Otsing

03/2015 04 alar kilp-1
Alar Kilp, Tartu Ülikooli politoloog

1. märtsil toimunud valimistel oli suurimaks kaotajaks IRL (kaotas 9 kohta) ning suurimateks võitjateks Riigikokku lisandunud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (7 kohta) ja Vabaerakond (8 kohta).

Tõenäoliselt sarnaneb lähemal paaril aastal valitsuskoalitsioon valitsustele, mida oleme näinud viimased 8 aastat. Koalitsiooni peamiseks jõuks on Reformierakond, kes valib kahte või kolme väiksemat liitlast sotsiaaldemokraatide, IRLi või Vabaerakonna hulgast.

Uut Riigikogu võib pidada varasemaga võrreldes konservatiivsemaks, kuna sooneutraalset kooseluseadust kas taunivate või selle rahvahääletusele panemist pooldavate erakondade arv on kasvanud ühelt (IRL) kolmele (lisandunud on ka Vabaerakond ja EKRE). Samas võib uus Riigikogu siiski võtta absoluutse enamuse toel (vähemalt 51 saadikut) vastu kooseluseaduse rakendussätted, kuna peale EKRE peaksid erakonnad jätma oma saadikutele võimaluse hääletada selles küsimuses oma südametunnistuse järgi. Just nii toimisid 2014. aasta oktoobris kooseluseaduse vastuvõtmisel kõik Riigikogu erakonnad (sotsiaaldemokraatidest ei hääletanud keegi vastu, ent samas ei olnud kõik ka poolt, IRList ei hääletanud keegi poolt, ent kõik polnud ka vastu). Sellest hoolimata on nüüd Riigikogus erakond (EKRE), kellel on antud küsimuses selge erakondlik seisukoht ning kes lubas oma valimisplatvormis toetada "kristlikke väärtusi" ja kaitsta "traditsioonilist, terviklikku perekonnamudelit, kuhu kuuluvad ema, isa ja lapsed."

Riigikogus on nüüd erakond (EKRE), kes lubas oma valimisplatvormis toetada "kristlikke väärtusi".

Demokraatlikum on uus Riigikogu kahes mõttes. Tänu rohkenenud erakondade arvule (ja vähesele "kaduma läinud" ehk valimiskünnisest allapoole jäänud erakondadele ja kandidaatidele antud häälte hulgale) on Riigikogus rohkem ja paremini esindatud ühiskonnas esinevad vaated. Lisaks andsid erakonnad kampaania käigus ka hulganisti demokraatlikke lubadusi. Rohelised ja EKRE lubasid seadustada otsedemokraatliku rahvaalgatuse ning EKRE ja Keskerakond presidendi otsevalimise. IRL lubas toetada kohalikku omaalgatust, kohalike kogukondade arengut ja elujõulist vabakonda. Kõik erakonnad lubasid senisest enam kaasata kodanikke ja kodanikeühendusi poliitiliste otsuste tegemise protsessi. Kõige jõulisemalt seisis kodanike demokraatia eest Vabaerakond, kes kutsus kodanikke üles "võtma riiki (rahvale) tagasi".

Samamoodi soovisid erakonnad üsna üksmeelselt ka (elukvaliteedilt ja sissetulekutelt) solidaarsemat ühiskonda. Neid, kes soovisid võrdsustada jõukamaid vaesematega, oli küll enam kui varasematel valimistel, ent endiselt oli rohkem siiski neid, kes soovisid parendada eelkõige madalapalgaliste olukorda, tõstes kas tulumaksuvaba miinimumi või miinimumpalka. Ehkki ka tänases Riigikogus on puhtalt vasakpoolne valitsuskoalitsioon (Keskerakond ja SDE) võimalik vaid vähemusvalitsusena ning puhtalt parempoolne valitsus arvuliselt täiesti võimalik (Reform, IRL, Vabaerakond või EKRE), on erakondadele üldiselt saanud südameasjaks nende 200 000 inimese elukvaliteet ja majanduslik toimetulek, kelle palk on 500 eurot või vähem.

Muutused konservatiivsemate, demokraatlikumate ja solidaarsemate hoiakute suunas olid seega täiesti tuvastatavad, ehkki oma olemuselt võivad nad jääda väikesteks, retoorilisteks ja lühiajalisteks. Samm "solidaarsema Eesti" suunas pigem jääbki väikeseks, kuna madalamapalgaliste toimetulekut parandatakse reaalselt märksa vähemate vahendite ja määraga, kui seda kampaaniates lubati. Kas nihked "demokraatlikuma" valitsuse ja kodanikuühiskonna vahelise suhtluse ning konservatiivsema perepoliitika suunas jäävad vaid ajutiseks retoorikaks või on nad reaalsus ka 2019. aasta valimistel, sõltub peamiselt sellest, kas vanad erakonnad kohanduvad uutega või muutuvad uued erakonnad peagi "tavalisteks vanadeks".

Iga valitsusvõim on Jumalast (Rm 13:1). Et ka opositsiooni jäänud riigikogulased mõjutavad valitsemist neile antud õiguste ja vahenditega, siis võib mõelda, et Riigikokku jõudsid need inimesed, kelle kätte Jumal selleks ajaks ja korraks otsustas anda võimu ja valitsuse Eesti riigi ja ühiskonna üle. Selline on antud hetkel riigikogulaste ülesanne. Igal inimesel oma missioon.

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke