Otsing

02/2015 21 kilp alar
Alar Kilp, TÜ politoloog

Ma usun, et valimispäeval on nii Jumala kui inimeste ees õige, valida selline erakond, erakonna kandidaat või üksik-kandidaat, nii nagu endale südames õige tundub. Igaüks meist on oma hääle täieõiguslik omanik. Igaüks meist võiks teha oma demokraatliku häälega just seda, mida ise õigeks peab. Meil on kõik õigused anda oma hääl naabrimehele või -naisele, tuttavale või sugulasele, kelle tõenäosus valituks saada on väike. Me kõik omame valimistel võrdset häält, sõltumata varast, kuulsusest või erinevast tööalasest ametist. Niivõrd võrdsed, kui me oleme valimispäeval valimiskasti juures, ei ole me poliitikas kusagil mujal. Sellepärast tasub kasutada oma kodanikuõigust ja kindlasti valida.

Keda valida, seda ma soovitada ei saa, kuna see ei oleks demokraatlik (demokraatiale on omane, et õigekspeetavaid valikuid on mitu ja see, mis õige, sõltub eelkõige valijast), küll aga saan esitada mõned üldisemad tähelepanekud.

Nii poliitika kui ka ühiskond laiemalt on muutunud rahvusvahelisemaks (vähem rahvuskeskseks).

Viimased küsitlused näitavad, et Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal ja Vabaerakonnal on üsna tõenäolised lootused ületada valimiskünnist. Kui see neil õnnestub, siis on hea, et nad toovad Riigikokku uut mõtlemist ja uut koosseisu. Ehkki on vaid aja küsimus, millal nad muutuvad üheks „vanadest erakondadest", on ajutine Riigikogu koosseisu värskendus kindlasti hea.

Kui nad ei ületa valimiskünnist, ei ole ka midagi lahti. Ehkki kõigi nelja suurema erakonna valimisnimekirjades on enamus kandideerijatest poliitikas vanad tegijad, on igas erakonnas uusi kandidaate hulganisti.

Mis on muutunud, võrreldes eelmiste valimistega? Nii poliitika kui ka ühiskond laiemalt on muutunud rahvusvahelisemaks (vähem rahvuskeskseks). 2011. a valimistel räägiti Keskerakonnast kui venekeelsete valijate erakonnast ja Savisaarest kui „mõjuagendist", täna taunitaks sellist mainekujundust. Kooseluseadus näitas, et on rohkem saadikuid, kes tahavad, et „meil oleks samamoodi, nagu on mujal Lääne-Euroopas". Et ühiskondlikku toetust või survet sellise seaduse vastuvõtmiseks ei olnud, võib öelda, et meie poliitiline eliit (Riigikogu saadikud) on rohkem rahvusvahelistunud, kui seda on meie ühiskond.

Meie kõrghariduspoliitika üheks seatud sihiks on samamoodi rahvusvahelistumine (ingliskeelsete õppekavade kasv). Kui meie õppejõud õpetavad homme inglise keeles mitmekeelsele ja -kultuursele õppijaskonnale ainet, mida nad täna õpetavad eestikeelses õppekavas meie omadele tudengitele, siis peavad nad kasutama mitte ainult rahvusvahelise levikuga õpikuid ja rahvusvaheliselt mõistetavaid näiteid, vaid nad peavad suurel määral võtma omaks need viisid, kuidas rahvusvahelises teadlaskonnas ja meedias asju mõtestatakse. Tänini oleme saanud mõtestada maailma ka eestlaste oma kogemusele toetudes või eestlaste ja eestluse seisukohalt lähtuvalt. Rahvusvahelises klassiruumis pole selleks enam eriti kohta. Kui juba Riigikogu ja ülikoolid rahvusvahelistuvad, siis ei pane sellele kindlasti kätt ette ka ettevõtjad.

Ma ei tea, kas sellistele arengutele on alternatiive. Kui ma vaatasin erakondade valimisprogramme, siis eestlusest räägitakse küll, aga reeglina mitte enam hariduse, ühiskonna, kultuuri ja ka riikluse alustalana, vaid millestki, mida oleks tore „ka alles hoida" maailmas, mis paratamatult muutub mitmekeelsemaks ja mitmekultuurilisemaks. Praegustel valimistel võtavad erakonnad palju tõsisemalt julgeolekut ja sotsiaalmajanduslikku õiglust (miinimumpalga tõusu, maksuvaba miinimumi tõusu) kui eestlust ja kultuuri. Aga senini on just eestlus ja kultuur olnud peamine ülikoolide ja Riigikogu omamise põhjus.

