadustest?
  4. Millisel kohal on meie elus erootilised vajadused?
  5. Kuidas me reageerime üleerotiseeritud ühiskonna väljakutsetele?
  6. Millisel kohal on meie elus armastus Jumala vastu?
  7. Millest me tunneme, et Jumal meid armastab?