Otsing

10/2015 04 oom6e m6lestus

Enn Veevo, Palade priikogudus

Oktoobri esimesel nädalal jäid mulle maailma uudistes silma kaks lugu kristlaste vastu suunatud vägivallast maailmas. 2. oktoobril šokeeris maailma koolitulistamine Umpqua kolledžis väikeses Roseburgi linnas USA Oregoni osariigis. Tulistajaks oli samas koolis õppiv 26-aastane noormees. Ellujäänud tunnistavad, et vähemalt osaliselt valis tulistaja oma ohvreid nimelt klassis olnud kristlaste hulgast. Tunnistajate sõnul küsis ta kaasõpilaste käest, kas nad on kristlased ja jaatava vastuse korral tappis nad.

Open Doors hindas 2014. aastat moodsa aja kõige kristlastevaenulikumaks, hoiatades samas, et hullem on tulemas.

Teine juhtum on Süüriast. Misjoniorganisatsiooni Christian Aid Mission teatel vangistasid ISIS-e terroristid augustis Aleppo lähedal 11 kohaliku päritoluga misjonäri ja ühe töötaja 12-aastase poja, kes olid keeldunud piirkonnast lahkumast ja olid jätkanud tööd, millele Jumal oli neid kutsunud.

Neilt nõuti Kristuse salgamist ja tagasipöördumist islamisse. Kõik keeldusid kindlameelselt. Peale jõhkrat peksu ja piinamist löödi neli neist, kaasa arvatud poiss, risti. Ülejäänutel raiuti pead maha.

Need on vaid kaks juhtumit sellest aastast. Kristlastevastane vägivald on aasta-aastalt kasvanud. Tagakiusatud kristlasi teeniv organisatsioon Open Doors hindas 2014. aastat moodsa aja kõige kristlastevaenulikumaks, hoiatades samas, et hullem on tulemas. Tagakiusu all kannatab ligikaudu 100 miljonit kristlast erinevates maailmaosades.

Olen üles kasvanud Eesti NSV-s nn stagnatsiooni ajal. Hoolimata ametlikult deklareeritud usuvabadusest sekkus riik üsna jõuliselt koguduste siseasjadesse. Riik üritas kontrollida, kes tohivad palvelas või kirikus kõneleda, laste- ja noortetöö oli keelatud, usklikel ei olnud asja mitmetesse ametitesse. Vaimulikud pidid erinevate „eksimuste" eest tihtipeale maksma trahvi. Usuvabadus aga tähendas eelkõige vabadust mitte uskuda.

Hoolimata kõigest oli vähemalt 1980-ndatel usklike ja ka koguduste tagakiusamine pigem administratiivne. Vangistamisjuhtumid, samuti füüsiline vägivald olid harvad.

Eesti taasiseseisvumine tõi meile ka tõelise usuvabaduse. Ilmselt ei ole olnud paremat aega Kristuse sõnumi kuulutamiseks kui praegu. Meie käsutuses on nii hooned ja rajatised kui kõikvõimalikud tehnilised vahendid raadiost ja televisioonist internetis edastavate otseülekannete, Facebooki ja Youtube'ni.

Kahjuks on karta, et ka meie turvalises Lääne-Euroopas, mille osaks oleme pürgimas, on tõelise usuvabaduse aeg lõppemas. Juba on märke vaimulike sõnumite tsenseerimisest ja korrigeerimisest, vastuvõetud või kavandatavad vihakõne seadused pöörduvad ka koguduste vastu. Humanistlik poliitkorrektsus püüab kõike kristlusele viitavat nägemisulatusest kaotada, pinnuks on silmas nii ristide kujutised kui isegi kirikukellade helin. Eestis on neid ilminguid veel vähe, kuid suundumus sinnapoole on olemas. Veel ei ole märke organiseeritud füüsilisest tagakiusust, kuid ka see ei ole välistatud.

Võime peatselt jõuda tagasi aega, mil kristlaseks olemine nõuab vaprust. Lugesin seoses Roseburgi tulistamisega Internetist järgmist anonüümset mõttetera: „Kes on vapraim inimene Ameerikas? See, kes Umpqua kolledžis teisena tunnistas, et ta on kristlane, peale seda, kui tulistaja oli tapnud esimese."

Tagakiusu asjal ei ole enam kohta leigele usuelule. Apostel Pauluse sõnade kohaselt ei võitle me mitte inimlike jõududega, vaid „selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega" (Ef 6:12). Meid on kustutud üles võtma oma vaimulik sõjavarustus ja võitlema vapralt.

Ma ei tea, kas ma suudaksin püssitoru ees julgelt tunnistada oma usku. Veel enam, minna usu nimel vastu piinamistele. Inimlikult ei ole mul kindlasti sellist vaprust, kuid ma loodan Jumalale, kes annab jõudu ka olukordades, mis mulle on liiga rasked.

Ma palun ja loodan, et me ei peaks omal maal kunagi seisma Kristuse pärast silmitsi surmaga. Peaksid need olukorrad aga tulema, siis olgu meil ülalt tulevat vaprust seista julgelt oma usu eest.

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke