Otsing

02/2014
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Uuringu järgi, mille viisid möödunud aastal läbi Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute Aktsiaseltsiga, leiab 68% vastanutest, et ülevaade maailma usunditest peaks olema üldhariduse kooliprogrammis. Sellele vastu oli 25% elanikest. Kuna sarnaseid tulemusi on andnud ka varasemad uuringud, tekib küsimus, miks Eesti elanike tahe kooliharidust nii aeglaselt mõjutab?!
Antud uuringu laiemaks eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas inimesed usuvabadust mõistavad. Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest aktidest tulenevalt on Eestis igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Uuriti Eesti Vabariigi tuhandet alalist elanikku vanuses 15–74 aastat.

Eestis on 91% inimeste hinnangul tagatud kõigile elanikele usuvabadus.

Küsimusele, kas inimeste hinnangul on Eestis kõigile elanikele tagatud usuvabadus, vastas jaatavalt 91%. Skeptilisemad on kõige noorema vanuserühma esindajad, kellest eitavalt vastas 7%. Need, kes suhtuvad religiooni negatiivselt, hindavad ka usuvabaduse tagamist sagedamini negatiivselt – 17%. Maausulistest 18% leiab, et usuvabadus pole kõigile inimestele tagatud.
Sagedamini just noored on pidanud tundma hirmu teiste ees oma usuliste tõekspidamiste pärast. Üldiselt peab aga ütlema, et Eesti ühiskond on tolerantne. Usulisi veendumusi on pidanud enda sõnul varjama 4% elanikest.

Aeg-ajalt kostab hääli avalikus kohas usuga seotud ürituste korraldamise vastu. Põhiseaduse järgi on „igaühel vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust". Millistel juhtudel võiks aga avalik kord kahjustatud saada? 34% vastanutest ei osanud nimetada ühtki sellist üritust või tegevust, mis oleks tema jaoks häiriv olnud. 7% vastanutest tõi välja pealetükkivad usukuulutajad, kes tänavatel oma vaateid levitavad. Seevastu riiklikel pühadel toimetatavaid talitusi ei peetud häirivaks.
Eesti Kirikute Nõukogu on aastaid püüdnud leida koostöös sotsiaalministeeriumiga lahendust tervishoiuasutustes kaplaniteenistuse loomiseks. Ka uuringu tulemus annab siin selgelt märku – 74% vastanutest peab vajalikuks tervishoiu- ja hoolekandeasutustes võimalust kohtuda vaimulikuga ja täita usulisi kombeid. 54% vastanute hinnangul mõjub kaplaniteenistus (kaitseväes, politseis ja kinnipidamisasutustes) usuvabaduse tagamisele soodsalt.

Äärmiselt intrigeeriva teemana olid uuringu läbiviijad sisse toonud küsimuse ametialaste ülesannete täitmise ja usuliste veendumuste suhtest. Küsiti, kas arstil ja apteekril on õigus, viidates usulistele veendumustele, keelduda teatud ametiülesannete täitmisest (nt abordi tegemine, rasestumisvastaste vahendite müük)? Mõlema ameti puhul leitakse üldiselt (arst – 80%, apteeker – 84%), et ülesannetest keelduda ei ole õigust. Vastanutest 8% arvab, et arst võib teatud ülesannetest keelduda. „Tõenäoliselt ei ole vastajad Eestis taoliste situatsioonidega kokku puutunud," võtavad uuringu korraldajad selle tulemuse kokku.

Küsimusele, kas usuliste ühenduste tauniv suhtumine samasooliste koosellu on samasooliste paaride inimõiguste rikkumine, vastab 26% jaatavalt ja 58% vastanutest ei pea seda inimõiguste rikkumiseks. Kristliku õpetuse seisukohtade levitamist peab vaenu õhutamiseks 19% vastanutest ja 65% ei pea. Religioossel või kultuurilisel põhjendusel inimõiguste, sh sõnavabaduse piiramist peab taunitavaks 86% vastanutest. Väitega, et seksuaalvähemused on kõige aktiivsem grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest väärtustest eemaldada, nõustus 45% ja ei nõustunud 38% vastanutest.
Pluralistliku ühiskonnana, kus kõrvuti elavad erinevaid religioone pooldavad inimesed või nende eitajad, leiab siiski 54%, et lähtuma peaks eelkõige kristlikest väärtustest. 64% elanikest nõustub väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused. Uuringu analüüsijad leiavad, et „antud tulemus näitab, et hoolimata suhtelisest usuleigusest soovitakse siiski traditsioonide püsimist, mis seob meid euroopaliku kultuuriruumiga".