Jumalariigis ei ole meest ega naist, kreeklast ega juuti (Gl 3:28), reaalses ühiskonnas aga on nad olemas. Rahvusvahelistumine ei ole suurtele ja väikestele samasugune võimalus. Kui tööjõud liigub vabalt kogu Euroopas ringi, hajuvad miljon eestlast peagi rohkem kui poole miljardilises rahvaste katlas. Ka ei ole meie Rahvusringhääling BBCiga võrdne. Suurtega võrdseks saades väiksed kaotavad. Omaenda kodus võiks väike rahvas siiski ise hoida oma vaimu, oma kultuuri, oma haridust. Eestlusel põhinev kultuur on minu jaoks nende valimiste valikutekoht.

Uudised

2021-7-oktoober

08 November 2021
2021-7-oktoober

SISUKORD  Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt Henri Lehtsaar Jeesuse kutsub jüngriks tölneri. Peeter Roosimaa Sulle piisab minu armust Ermo Jürma Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist Ermo Jürma Jumala sõna neljakordne väärtus...

Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

08 November 2021
Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

Oktoober 2021 Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht Rõõm on näha, kuidas unistus Tartu Eluringikeskusest võtab järjest konkreetsemat kuju. 21. septembril asetasime koos EKB Liidu juhtide ja Tartu Linnavalitsuse esindajatega hoonele nurgakivi. Eriline...

Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

08 November 2021
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

Oktoober 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõudUus lugu (Mk 2:13–17), kus Jeesus kutsub jüngriks tölneri, jätkab patustele andestamise teemat. Seekord on tegevuspaigaks järveäärne ala, kuhu oli kokku tulnud suur rahvahulk, keda...

Sulle piisab minu armust

08 November 2021
Sulle piisab minu armust

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Me kõik oleme kuulnud mahlakaid loosungeid: Tugev nagu tammepuu!, Poisid ei nuta!, Ära ole mitte alasi, vaid haamer! Lööklaused, eriti mis on suunatud nn tugevamale...

Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

08 November 2021
Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Teekäija 3/2017 tutvustas Sind esmalt maalikunstnikuna. Selles pikemas usutluses saame lugeda Sinu teekonnast Kuressaare Siioni koguduse noortejuhiks. Kuhu on Su tee tänaseks jõudnud? Kas maalikunst elab?Tänaseks...

Jumala sõna neljakordne väärtus

08 November 2021
Jumala sõna neljakordne väärtus

Oktoober 2021 Allar Saard, Järvakandi Uue Alguse kogudus Jumala sõna väärtust kirjeldades öeldakse, et see on: igapäevaseks lugemiseks, vaimulikuks toiduks, usus kasvamiseks, julgustuseks, lohutuseks, nõuandjaks, tarkuse saamiseks, sünnipäevakaardile salmi leidmiseks jne....

Koguduste tegus juhtimine

08 November 2021
Koguduste tegus juhtimine

Oktoober 2021 Lev Bannikovi kokkuvõte oma KUSi lõputööstUsun, et igale Teekäija lugejale kõlab loogiliselt, et kus on kogudus, seal on ka pastor või kui parasjagu ei ole, siis kindlasti võiks olla....

Väike kogudus ja suur maailm

08 November 2021
Väike kogudus ja suur maailm

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Evelyn Põldsaar, Kadi Tingas, Helina Voogne Oktoobri algul sõitsin Mooste koguduse meeskonnaga Tallinna suurte ootustega, sest oleme väike kogudus ja teema „Väike kogudus ja suur...

Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

08 November 2021
Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

Oktooober 2021 Kristlasest psühholoog Karmen Maikalut intervjueeris Miikael Johan TammVestlesin tunnustatud kristlasest psühholoogi ja pereterapeudi Karmen Maikaluga vaimse tervise teemadel. Karmen on töötanud psühholoogina alates 2000. aastast ning võtab kliente vastu...

Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

08 November 2021
Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

Oktoober 2021 Britt Normet, Viimsi vabakogudus Juba teine palve- ja koristuspäev „Hoiame loodut!“ toimus 19. septembril. Kõik sai alguse kolm aastat tagasi, mil leidis aset liikumisest „Teeme ära!“ välja kasvanud maailma...

Linke