Otsing

06/2013 Aldur Vunk, filmi stsenarist

Dokumentaalfilm "Ühendav usk" (Maagiline Masin OÜ, 2013. Kestus 28 minutit. Produtsent Kristiina Davidjants, režissöör Elo Selirand) valmis Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel.
Filmi eesmärgiks oli selgitada ristiusu Eestimaale jõudmise lugu. Juba enam kui sada aastat on kristluse tulekut seletatud eeskätt kaotusena muistses vabadusvõitluses. See saksa rüütlite poolt toodud usu kujund ise on alguse saanud meie rahvusromantilise eneseteadvuse hälli juures, kui rahvakirik oli saksameelne ja kroonukirik venemeelne. Pealegi pidid kõik eestlasi koondavad loosungid olema lihtsad ja arvestama selle haridustasemega, mis edasipüüdlikul maarahval toona olla sai.

Filmi tempo ei ole madal, vähem kui poole tunniga vaadeldakse tuhande aasta sündmusi.

Aeg on küll edasi läinud, kuid ratsionaalne elukäsitlus on kinnistanud just sellised lihtsad loosungid. On selge, et kaasaegne arusaam ei saagi leppida ristisõdades tehtud ülekohtuga. Suur osa ristisõdijatest eksis ka omal ajal tuntud kristlike põhimõtete vastu. Kuid arvukalt oli neidki, kes läksid "pühasse sõtta" siira südamega ega mõelnudki omakasule. Ristisõdade ideoloogia ja selle varjus tehtud ülekohus on 20. saj Rooma paavstide poolt hukka mõistetud. Johannes Paulus II kahetsuse ja vabanduse valguses tasub meenutada neid muinaseestlasi, kes ise olid 13. saj alguses juba kristlased ja kes sattusid seal kahepoolse löögi alla. Ja mitte ainult oma sõttakistud kaasmaalaste, vaid ka ristisõdijate poolt – sellepärast, et nad Henriku Liivimaa kroonika sõnul "uskusid, et on üks jumal kristlastel, niihästi taanlastel kui sakslastel, ja üks usk ja üks ristimine". Juba siis ei tahtnud sama kiriku eri kogukonnad seda tunnistada ja seda enam on usu ühtsust vaja praegu, kui asutatakse üha uusi kirikuid. „Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed" (Rm 12:4–5).

Siiski ei ole selle filmi fookus jäänud pidama vaid 13. sajandile. Sest ristiusk, millest sai esimene eestlasi ühendanud usk, toodi meieni juba varem. See oli järk-järgult toimunud juba mitusada aastat ja pigem oli ristisõdadega tekitatud konflikt kohalikele kristlastele tagasilöögiks. Nii algab film hoopis aruteluga usu ja selle vajaduse üle, meenutab uskumuste ja usukommete paljusust, millist Eestimaa muinasmaakondades leida võis, ja jõuab lühikese animatsiooniga näidata ka misjonäride ja esimeste piiskoppide teekonda tänase Eesti aladeni. Kaadritagust teksti on vähe, vaatajat juhatavad oma mõtetega filmi tarvis intervjueeritud preester Ardalion Keskküla, arheoloogid Heiki Valk ja Tõnno Jonuks, kunstiteadlane Kersti Markus, kultuuriloolane ja teoloog Toomas Paul ning keeleteadlane Kristiina Ross.

Filmi sihtgrupiks on teiste seas ka inimesed, kes ei pea tingimata teadma kiriku ajalugu. Seda enam, et ükski kirik ei saa Eesti kirikulugu pidada tervikuna enese omaks. Ja kokkuvõttes loeb kõige enam rahva enese usk. Nii on ka filmis "Ühendav usk" kujutatud usulise arengu ja kristluse Eestimaale jõudmise loo loomulikuks jätkuks ristiusu jõudmine rahvani. See on toimunud mitmel viisil ja mitut teed pidi, mis suhteliselt kiire ja ülevaatliku meenutusena võimaldab tunnetada seda ajaloolisest kotkaperspektiivist, rõhutades vaid kõige olulisemaid muutusi.

Filmi tempo ei ole madal, vähem kui poole tunniga vaadeldakse tuhande aasta sündmusi. Samas ei toimu see lihtsalt kirjeldades, vaid mitmekülgse visuaalse materjali taustal, mis võimaldab pilku heita rekonstruktsioonile Taarast ja hiitest, muinasaja lõpu ristripatsitele, vanadele kivikirikutele, väikestele puukirikutele, vennaste palvemajadele ja setu tsässonatele. Nii peaks vaatajal avanema panoraamsem vaade eestlaste usukultuurile ja loodetavasti ärgitab see usu teemadel mõtlema nii seda, kes pole veel kristlane, kui ka seda, kes on Jeesuse juba oma ellu vastu võtnud. Eestimaa vajab ühendavat usku. Või nagu ütleb Ardalion Keskküla: „Selleks et liikuda ühel meelel ja ühes suunas, et teha ühesuguseid asju, selleks kahtlemata on vajalik üks usk ehk siis sarnane kujutlus sellest, mis toimub ja kuidas toimub."

22 screen shot 7

Uudised

2023-2-veebruar

07 Märts 2023
2023-2-veebruar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale meeskond rõõmustab Jumalas Merle Kotiesen Paranda meelt juba täna! Mihkel Nõlvak Igatsus olla ehtne Ermo Jürma Hanna Kaptein – naine täis usku ja armastust Mari-Vivian Ellam Orus...

Kõige andekam on Jeesus

07 Märts 2023
Kõige andekam on Jeesus

Veebruar 2023 Kaarel B. Väljamäe, Allika koguduse pastor Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle...

Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

07 Märts 2023
Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

Veebruar 2023 Ülo Kikas, Hiiumaa osakonna juhataja Samaaria Eesti Misjon alustas Jumala kutsel tööd augustis 1991. Soome vendade Krister Lindbergi ja Rynar Nylundi initsiatiivil asutati koos Jüri ja Toomas Nõlvakuga (tolleaegse...

Mõtisklus rahust muusikas

07 Märts 2023
Mõtisklus rahust muusikas

Veebruar 2023 Marek Talts, Viljandi baptistikogudus Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid...

Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

07 Märts 2023
Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

Veebruar 2023 Hele-Maria Kangro, Mooste kogudus Liidu ainus kogudus Põlvamaal sai endale noore pastori.Veebruari esimesel pühapäeval oli Mooste koguduses meeleolukas pidupäev. Palvela saal oli puupüsti rahvast täis, nende seas üle kümne...

„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

07 Märts 2023
„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

Veebruar 2023 Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis...

Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

07 Märts 2023
Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

Veebruar 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“Selle...

Viis isamaalist fuugat

07 Märts 2023
Viis isamaalist fuugat

Veebruar 2023 Marten Meibaum, 3D kogudus Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii...

Diakonite ülesannetest vabakogudustes

07 Märts 2023
Diakonite ülesannetest vabakogudustes

Veebruar 2023 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada...

Ristija Johannese meeleparandusristimine

07 Märts 2023
Ristija Johannese meeleparandusristimine

Veebruar 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud See on midagi imelist, mida Jeesus ütles Ristija Johannese kohta: Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest (Mt...

Linke