05/2013
Einike Pilli, EKNi haridustöö projektijuht
Viimase aastaga on Eesti haridusmaastikul toimunud huvitav muutus – lisandumas on mitu kristlikku kooli. Autorile teadaolevalt alustavad septembris Tartu Luterlik Peetri Kool (EELK), Kaarli Kool (EELK), Püha Johannese Kool (MPEÕK), Kohila Mõisakool.
Praegu töötavad Tartu Katoliku Hariduskeskus (RKK), Tallinna Toomkool (EELK), Narva Õigeusu Humanitaarkool (MPEÕK), Tartu Kristlik Põhikool (Elu Sõna) ja end rooma-katoliku kirikuga seostav Vanalinna Hariduskolleegium. Lisaks koolidele töötavad nende juures mitmed lasteaiad, eelkoolid ja ka mõned huvikoolid.
Soovime pakkuda kogu perele – nii lapsele kui vanematele terviklikku maailmavaadet toetavat haridust, et needsamad väärtused, mis on kodus, oleksid olulisel kohal ka koolis.
Pikema tutvustuse koolide põhimõtete, väärtuste ja eesmärkide kohta leiab nende kodulehekülgedelt. Põhjaliku ülevaate kristlikest õppeasutustest annab ajakirja „Kristlik Kasvatus" selleteemaline erinumber (2, 2012).
EKB Liidul ei ole oma üldhariduskooli, lasteaeda ega huvikooli. Samas õpib meie koguduseliikmete lapsi kristlikes koolides ja ehk kaaluvad veel mitmed selle otsuse tegemist.
Miks alustada kristlikku kooli?
Küsimusele „Mis jääb puudu mittekristlikus koolis ja mida teie püüate pakkuda?" vastas üks Peetri Kooli rajajatest Triin Käpp: „Meile on oluline järjepidev väärtuskasvatus ja lapsekesksus. Soovime pakkuda kogu perele – nii lapsele kui vanematele terviklikku maailmavaadet toetavat haridust, et needsamad väärtused, mis on kodus, oleksid olulisel kohal ka koolis. Väärtusi kannavad endas pisiasjad. See, kuidas me üksteisega suhtleme, kuidas tähistame pühasid, millega alustame päeva ja kuidas selle lõpetame – iga detail on oluline."
Usuõpetusel ja ühistel palvustel ning jumalateenistustel on kirikukoolis oluline koht. Samas näitab praktika, et need koolid pole kitsalt konfessionaalsed, pigem oikumeeniliselt avatud ja täidavad oma missiooni ka mittekristlike perede laste seas. Näiteks on huvitav fakt, et Toomkooli poisteklassi õpetaja on katoliiklane või et Peetri Kooli õpetajana alustab EKB Liidu liige.
Tõeliselt oikumeenilise projektina alustab Kohila Mõisakool. See lapsevanemate algatus teeb koostööd kõikide kohalike kogudustega: EELK Hageri, Kohila Baptisti- ja EAÕK kogudusega. Nad loodavad võita ka mittekristlike lastevanemate usalduse, kirjeldas kooli üks asutaja ja esimese poisteklassi õpetaja Siilas Kask.
Arvan, et Eesti on liiga väike ja Kristus liiga suur, et jääda kinni ja tegutseda ühe konfessiooni piirides.
Miks pannakse lapsi kristlikku kooli?
Katoliku Hariduskeskuse lapsevanem Karita Kibuspuu (Tartu Kolgata Baptistikogudus) põhjendab oma laste kristlikku kooli panemist järgmiselt: „Leidsin nende kodulehelt kooli missiooni ja visiooni ja olin hämmeldunud – meie linnas tegutseb haridusasutus, mille vaated ja väärtused on kooskõlas meie pere omadega! Mulle meeldib kooli oikumeenilisus: minu laste klassikaaslaste ja sõprade hulka kuulub peresid baptisti-, luteri-, katoliku-, nelipühi-, vene õigeusu ja metodistikogudustest. Arvan, et Eesti on liiga väike ja Kristus liiga suur, et jääda kinni ja tegutseda ühe konfessiooni piirides.
Ja lõpuks ehk kõige olulisem: koolil on imeline tugisüsteem pidevalt palvetavate nunnade ja koguduseliikmete näol. Mul ei lähe kunagi meelest õppeaasta avakõne, kus kooli president õde Katarina julgustas kõiki lapsevanemaid nende vastutusrikkas ja väljakutsete rohkes töös: „Armsad lapsevanemad, olge julged, teadke, me hoiame teid pidevalt oma palvetes!""
