Otsing

12/2016

PISA-lapsed skoorivad nullidele
Märt Saar, Tartu Risttee kogudus

Detsembrikuu algas suure uhkustundega. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teadvustas pressikonverentsil üle kolme aasta uued PISA-testide tulemused. Sel korral oleme möödunud ka Soomest ja meist on tublimad vaid Jaapani ning Singapuri lapsed. Järgmise põlvkonna üle ei ole uhke mitte ainult kuuendat last ootav minister, vaid ilmselt ka kõik Maarjamaa suured ja väiksed. Võib öelda, et kooliharidus on head vilja kandnud, võime hinge tõmmata ja rahulikud jõulud vastu võtta.

Kuid see on ilusam pool meie rahvamustrist. Nimelt jõudis kaks nädalat enne PISA tulemuste avalikustamist mees nimega Eerik Jõks (Eesti Kirikute Nõukogu teadur) tulla välja mahuka kogumikteosega „Kuhu lähed MAARJAMAA?”. Ja olgem ausad, see on eeskätt valus ja alles siis poeetiline küsimus. Nimelt on 500leheküljelises raamatus kirjutanud 46 autorit südamevaluga ridu, mis heidavad valgust meie tulevikule ja noorte hingeelule. Raamat põhineb Saar Polli uurimusel „Elust, usust ja usuelust”, mille järgi oleme rahvas, kes istub pimeduses.

Needsamad PISA-lapsed, kes on oma teadmistega maailma tipus, ütlevad otsekui ühest suust, et kirik ei käi ajaga kaasas, ta ei ole kõnekas nende generatsioonile ja viimase kahe aasta jooksul pole keegi neist usule tulnud. Valim oli adekvaatne ja 0 jaatavat vastust on fakt, millega tuleb silmitsi seista. Oleme üheaegselt maailma tipus ja orus. Meie ilusas rahvamustris haigutavad suured augud.

PISA on OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) algatusel läbiviidav rahvusvaheline uuring, millega hinnatakse 15aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Uuring toimub iga kolme aasta järel. 2015. aastal osales 72 riiki ja majanduspiirkonda enam kui poole miljoni õpilasega. Eesti valimiks oli 5587 noort 206 koolist. Meie puhul sooritas testi 78% eesti ja 22% vene keeles.
Uuringu „Elust, usust ja usuelust 2015“ tellis Eesti Kirikute Nõukogu, mis on 1989. aastal asutatud 10 liikmeskirikut ühendav oikumeeniline mittetulundusühing. Religioonisotsioloogilist uuringut on tellitud juba viiel korral iga viie aasta tagant. Viimaste tulemuste järgi peab eestlastest end usklikuks 11 protsenti, mitte-eestlastest aga 38 protsenti.

Sven-Joonatan Siibak, Liidu Noorsootöö Keskuse juhataja:

„Kui tutvusin raamatus 15–29aastaste (uuringu noorim vanusegrupp) kolmele küsimusele antud vastustega, oli tulemuseks 3 nulli. Küsimused olid: „Millal te liitusite kogudusega?” – viimase 2 aasta jooksul oli nende hulgas usule tulnuid 0. „Kas kirik käib ajaga kaasas?” ja „Kas kirik on kõnekas nende generatsioonile?” Siingi oli vanuserühma vastus 0. Seega lugu „Kolmest nullist”, nagu mina seda kutsun.

Täna on meie Liidus 84 kogudust, aga aktiivset noortetööd teeb neist paarkümmend. Vahel ehk mõtleme, et isegi kui meil ei tehta, küll siis Tartus, Tallinnas, Rakveres või kusagil mujal ikka tehakse. Kuid suures plaanis on see nagu piisk meres. Liidu noorsootöös osaleb 1200–1500 noort ja last. Kui liidame siia ka teised konfessioonid, ei lähe pilt sugugi paremaks. Eestis on see vanuserühm 285 000.

Kui olukord on niivõrd keeruline, on iga väiksemgi muutus oluline. Valgus paistab seda eredamalt, mida pimedam on ümbrus. Samas on minu isiklik kogemus, et uus generatsioon on Jeesusele tohutult avatud. Ma ei eiragi, et seisame ka omapäraste küsimuste ja raskuste ees. Näiteks, kuidas muuta Piibel usuvõõrale noorele kõnekaks jne?

Raamat julgustas, et noored otsivad igavikku rohkem kui varem, kuigi perekondlikult ja ühiskondlikult on neil olnud kristlusega kokkupuutepunkte vähe. „Noori ei päästa paremad programmid ja tegevused, vaid neid saab päästa vaid Jeesuse Kristuse armastus, milleni juhatab vaimulike emade ja isade tähelepanu ja hoolitsus” (T. Hämäläinen, H. Voogne, lk 275).

Lugu „Kolmest nullist” on võimalik muuta nii, et nullide ette kerkivad numbrid, mis muudavad need positiivseteks ja lootust andvateks, Jumala au esindavateks arvudeks, mille taga on inimesed oma elumuutva loo ja tunnistusega Jeesusest.”

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke