Otsing

02/2014
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Uuringu järgi, mille viisid möödunud aastal läbi Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute Aktsiaseltsiga, leiab 68% vastanutest, et ülevaade maailma usunditest peaks olema üldhariduse kooliprogrammis. Sellele vastu oli 25% elanikest. Kuna sarnaseid tulemusi on andnud ka varasemad uuringud, tekib küsimus, miks Eesti elanike tahe kooliharidust nii aeglaselt mõjutab?!
Antud uuringu laiemaks eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas inimesed usuvabadust mõistavad. Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest aktidest tulenevalt on Eestis igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Uuriti Eesti Vabariigi tuhandet alalist elanikku vanuses 15–74 aastat.

Eestis on 91% inimeste hinnangul tagatud kõigile elanikele usuvabadus.

Küsimusele, kas inimeste hinnangul on Eestis kõigile elanikele tagatud usuvabadus, vastas jaatavalt 91%. Skeptilisemad on kõige noorema vanuserühma esindajad, kellest eitavalt vastas 7%. Need, kes suhtuvad religiooni negatiivselt, hindavad ka usuvabaduse tagamist sagedamini negatiivselt – 17%. Maausulistest 18% leiab, et usuvabadus pole kõigile inimestele tagatud.
Sagedamini just noored on pidanud tundma hirmu teiste ees oma usuliste tõekspidamiste pärast. Üldiselt peab aga ütlema, et Eesti ühiskond on tolerantne. Usulisi veendumusi on pidanud enda sõnul varjama 4% elanikest.

Aeg-ajalt kostab hääli avalikus kohas usuga seotud ürituste korraldamise vastu. Põhiseaduse järgi on „igaühel vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust". Millistel juhtudel võiks aga avalik kord kahjustatud saada? 34% vastanutest ei osanud nimetada ühtki sellist üritust või tegevust, mis oleks tema jaoks häiriv olnud. 7% vastanutest tõi välja pealetükkivad usukuulutajad, kes tänavatel oma vaateid levitavad. Seevastu riiklikel pühadel toimetatavaid talitusi ei peetud häirivaks.
Eesti Kirikute Nõukogu on aastaid püüdnud leida koostöös sotsiaalministeeriumiga lahendust tervishoiuasutustes kaplaniteenistuse loomiseks. Ka uuringu tulemus annab siin selgelt märku – 74% vastanutest peab vajalikuks tervishoiu- ja hoolekandeasutustes võimalust kohtuda vaimulikuga ja täita usulisi kombeid. 54% vastanute hinnangul mõjub kaplaniteenistus (kaitseväes, politseis ja kinnipidamisasutustes) usuvabaduse tagamisele soodsalt.

Äärmiselt intrigeeriva teemana olid uuringu läbiviijad sisse toonud küsimuse ametialaste ülesannete täitmise ja usuliste veendumuste suhtest. Küsiti, kas arstil ja apteekril on õigus, viidates usulistele veendumustele, keelduda teatud ametiülesannete täitmisest (nt abordi tegemine, rasestumisvastaste vahendite müük)? Mõlema ameti puhul leitakse üldiselt (arst – 80%, apteeker – 84%), et ülesannetest keelduda ei ole õigust. Vastanutest 8% arvab, et arst võib teatud ülesannetest keelduda. „Tõenäoliselt ei ole vastajad Eestis taoliste situatsioonidega kokku puutunud," võtavad uuringu korraldajad selle tulemuse kokku.

Küsimusele, kas usuliste ühenduste tauniv suhtumine samasooliste koosellu on samasooliste paaride inimõiguste rikkumine, vastab 26% jaatavalt ja 58% vastanutest ei pea seda inimõiguste rikkumiseks. Kristliku õpetuse seisukohtade levitamist peab vaenu õhutamiseks 19% vastanutest ja 65% ei pea. Religioossel või kultuurilisel põhjendusel inimõiguste, sh sõnavabaduse piiramist peab taunitavaks 86% vastanutest. Väitega, et seksuaalvähemused on kõige aktiivsem grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest väärtustest eemaldada, nõustus 45% ja ei nõustunud 38% vastanutest.
Pluralistliku ühiskonnana, kus kõrvuti elavad erinevaid religioone pooldavad inimesed või nende eitajad, leiab siiski 54%, et lähtuma peaks eelkõige kristlikest väärtustest. 64% elanikest nõustub väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused. Uuringu analüüsijad leiavad, et „antud tulemus näitab, et hoolimata suhtelisest usuleigusest soovitakse siiski traditsioonide püsimist, mis seob meid euroopaliku kultuuriruumiga".

Võib-olla just noorte vastused eristuvad enim teistest. Nad arvavad sagedamini, et usuvabaduse olukord on möödunud 10 aasta jooksul halvenenud, on vähem kriitilised seksuaalvähemuste suhtes ja arvavad harvem, et meie ühiskond peaks lähtuma kristlikest väärtustest.

Taustaküsimusena selgus, et Eesti ühiskonnas suhtub religiooni 35% positiivselt, neutraalselt 60% ja negatiivselt 2% inimestest. Mitteusklikuks nimetas end 45% elanikest. Ülejäänud vastajad peavad omaks mõnda usku. Sagedamini on see õigeusk (24%) või luterlus (20%).

Uudised

2022-3-aprill

08 Mai 2022
2022-3-aprill

SISUKORD  Viru vangla kutsub tööleEluringikeskus pidas sarikapidu Laura Maide Kui sa sööd ja su kõht saab täis Margus Kask Kes on tark ja arusaaja? Ermo Jürma Helle Liht – eesmineja...

Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

08 Mai 2022
Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

Aprill 2022 Maria Metsamaa, KUSi tudeng Oma ülempreesterlikus palves ütleb Jeesus: Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma (Jh 17:18). 13.–19. märtsil juhtis Jumal meid kuueliikmelise tiimiga...

EKB Liidu muusikapäev

08 Mai 2022
EKB Liidu muusikapäev

Aprill 2022 Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus Kui Jumal lubab ja me elame – saame kokku EKB Liidu koguduste muusikutega 7. mail Tallinnas keskuse ruumides, Koskla 18, kell 10.00–16.30.Laulul ja muusikal on...

Soome kohus tühistas endise siseministri homofoobia süüdistuse

08 Mai 2022

Aprill 2022 Soome kohus leidis, et homoseksuaalsust taunivate ja Pühakirja tsiteerivate kirjutiste ning postituste tõttu sotsiaalmeedias vihakõnes süüdistatatud endine siseminister Päivi Räsänen ei ole süüdi. „Oleksin olnud šokeeritud, kui otsus...

Aga paberkandjal Teekäijat loen huviga

08 Mai 2022

Aprill 2022 Möödunud aasta lõpust jäi meelde üks vestlus infotarbimisest. Doktorikraadini jõudnud toimekas vend ütles, et kuna kutsetöö nõuab temalt piisavalt palju arvutitunde, ei vaata ta isegi oma koguduse veebikanaleid,...

Jeesus, Sa tuled varsti

08 Mai 2022

Aprill 2022Aime Järv, Tartu Salemi kogudus Ma tunnen veel vaid üht igatsusepiina,mil tuled Sa mind enda juurde viima.Seal igavesti kummardun Su jalge ette maha,kõik maiselt murelik jään'd kaugel seljataha. Sa...

Õpetaja kirjutas

08 Mai 2022

Aprill 2022Ülle Uibo-Lanto, Tartu Salemi kogudus, 2001 kõik see aeg Õpetaja rääkis mõistukõnedes õpilased kuulasid suuremat suurem osa ei mõist küll mõni sai hapra selguse üksik kes asetas kuuldu kui...

Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

08 Mai 2022
Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

Aprill 2022 Merle Kotiesen, Sõbralt Sõbrale turundusjuhtFotod: Ave Aviste Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus tegutseb uues asukohas, aadressil Lai 23, Tartu. Kristlastest pereterapeut ja kaplan Maire Latvala ning psühholoog ja pereterapeut Karita Kibuspuu...

Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

08 Mai 2022
Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

Aprill 2022 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni (Ap 1:8).Mina olen üles kasvanud möödunud sajandi viiekümnendate aastate...

Kuidas Ukraina tuli minu juurde

08 Mai 2022
Kuidas Ukraina tuli minu juurde

Aprill 2022 Hele-Maria Kangro, 3D kogudus Ma ei ole kunagi Ukrainas käinud, aga tänavu tuli Ukraina minu juurde.Esiti paistis, et minu põlvkonnal ei õnnestugi Eestisse saabunud ukrainlastega suhelda, sest vabatahtlikelt nõuti...

Linke