Herty Tammo, kelle lapsed käivad Allika Baptistikoguduse pühapäevakoolis ja poeg Henry õpib Toomkoolis, põhjendab koolivalikut: „Siin õpetatakse väärtushinnangute põhjal. Kool meeldis ka seepärast, et see on pisike ja võimaldab individuaalset lähenemist. Mul on endal suure kooli kogemus ja ma ei jõudnud võistelda nende tuupijate viieliste tüdrukutega, kes ei pruukinud samal ajal asjadest aru saada."
Henry ema Marje lisas: „Klassijuhataja ütles viimasel lastevanemate koosolekul, et poisid on tublid, aga kui mõni asi neil kohe välja ei tule või meelde ei jää, siis proovivad nad rõõmsalt uuesti. Ja lisas: „Küll me need asjad ükskord selgeks saame!""
Mis meeldib õpilastele kristlikus koolis?
Henry Tammo (8 a) ütleb, et talle meeldib Toomkooli väiksus. Ja õpetaja on tore, sest ta oskab ladina keelt.
Marten Türk (14 a) mängib Tartu 3D koguduse bändis kitarri ja õpib Katoliku Hariduskeskuses. Ta kirjeldab oma koolikogemust: „Mulle meeldivad minu kooli õpilased ja eriti minu klass. Mu lemmikõpetaja on Aleksandra Sooniste, ta õpetab ajalugu, inimeseõpetust ja usuõpetust. Ta õpetab kõige huvitavamalt ja on alati sõbralik ja rahulik. Paneb muusikat, kui me täidame töövihikut, ja me vaatame tunnis tihti õpetavaid filme."
Marten näeb ka arenguruumi: „Ma olen selle poolt, et õppimine toimuks arvutites ja vahest ka nii, et õpetajad annavad töö ja siis kodus teed selle ära arvutis nii, et kooli minema ei peagi."
Joona Sõsa (18 a, Tartu 3D koguduse liige) on mõne aasta eest lõpetanud Tartu Kristliku Põhikooli. Ta kirjeldab oma 7-aastast kogemust: „Jumal on selle kooli aluseks olnud algusest peale. Olen kindlasti tänu oma koolile kasvanud lähemale Jumalale. Meil oli igal hommikul 15 minutit hommikupalve. Mulle on võimaldatud saada parimal viisil haridust ja mind on treenitud Jumala sõnas."
Mida tähendab kristlikus koolis õpetada?
Ave Gill (Mustvee Betaania Kogudus) alustab sügisel tööd Luterlikus Peetri Koolis õpetajana. Ave enda elus on kristlikud väärtused kesksel kohal: „Oma töös juhindun mõttest, et iga inimene on Jumala eriline looming ja tema poolt väga armastatud. Samas väärtustan ka akadeemilist haridust ja soovin anda oma parima laste haridusteel. Piiblis on öeldud, et kõik, mida teete, tehke otsekui Issandale."
Kokkuvõtteks
Kas kristlikel koolidel on ohtusid? Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi filosoofia ja usundiõpetuse õpetaja ning EKN Haridustöö konsultant Joosep Tammo arvab: „Sõna „kristlik" ei tee koolist veel head kooli. See võib kujuneda ka sotsiaalses mõttes „getostunud" kooli sünonüümiks. Aga me ei taha, et lapsed kasvavad üles maailmavaateliselt üheplaanilises keskkonnas? Kristlasest õpetajana olen oma missiooni näinud just avatud keskkonnas töötamises."
Triin Käpp peab ka kirikukoolis oluliseks mitmekülgset haridust: „Alustame usuõpetusega, liigume edasi usundiõpetuse poole. Meie jaoks on tähtis, et laps alustaks endale kõige lähemast – kristlikust maailmapildist ja seejärel liiguks laiemalt võrdlema ka teisi religioone."
Matthias Burghardt (Kristlik Kasvatus 2, 2012) näeb ohu kõrval võimalusi: „Konfessionaalse kooli eesmärki ei näe ma getostumises, vaid alternatiiviks olemises." Alternatiivi võimalusi on mitmeid: esitada eluterve väljakutse suurtele „kombinaatkoolidele", rõhutada häbenemata usulist identiteeti ja kristlikke väärtusi ning näidata ilusat oikumeenilist eeskuju koostööst ja usaldusest. Palju Jumala õnnistusi teile, kristlikud koolid!
