10/2012
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
„Ja Issand ütles Aabrahamile: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!" (1Ms 12:1-3)
Juba antiikajal leiti, et inimene on ainus olend, kellel on keel ja mõtlemisvõime ja kes suudab ning tahab oma elu mõtet sõnastada. Kuid milles see mõte seisneb, kas on olemas universaalset elu mõtet või on igal inimesel oma elu mõte ja kutsumus? Kas inimene ise, ühiskond või Looja annab meile elu mõtte või seda polegi võimalik leida? Vaadelgem neid ja teisi küsimusi lähemalt erinevate Piibli isikute eluloo valgel.
Kuid enne veel on hea küsida: Mis on elu? Väike entsüklopeedia leiab, et elu on mateeria liikumise eriliselt keeruline vorm. Kuid see definitsioon ei ütle midagi elu mõtte ja väärtuse kohta. Piibel ütleb, et elu on Jumala and lühikeseks perioodiks: „Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi! Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!" (Ii 1:21) Täna me oleme siin ja homme meid enam ei ole.
.Elu mõtteks ja kutsumuseks kujuneb siin Jumalale meelepärase ja täiusliku otsimine.
Aabraham, keda nimetatakse ka kõigi usklike usuisaks, on siin meile heaks näiteks. Enne kui ta ilmub Piibli sündmuste areenile kõneldakse Paabeli torni ehitajatest, kes püüdsid pattulangusest tingitud hajumist ja ühise mõtte puudumist ületada torni ehitamisega. Nad ütlesid üksteisele: "Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!" (1Ms 11:4) Aabraham esindab aga radikaalselt teistsugust vaimset hoiakut. Ta kuuleb Jumala kutset ja asub teele, et jõuda tõotatud maale. Apostel Paulus ütleb: „Aabraham uskus Jumalat, ja see arvestati talle õiguseks." (Rm 4:3) Tänu sellele uuele vaimsele hoiakule kujuneb Aabraham uut elu mõtet kandva inimese eeskujuks.
Nii nagu Siinai lepingule eelnes väljumine Egiptusest, nii eelneb Aabrahamiga tehtud lepingule samasugune riskantne väljaminek – rännak tundmatusse. Riski ja võidu seos on piibellik alternatiiv inimlikule kõrkusele. Selle asemel, et Jumalat kiusata, tuleks tema poolt antud kutse ja läkitus vastu võtta. Piibel ei propageeri mugavat ja leiget, hirmunud ja tardunud elulaadi. Jumala tahe on, et me kasvaksime suuremates ülesannetes ja väljakutsetes.
Inimelu mõte laiemalt ja kristlaseks olemise mõte eriti väljendub siin pildis rändurist. Usuisad Aabraham, Iisak ja Jaakob olid nomaadid. Kuid nende elulaad ei andnud nende elule veel mõtet. Kodutus ja juurtetus ei tee meist veel usuisasid. Kain oli kodutu ja tagaaetud lindprii oma patu pärast. Mõnestki on kaasajal mammonale elu pühendades saanud kodutu. Kuid Aabraham jättis oma isakodu Jumala kutset ja tõotust vastu võttes.
Käsk oma isakodust välja minna tähendas ühtlasi käsku lahti öelda vere ja maaga, perekonna ja suguvõsaga seotud ebajumalatest. Uues Testamendis täitub see Jeesuse sõnades: „Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama." (Jh 4:23-24) Sellisele hoiakule on võõras rassismi ja rahvuskiriku idee.
Tee võõrsile võib toimuda aga ka puht sisemiselt – see võib olla lahutus vaimulikku arengut piiravatest mõtte- ja käitumismallidest. „Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik." (Rm 12:2) Elu mõtteks ja kutsumuseks kujuneb siin Jumalale meelepärase ja täiusliku otsimine.
Meid ohustab ilmalikustumine, mis ehitab oma sooja riskideta pesa, kuhu ligimesel ega Jumalal pole ruumi. Jeesus aga ütleb: „Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes selle kaotab, hoiab selle alles." (Lk 17:33) Aabraham leidis oma elu mõtte Jumala läkituses ja tõotustes. Tema järeltulijad leidsid usuisa elu mõttes universaalse tähenduse oma elule ja tulevikule. Jumala kutse Abrahamile hoiab tänaseni nii vana kui uue lepingu Jumala rahva koos.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
1. Kas on olemas mingit universaalset elu mõtet?
2. Kas piisab kui mu elul on isiklik mõte ja eesmärk?
3. Mis juhtub kui elan ilma elu mõtteta?
4. Mis tagajärjed on sellel, kui võtame Jumala läkituse vastu ja asume teele nagu Aabraham?
