Otsing

02/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu! Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! ... Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale! Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!" (Mt 5:38-48)

Tasakaalustatud kättemaks
Me leiame siit neli Jeesuse poolt esitatud põhimõtet jüngritele, kes on sattunud konfliktidesse. Vana Testamendi soovitus sellisteks olukordadeks oli tasakaalustatud kättemaksu põhimõte: "Ja kui keegi teeb viga oma ligimesele, siis tehtagu temale, nagu tema tegi: murre murde vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu; missuguse vea ta tegi teisele, niisugune tehtagu temale." (3Ms 24:19-20). Samas püüab Vana Testament seda põhimõtet siiski leevendada: "Ära ütle: "Ma tasun kätte kurja eest!" Oota Issandat, küll tema aitab sind!" (Õp 20:22; 24:17.29; 25:21j)

.


Jeesus esitab selles kontekstis oma järgijaile palju radikaalsema üleskutse: armastage oma vaenlasi! Ta näitab, et ligimesearmastus on midagi enamat kui tavaline humaansus, naabriabi või kollegiaalsus. Me ei peaks armastama niigi lähedasi ja armastusväärseid inimesi, meie armastus peaks ulatuma kaugete ja võõrasteni ja muutma need lähedasteks. Uute suhete aluseks pole põhimõte: käsi peseb kätt. Nende suhete aluseks on usaldus, mis kaasinimesest loodab ja usub paremat, kui ta tegelikult on. Jüngri ülesanne ei ole kahtlustavalt sulguda ja võimaliku kurja vastu kindlustuda, vaid suhetes kaasinimestega armastuse ja lugupidamisega riskida.

Vaenlaste armastamine ei tunne erandeid
Vaenlaste armastamine ei ole inimloomusele ebaloomulik hoiak. Meis ei ela ainult egoistlikud, vaid ka altruistlikud tungid. Empaatia ja koostöövõime on tugevate ühiskondade oluline tunnus. Selletõttu suutsid kristlased, kes selgelt distantseerusid antiiksest egoismist, olla ülemaailmselt mõistetavad. Jeesuse õpetusest lähtus vana kiriku karitatiivne põhihoiak, mis väljendus orjade, vangide ja haigete eest hoolitsemises. Kuldne reegel "Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!" (Lk 6:31) on Jeesuse jaoks "Seaduse ja Prohvetite" kokkuvõte.
Teisest küljest on selge, et see ei ole lihtne tarkus. Vaenlaste armastamisega kaasneb alati mõistusevastane risk. Problemaatiliseks teeb selle kaasaegses ühiskonnas asjaolu, et vaenlaste armastamine kutsub esile uute vaenlaste tekkimise. Ütle mulle, kes on su sõber ja ma ütlen, kes sa oled. Ekstreemsete näidetega nii tõsise teema naeruvääristamine oleks kohatu ja silmakirjalik.
Ometi jääb vaenlaste armastamise käsk igale kristlasele väljakutseks kõige erinevamates konfliktsituatsioonides. Igal juhul ei võimalda see tegelikkusest põgeneda (nii nagu me näeme seda Kagu-Aasia religioonides), vaid sunnib kahe jalaga keset elu seisma. Vaenlaste armastamine ei lähtu nõrkusest, vaid eeldab sisemist tugevust, suurt taluvust ja kindlameelseid otsuseid. Kristlane seisab siin advokaadi ja eestpalvetajana süüdistatavate poolel. Vaenlaste armastamine ei saa kunagi olla "kriitiliste teemade" vältimise ettekääne. Sellest ei tohi kujuneda ka võitluse suunamist "õigete vaenlaste" vastu. Väide, nagu oleks Jeesus õiget vaenu õpetanud, on küüniline.

Vaenlaste armastamine on kristlik tee
Vaenlase armastamine on suur samm edasi nii inimkonna kui üksikinimese elus. See samm tuleb ikka ja jälle ette võtta. See on osa meie kristlikust "rüütellikkusest". See eeldab meie loomuse muutumist. Sest see, mis inimesele on võimatu, on Jumalale võimalik. Jeesuse palve ristil: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" (Lk 23:34) on eeskujuks esimese märtri Stefanose palvele: "Issand, ära pane seda neile patuks!" (Ap 7:60)
Rääkides oma jüngritele vaenlaste armastamisest eeldab Jeesus meie loomuse muutumist. Me ei tohiks kultiveerida ka kaheastmelist eetikat; tavakristlasele pole see oluline, vaimulikele ja pühakutele on see kohustuslik. Vaenlaste armastamine on Jeesuse käsk kõigile järgijatele. See ei tohiks väljenduda ainult suurtes avalikes konfliktides, vaid ka lihtsates ja igapäevastes asjades. Vaenlase armastamisest peaks suutma rääkida nii, et me selle all alati midagi konkreetselt suudame ette kujutada. See on moodne silmakirjalikkus, kui muuta vaenlaste armastamise käsk ekstreemsete näidetega naeruväärseks või saavutamatuks.

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
1. Kas meie elus on olnud olukordi, kus me tundsime, et me oleme silmitsi vaenlasega, keda tuleks armastada?
2. Miks me ei suuda vaenlasi armastada?
3. Miks me kipume seda käsku vältima?
4. Kust saada jõudu oma vaenlasi armastada?
5. Milline on vaenlaste armastamise eesmärk?
6. Kuidas võiks vaenlaste armastamine muuta meie isiklikku, koguduslikku ja ühiskondlikku elu?

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke