01/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
„Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest kõik te olete üks Kristuses Jeesuses." (Gl 3:27j)
„Kui see sünnib, siis ei ole enam kreeklast ega juuti, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, ei umbkeelset ega sküüti, ei orja ega vaba, vaid kõik ja kõikides on Kristus." (Kl 3:11; Ef 2:12-22)
Koos ristiusu levikuga täitusid inimeste paljud kujutlused ja ideaalid õiglasemast ja ühtsemast ühiskonnast.
.
Kui inimene on vabanenud "Seaduse" alt, siis on sellel ka sotsiaalsed tagajärjed. Paulus kõneleb siin rohkem kui lihtsalt Vana Testamendi käsuseaduse alt vabanemisest. Ta peab silmas, et ka "maailma algainete meelevald" (Gl 4:3; Kl 2:8), nagu tajus seda mittekristlik maailm, on nüüd murtud. Erinevad rahvuslikud ja lahutavad tavad, seisused, kastikord ja sugude vahelised eelarvamused kaotavad oma senise tähenduse.
Viide ristimisele, „kes te olete Kristusesse ristitud" (Gl 3:27), teeb selgeks, et nende tulemusteni ei jõuta mitte pikaajalise inimliku kasvatuse ja valgustuse kaudu, vaid uus olukord ilmneb äkilise murdena vana reaalsuse asemele.
Samas ei tohi unustada, et sellist vabanemist oli aastasadu ette valmistatud. Selles protsessis ei osalenud mitte ainult Vana Testamendi prohvetid, vaid ka antiikaja parimad filosoofid ja Aleksander Suure ajastule järgnev "oikumeeniline" mõtteviis. Niisiis oli kristlus ka antiikmaailma lootuste täitumine ja selle tõttu see leviski paganlikul pinnasel nii kiiresti. Koos ristiusu levikuga täitusid inimeste paljud kujutlused ja ideaalid õiglasemast ja ühtsemast ühiskonnast.
Ometi püsis orjapidamine veel sajandeid, enne kui see ületati. Samuti on tänaseks käidud pikk tee naiste diskrimineerimisest jagusaamisel. Rassilised eelarvamused püsivad paljudes paikades tänini.
Nii on ikka ja jälle küsitud: kas Paulus kõneleb siin prohvetlikult kaugemast tulevikust või räägib ta juba saabunud reaalsusest?
Miks selline küsimus: apostel Paulus manitseb ju "olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad alistugu, nagu ka Seadus ütleb." (1Kr 14:34) Äkki on siiski selliseid loomiskorrast või pattulangusest tingitud reaalsusi, mille ületamine ei toimu siin maisuses. Paulus kirjutab roomlastele: "Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust." (Rm 8:22j)
Kogudusse õnnistamisel liidetakse ristitud inimene kogudusse kui õppimis- ja teenimisosadusse. Igale uuestisündinud kristlasele on antud Püha Vaimu tõotus. Tänu neile andidele suudab Jumala rahvas täita oma kutsumust. Nii ei ole Kristuse ihus ühtki "andetut" – vaimuannita inimest. Kõik vaimuannid on antud selleks, et rahus ja korrastatult, kooskõlas ja vastastikku üksteist austades kujundada ühist elu Jumala juhtimisel.
KÜSIMUSED VESTLUSEKS:
- Mis mõttes on ristimine Kristusega rõivastumine?
- Milliste erinevuste ületamist oled sina kogudusse kuuludes kogenud?
- Mis on need asjad, mis sind tänase kristliku koguduse elus kriibivad?
- Milliste erinevuste ületamist kuulutaks Paulus tänases ühiskonnas?
- Kas selliste erinevuste ületamine toimub siin ja praegu või igavikus?
- Mida annaks teha, et ristimises antud tõotused meie elus teostuksid?
