06/2013 Aldur Vunk, filmi stsenarist
Dokumentaalfilm "Ühendav usk" (Maagiline Masin OÜ, 2013. Kestus 28 minutit. Produtsent Kristiina Davidjants, režissöör Elo Selirand) valmis Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel.
Filmi eesmärgiks oli selgitada ristiusu Eestimaale jõudmise lugu. Juba enam kui sada aastat on kristluse tulekut seletatud eeskätt kaotusena muistses vabadusvõitluses. See saksa rüütlite poolt toodud usu kujund ise on alguse saanud meie rahvusromantilise eneseteadvuse hälli juures, kui rahvakirik oli saksameelne ja kroonukirik venemeelne. Pealegi pidid kõik eestlasi koondavad loosungid olema lihtsad ja arvestama selle haridustasemega, mis edasipüüdlikul maarahval toona olla sai.
Filmi tempo ei ole madal, vähem kui poole tunniga vaadeldakse tuhande aasta sündmusi.
Aeg on küll edasi läinud, kuid ratsionaalne elukäsitlus on kinnistanud just sellised lihtsad loosungid. On selge, et kaasaegne arusaam ei saagi leppida ristisõdades tehtud ülekohtuga. Suur osa ristisõdijatest eksis ka omal ajal tuntud kristlike põhimõtete vastu. Kuid arvukalt oli neidki, kes läksid "pühasse sõtta" siira südamega ega mõelnudki omakasule. Ristisõdade ideoloogia ja selle varjus tehtud ülekohus on 20. saj Rooma paavstide poolt hukka mõistetud. Johannes Paulus II kahetsuse ja vabanduse valguses tasub meenutada neid muinaseestlasi, kes ise olid 13. saj alguses juba kristlased ja kes sattusid seal kahepoolse löögi alla. Ja mitte ainult oma sõttakistud kaasmaalaste, vaid ka ristisõdijate poolt – sellepärast, et nad Henriku Liivimaa kroonika sõnul "uskusid, et on üks jumal kristlastel, niihästi taanlastel kui sakslastel, ja üks usk ja üks ristimine". Juba siis ei tahtnud sama kiriku eri kogukonnad seda tunnistada ja seda enam on usu ühtsust vaja praegu, kui asutatakse üha uusi kirikuid. „Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed" (Rm 12:4–5).
Siiski ei ole selle filmi fookus jäänud pidama vaid 13. sajandile. Sest ristiusk, millest sai esimene eestlasi ühendanud usk, toodi meieni juba varem. See oli järk-järgult toimunud juba mitusada aastat ja pigem oli ristisõdadega tekitatud konflikt kohalikele kristlastele tagasilöögiks. Nii algab film hoopis aruteluga usu ja selle vajaduse üle, meenutab uskumuste ja usukommete paljusust, millist Eestimaa muinasmaakondades leida võis, ja jõuab lühikese animatsiooniga näidata ka misjonäride ja esimeste piiskoppide teekonda tänase Eesti aladeni. Kaadritagust teksti on vähe, vaatajat juhatavad oma mõtetega filmi tarvis intervjueeritud preester Ardalion Keskküla, arheoloogid Heiki Valk ja Tõnno Jonuks, kunstiteadlane Kersti Markus, kultuuriloolane ja teoloog Toomas Paul ning keeleteadlane Kristiina Ross.
Filmi sihtgrupiks on teiste seas ka inimesed, kes ei pea tingimata teadma kiriku ajalugu. Seda enam, et ükski kirik ei saa Eesti kirikulugu pidada tervikuna enese omaks. Ja kokkuvõttes loeb kõige enam rahva enese usk. Nii on ka filmis "Ühendav usk" kujutatud usulise arengu ja kristluse Eestimaale jõudmise loo loomulikuks jätkuks ristiusu jõudmine rahvani. See on toimunud mitmel viisil ja mitut teed pidi, mis suhteliselt kiire ja ülevaatliku meenutusena võimaldab tunnetada seda ajaloolisest kotkaperspektiivist, rõhutades vaid kõige olulisemaid muutusi.
Filmi tempo ei ole madal, vähem kui poole tunniga vaadeldakse tuhande aasta sündmusi. Samas ei toimu see lihtsalt kirjeldades, vaid mitmekülgse visuaalse materjali taustal, mis võimaldab pilku heita rekonstruktsioonile Taarast ja hiitest, muinasaja lõpu ristripatsitele, vanadele kivikirikutele, väikestele puukirikutele, vennaste palvemajadele ja setu tsässonatele. Nii peaks vaatajal avanema panoraamsem vaade eestlaste usukultuurile ja loodetavasti ärgitab see usu teemadel mõtlema nii seda, kes pole veel kristlane, kui ka seda, kes on Jeesuse juba oma ellu vastu võtnud. Eestimaa vajab ühendavat usku. Või nagu ütleb Ardalion Keskküla: „Selleks et liikuda ühel meelel ja ühes suunas, et teha ühesuguseid asju, selleks kahtlemata on vajalik üks usk ehk siis sarnane kujutlus sellest, mis toimub ja kuidas toimub."
