Otsing

02/2015 21 kilp alar
Alar Kilp, TÜ politoloog

Ma usun, et valimispäeval on nii Jumala kui inimeste ees õige, valida selline erakond, erakonna kandidaat või üksik-kandidaat, nii nagu endale südames õige tundub. Igaüks meist on oma hääle täieõiguslik omanik. Igaüks meist võiks teha oma demokraatliku häälega just seda, mida ise õigeks peab. Meil on kõik õigused anda oma hääl naabrimehele või -naisele, tuttavale või sugulasele, kelle tõenäosus valituks saada on väike. Me kõik omame valimistel võrdset häält, sõltumata varast, kuulsusest või erinevast tööalasest ametist. Niivõrd võrdsed, kui me oleme valimispäeval valimiskasti juures, ei ole me poliitikas kusagil mujal. Sellepärast tasub kasutada oma kodanikuõigust ja kindlasti valida.

Keda valida, seda ma soovitada ei saa, kuna see ei oleks demokraatlik (demokraatiale on omane, et õigekspeetavaid valikuid on mitu ja see, mis õige, sõltub eelkõige valijast), küll aga saan esitada mõned üldisemad tähelepanekud.

Nii poliitika kui ka ühiskond laiemalt on muutunud rahvusvahelisemaks (vähem rahvuskeskseks).

Viimased küsitlused näitavad, et Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal ja Vabaerakonnal on üsna tõenäolised lootused ületada valimiskünnist. Kui see neil õnnestub, siis on hea, et nad toovad Riigikokku uut mõtlemist ja uut koosseisu. Ehkki on vaid aja küsimus, millal nad muutuvad üheks „vanadest erakondadest", on ajutine Riigikogu koosseisu värskendus kindlasti hea.

Kui nad ei ületa valimiskünnist, ei ole ka midagi lahti. Ehkki kõigi nelja suurema erakonna valimisnimekirjades on enamus kandideerijatest poliitikas vanad tegijad, on igas erakonnas uusi kandidaate hulganisti.

Mis on muutunud, võrreldes eelmiste valimistega? Nii poliitika kui ka ühiskond laiemalt on muutunud rahvusvahelisemaks (vähem rahvuskeskseks). 2011. a valimistel räägiti Keskerakonnast kui venekeelsete valijate erakonnast ja Savisaarest kui „mõjuagendist", täna taunitaks sellist mainekujundust. Kooseluseadus näitas, et on rohkem saadikuid, kes tahavad, et „meil oleks samamoodi, nagu on mujal Lääne-Euroopas". Et ühiskondlikku toetust või survet sellise seaduse vastuvõtmiseks ei olnud, võib öelda, et meie poliitiline eliit (Riigikogu saadikud) on rohkem rahvusvahelistunud, kui seda on meie ühiskond.

Meie kõrghariduspoliitika üheks seatud sihiks on samamoodi rahvusvahelistumine (ingliskeelsete õppekavade kasv). Kui meie õppejõud õpetavad homme inglise keeles mitmekeelsele ja -kultuursele õppijaskonnale ainet, mida nad täna õpetavad eestikeelses õppekavas meie omadele tudengitele, siis peavad nad kasutama mitte ainult rahvusvahelise levikuga õpikuid ja rahvusvaheliselt mõistetavaid näiteid, vaid nad peavad suurel määral võtma omaks need viisid, kuidas rahvusvahelises teadlaskonnas ja meedias asju mõtestatakse. Tänini oleme saanud mõtestada maailma ka eestlaste oma kogemusele toetudes või eestlaste ja eestluse seisukohalt lähtuvalt. Rahvusvahelises klassiruumis pole selleks enam eriti kohta. Kui juba Riigikogu ja ülikoolid rahvusvahelistuvad, siis ei pane sellele kindlasti kätt ette ka ettevõtjad.

Ma ei tea, kas sellistele arengutele on alternatiive. Kui ma vaatasin erakondade valimisprogramme, siis eestlusest räägitakse küll, aga reeglina mitte enam hariduse, ühiskonna, kultuuri ja ka riikluse alustalana, vaid millestki, mida oleks tore „ka alles hoida" maailmas, mis paratamatult muutub mitmekeelsemaks ja mitmekultuurilisemaks. Praegustel valimistel võtavad erakonnad palju tõsisemalt julgeolekut ja sotsiaalmajanduslikku õiglust (miinimumpalga tõusu, maksuvaba miinimumi tõusu) kui eestlust ja kultuuri. Aga senini on just eestlus ja kultuur olnud peamine ülikoolide ja Riigikogu omamise põhjus.

