Otsing

02/2015 21 kilp alar
Alar Kilp, TÜ politoloog

Ma usun, et valimispäeval on nii Jumala kui inimeste ees õige, valida selline erakond, erakonna kandidaat või üksik-kandidaat, nii nagu endale südames õige tundub. Igaüks meist on oma hääle täieõiguslik omanik. Igaüks meist võiks teha oma demokraatliku häälega just seda, mida ise õigeks peab. Meil on kõik õigused anda oma hääl naabrimehele või -naisele, tuttavale või sugulasele, kelle tõenäosus valituks saada on väike. Me kõik omame valimistel võrdset häält, sõltumata varast, kuulsusest või erinevast tööalasest ametist. Niivõrd võrdsed, kui me oleme valimispäeval valimiskasti juures, ei ole me poliitikas kusagil mujal. Sellepärast tasub kasutada oma kodanikuõigust ja kindlasti valida.

Keda valida, seda ma soovitada ei saa, kuna see ei oleks demokraatlik (demokraatiale on omane, et õigekspeetavaid valikuid on mitu ja see, mis õige, sõltub eelkõige valijast), küll aga saan esitada mõned üldisemad tähelepanekud.

Nii poliitika kui ka ühiskond laiemalt on muutunud rahvusvahelisemaks (vähem rahvuskeskseks).

Viimased küsitlused näitavad, et Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal ja Vabaerakonnal on üsna tõenäolised lootused ületada valimiskünnist. Kui see neil õnnestub, siis on hea, et nad toovad Riigikokku uut mõtlemist ja uut koosseisu. Ehkki on vaid aja küsimus, millal nad muutuvad üheks „vanadest erakondadest", on ajutine Riigikogu koosseisu värskendus kindlasti hea.

Kui nad ei ületa valimiskünnist, ei ole ka midagi lahti. Ehkki kõigi nelja suurema erakonna valimisnimekirjades on enamus kandideerijatest poliitikas vanad tegijad, on igas erakonnas uusi kandidaate hulganisti.

Mis on muutunud, võrreldes eelmiste valimistega? Nii poliitika kui ka ühiskond laiemalt on muutunud rahvusvahelisemaks (vähem rahvuskeskseks). 2011. a valimistel räägiti Keskerakonnast kui venekeelsete valijate erakonnast ja Savisaarest kui „mõjuagendist", täna taunitaks sellist mainekujundust. Kooseluseadus näitas, et on rohkem saadikuid, kes tahavad, et „meil oleks samamoodi, nagu on mujal Lääne-Euroopas". Et ühiskondlikku toetust või survet sellise seaduse vastuvõtmiseks ei olnud, võib öelda, et meie poliitiline eliit (Riigikogu saadikud) on rohkem rahvusvahelistunud, kui seda on meie ühiskond.

Meie kõrghariduspoliitika üheks seatud sihiks on samamoodi rahvusvahelistumine (ingliskeelsete õppekavade kasv). Kui meie õppejõud õpetavad homme inglise keeles mitmekeelsele ja -kultuursele õppijaskonnale ainet, mida nad täna õpetavad eestikeelses õppekavas meie omadele tudengitele, siis peavad nad kasutama mitte ainult rahvusvahelise levikuga õpikuid ja rahvusvaheliselt mõistetavaid näiteid, vaid nad peavad suurel määral võtma omaks need viisid, kuidas rahvusvahelises teadlaskonnas ja meedias asju mõtestatakse. Tänini oleme saanud mõtestada maailma ka eestlaste oma kogemusele toetudes või eestlaste ja eestluse seisukohalt lähtuvalt. Rahvusvahelises klassiruumis pole selleks enam eriti kohta. Kui juba Riigikogu ja ülikoolid rahvusvahelistuvad, siis ei pane sellele kindlasti kätt ette ka ettevõtjad.

Ma ei tea, kas sellistele arengutele on alternatiive. Kui ma vaatasin erakondade valimisprogramme, siis eestlusest räägitakse küll, aga reeglina mitte enam hariduse, ühiskonna, kultuuri ja ka riikluse alustalana, vaid millestki, mida oleks tore „ka alles hoida" maailmas, mis paratamatult muutub mitmekeelsemaks ja mitmekultuurilisemaks. Praegustel valimistel võtavad erakonnad palju tõsisemalt julgeolekut ja sotsiaalmajanduslikku õiglust (miinimumpalga tõusu, maksuvaba miinimumi tõusu) kui eestlust ja kultuuri. Aga senini on just eestlus ja kultuur olnud peamine ülikoolide ja Riigikogu omamise põhjus.

Jumalariigis ei ole meest ega naist, kreeklast ega juuti (Gl 3:28), reaalses ühiskonnas aga on nad olemas. Rahvusvahelistumine ei ole suurtele ja väikestele samasugune võimalus. Kui tööjõud liigub vabalt kogu Euroopas ringi, hajuvad miljon eestlast peagi rohkem kui poole miljardilises rahvaste katlas. Ka ei ole meie Rahvusringhääling BBCiga võrdne. Suurtega võrdseks saades väiksed kaotavad. Omaenda kodus võiks väike rahvas siiski ise hoida oma vaimu, oma kultuuri, oma haridust. Eestlusel põhinev kultuur on minu jaoks nende valimiste valikutekoht.

Uudised

2023-2-veebruar

07 Märts 2023
2023-2-veebruar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale meeskond rõõmustab Jumalas Merle Kotiesen Paranda meelt juba täna! Mihkel Nõlvak Igatsus olla ehtne Ermo Jürma Hanna Kaptein – naine täis usku ja armastust Mari-Vivian Ellam Orus...

Kõige andekam on Jeesus

07 Märts 2023
Kõige andekam on Jeesus

Veebruar 2023 Kaarel B. Väljamäe, Allika koguduse pastor Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle...

Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

07 Märts 2023
Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

Veebruar 2023 Ülo Kikas, Hiiumaa osakonna juhataja Samaaria Eesti Misjon alustas Jumala kutsel tööd augustis 1991. Soome vendade Krister Lindbergi ja Rynar Nylundi initsiatiivil asutati koos Jüri ja Toomas Nõlvakuga (tolleaegse...

Mõtisklus rahust muusikas

07 Märts 2023
Mõtisklus rahust muusikas

Veebruar 2023 Marek Talts, Viljandi baptistikogudus Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid...

Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

07 Märts 2023
Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

Veebruar 2023 Hele-Maria Kangro, Mooste kogudus Liidu ainus kogudus Põlvamaal sai endale noore pastori.Veebruari esimesel pühapäeval oli Mooste koguduses meeleolukas pidupäev. Palvela saal oli puupüsti rahvast täis, nende seas üle kümne...

„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

07 Märts 2023
„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

Veebruar 2023 Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis...

Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

07 Märts 2023
Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

Veebruar 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“Selle...

Viis isamaalist fuugat

07 Märts 2023
Viis isamaalist fuugat

Veebruar 2023 Marten Meibaum, 3D kogudus Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii...

Diakonite ülesannetest vabakogudustes

07 Märts 2023
Diakonite ülesannetest vabakogudustes

Veebruar 2023 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada...

Ristija Johannese meeleparandusristimine

07 Märts 2023
Ristija Johannese meeleparandusristimine

Veebruar 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud See on midagi imelist, mida Jeesus ütles Ristija Johannese kohta: Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest (Mt...

Linke