Võib-olla just noorte vastused eristuvad enim teistest. Nad arvavad sagedamini, et usuvabaduse olukord on möödunud 10 aasta jooksul halvenenud, on vähem kriitilised seksuaalvähemuste suhtes ja arvavad harvem, et meie ühiskond peaks lähtuma kristlikest väärtustest.

Taustaküsimusena selgus, et Eesti ühiskonnas suhtub religiooni 35% positiivselt, neutraalselt 60% ja negatiivselt 2% inimestest. Mitteusklikuks nimetas end 45% elanikest. Ülejäänud vastajad peavad omaks mõnda usku. Sagedamini on see õigeusk (24%) või luterlus (20%).

Uudised

2021-7-oktoober

08 November 2021
2021-7-oktoober

SISUKORD  Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt Henri Lehtsaar Jeesuse kutsub jüngriks tölneri. Peeter Roosimaa Sulle piisab minu armust Ermo Jürma Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist Ermo Jürma Jumala sõna neljakordne väärtus...

Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

08 November 2021
Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

Oktoober 2021 Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht Rõõm on näha, kuidas unistus Tartu Eluringikeskusest võtab järjest konkreetsemat kuju. 21. septembril asetasime koos EKB Liidu juhtide ja Tartu Linnavalitsuse esindajatega hoonele nurgakivi. Eriline...

Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

08 November 2021
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

Oktoober 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõudUus lugu (Mk 2:13–17), kus Jeesus kutsub jüngriks tölneri, jätkab patustele andestamise teemat. Seekord on tegevuspaigaks järveäärne ala, kuhu oli kokku tulnud suur rahvahulk, keda...

Sulle piisab minu armust

08 November 2021
Sulle piisab minu armust

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Me kõik oleme kuulnud mahlakaid loosungeid: Tugev nagu tammepuu!, Poisid ei nuta!, Ära ole mitte alasi, vaid haamer! Lööklaused, eriti mis on suunatud nn tugevamale...

Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

08 November 2021
Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Teekäija 3/2017 tutvustas Sind esmalt maalikunstnikuna. Selles pikemas usutluses saame lugeda Sinu teekonnast Kuressaare Siioni koguduse noortejuhiks. Kuhu on Su tee tänaseks jõudnud? Kas maalikunst elab?Tänaseks...

Jumala sõna neljakordne väärtus

08 November 2021
Jumala sõna neljakordne väärtus

Oktoober 2021 Allar Saard, Järvakandi Uue Alguse kogudus Jumala sõna väärtust kirjeldades öeldakse, et see on: igapäevaseks lugemiseks, vaimulikuks toiduks, usus kasvamiseks, julgustuseks, lohutuseks, nõuandjaks, tarkuse saamiseks, sünnipäevakaardile salmi leidmiseks jne....

Koguduste tegus juhtimine

08 November 2021
Koguduste tegus juhtimine

Oktoober 2021 Lev Bannikovi kokkuvõte oma KUSi lõputööstUsun, et igale Teekäija lugejale kõlab loogiliselt, et kus on kogudus, seal on ka pastor või kui parasjagu ei ole, siis kindlasti võiks olla....

Väike kogudus ja suur maailm

08 November 2021
Väike kogudus ja suur maailm

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Evelyn Põldsaar, Kadi Tingas, Helina Voogne Oktoobri algul sõitsin Mooste koguduse meeskonnaga Tallinna suurte ootustega, sest oleme väike kogudus ja teema „Väike kogudus ja suur...

Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

08 November 2021
Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

Oktooober 2021 Kristlasest psühholoog Karmen Maikalut intervjueeris Miikael Johan TammVestlesin tunnustatud kristlasest psühholoogi ja pereterapeudi Karmen Maikaluga vaimse tervise teemadel. Karmen on töötanud psühholoogina alates 2000. aastast ning võtab kliente vastu...

Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

08 November 2021
Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

Oktoober 2021 Britt Normet, Viimsi vabakogudus Juba teine palve- ja koristuspäev „Hoiame loodut!“ toimus 19. septembril. Kõik sai alguse kolm aastat tagasi, mil leidis aset liikumisest „Teeme ära!“ välja kasvanud maailma...

Linke