Jumalariigis ei ole meest ega naist, kreeklast ega juuti (Gl 3:28), reaalses ühiskonnas aga on nad olemas. Rahvusvahelistumine ei ole suurtele ja väikestele samasugune võimalus. Kui tööjõud liigub vabalt kogu Euroopas ringi, hajuvad miljon eestlast peagi rohkem kui poole miljardilises rahvaste katlas. Ka ei ole meie Rahvusringhääling BBCiga võrdne. Suurtega võrdseks saades väiksed kaotavad. Omaenda kodus võiks väike rahvas siiski ise hoida oma vaimu, oma kultuuri, oma haridust. Eestlusel põhinev kultuur on minu jaoks nende valimiste valikutekoht.

Uudised

Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?

05 November 2023
Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?

Oktoober 2023 Rait Tõnnori, Oleviste koguduse pastor Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk. Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad:...

2023-6-oktoober

05 November 2023
2023-6-oktoober

SISUKORD  Tervikliku Tervenemise Teenistus Veikko Võsu Viljandi ja Valkla koguduste ühisteenistused Ave Saarva Eesti Metodisti Kirik lahkus Ühinenud Metodisti Kirikust Robert Tšerenkov Pöördumise järel tuleb edasi minna Ermo Jürma Vaike...

Palve Ukraina ja Venemaa inimeste eest

05 November 2023
Palve Ukraina ja Venemaa inimeste eest

Oktoober 2023  Kolmainu Jumal, kes sa oled maailma ja inimkonna oma Poja kaudu lepitanud, halasta oma loodute peale, kes jälle sõdivad ja surma külvavad.Taas on tsiviilelanikud väheste võimuahnete juhtide poolt...

Palve Lähis-Ida inimeste eest

05 November 2023
Palve Lähis-Ida inimeste eest

Oktoober 2023  Oktoobri alguse sündmused Lähis-Idas on väga murettekitavad. Kõigis neis maades – Iisraelis, Palestiinas, Gazas ja Liibanonis – on ka meie baptistikogudused. Euroopa Baptistiföderatsioon on neil päevadel olnud kontaktis...

Ühiskoolitus „Rahu võimalikkusest nuti- ja ärevuse ajastul“

05 November 2023
Ühiskoolitus „Rahu võimalikkusest nuti- ja ärevuse ajastul“

Oktoober 2023 Johanna Rosenvald, Tartu Kolgata kogudus, tekst ja fotod Meie kaasaja ühed suured väljakutsed on ärevus ja sõltuvused, aina enam ka just nutisõltuvus. Kiirete muutuste ja murettekitavate sündmuste aegadel on...

Usu jõud

05 November 2023

Oktoober 2023 Usk annab mulle rahu hingeja pühib palgelt silmavee.Usk võtab ära mure, pingening rõõmsaks teeb mu südame. Usk, lootus, armastus on vägi,mis naeratuse näole toob.Saan neist ma ikka hingeabi,mis...

In memoriam Aamo-Haarand-Meego Remmel

05 November 2023
In memoriam Aamo-Haarand-Meego Remmel

Oktoober 2023 20.12.1936–20.09.2023 Septembri viimasel päeval saadeti Oleviste kirikust viimsele teekonnale ja sängitati Tallinna Metsakalmistu mulda pastor Aamo Remmeli põrm.Aamo-Haarand-Meego sündis 1936. aasta 20. detsembril Pärnus koos kaksikõe Siiri-Eo-Kalliga ema elu...

Margo Meri on Tõrva uus pastor

05 November 2023
Margo Meri on Tõrva uus pastor

Oktoober 2023 Erki Tamm, EKB Liidu president Tõrva Immanueli Koguduses oli 1. oktoobril rõõmus päev – palusime õnnistust uuele pastorile Margo Merile, kes koos abikaasa Leaga asuvad kogudust teenima. Keilast...

Ordineeriti Leisi koguduse pastor Janek Järveots

05 November 2023
Ordineeriti Leisi koguduse pastor Janek Järveots

Oktoober 2023 Erki Tamm, EKB Liidu president Keset väga tormist lõikustänupüha palusime Saaremaal ordineerimispalve Janek Järveotsa üle, kes töötab karjasena Leisi baptistikoguduses ja kogukonnas ning samuti kaitseliidu kaplanina. Juba aastal 2017,...

Keila kogudus uue pastori Hans-Kristen Sapasega

05 November 2023
Keila kogudus uue pastori Hans-Kristen Sapasega

Oktoober 2023 Merit Lassmann, Loksa baptistikogudus „Kõik, kõik on uus septembrikuus,“ öeldakse Olivia Saare tuntukssaanud luulereas. Eriti hästi sobis see Keila baptistikoguduse konteksti 24. septembril – ümmargune aastanumber 120 juhatas sisse...

Linke