Otsing

02/2018 02 reaalkooli l6pukell
Mikael Raihhelgauz, Tallinna Betaania kogudus

Ma pole kunagi kogenud kiusamist oma rahvuse tõttu. Mäletan vaid üht juhtumit, mis lõppes siiski õnnelikult. See oli teises klassis. Riideid vahetades panin tähele, et paralleelklassi poisid on leidnud kellegi telefoni. Palusin, et nad viiksid mobiili koolitädile – sealt saaks omanik selle kätte. Vastusena kõlas roppuste jada, mida ilustas üks venelast tähistav poeetiline üte.

Üllatusena avastasin, et minu identiteedi lahutamatud osad on nii 1920ndate revolutsiooniliste motiividega venekeelsed hümnid kui ka Timo Lige ülistus-pop.

Poisse oli palju ning mina olin üksi, seega olin sunnitud taanduma ja abiväge otsima. Peagi olin tagasi, kaks tugevamat klassivenda kaasas. Nad seletasid rahulikul toonil, et nende sõpradega nii ei räägita. Telefon sai koolitädi juurde viidud. Pärast seda intsidenti ütles üks neist poistest (kes oli muide ise mustanahaline eestlane): „Pole vahet, mis värvi sa oled või mis keelt sa räägid. Tähtis on vaid see, et oled minu sõber.” See oli minu jaoks oluline sõnum, mis ei lähe ilmselt kunagi meelest ära.

Kasvasin üles venekeelses Betaania koguduses. Kuna käisin alates esimesest klassist eesti koolis, oli kogudus ainus koht, kus vene inimestega kokku puutusin. Nii jäi aga piiratuks suhtlus eestlastest kristlastega, mistõttu tundsin tugevat dissonantsi kahe kogukonna vahel. Mingil perioodil ilmselt läbisin ka kerge identiteedikriisi. Oli vaja leida vastuseid paljudele küsimustele: Kes ma olen? Kas määratleda end eestlasena või jääda oma slaavi juurte juurde? Kuidas ühendada vene kristlust ja eesti sõpruskonda?

Tartu ülikooli astumise järel hakkasin liikuma kahe koguduse vahel: ühelt poolt traditsiooniline Betaania, teiselt poolt energiline ja nooruslik 3D. Üllatusena avastasin, et minu identiteedi lahutamatud osad on nii 1920ndate revolutsiooniliste motiividega venekeelsed hümnid kui ka Timo Lige ülistus-pop. Seal, kus ühiskond nõudis vaimu lahterdamist, pakkus kirik mitmekesisust ja aktsepteerimist.

Ajal, mil raadiot kuulates võib tunduda, et päev otsa lastakse ühte ja sama lugu, ja ajalehtede arvamuslood näivad mantra kordamisena, leiame julgustust nelipühapäeva loost Piiblis. Seal kuulsid kõik Jumala suurtest asjadest omaenda keeles. Püha Vaim näitas selgelt, et Kristuse sõnum ei nõua inimeste tasalülitamist – vastupidi, see kõnetab igaühte seal, kus ta parajasti on, säilitades eri keelte ja kultuuride rikkuse. Kahe tuhande aastaga pole selles midagi muutunud.

Eelmisel talvel oli mul au kõnelda Vabadussõja relvarahu aastapäeva üritusel. Meenutasin kõnes koolipoisse, kes olid valmis iseseisva ja õiglase Eesti nimel oma elu kaalule panema. Ehkki mul pole esivanemaid, kes oleksid 1918. aastal Eestis elanud, näen neid poisse kui oma kangelasi, sest nad võitlesid selle eest, et täna eksisteeriks riik, milles ka mina saan vabalt mõelda ja oma õnne sepitseda. Kui juba ebatäiuslike inimeste poolt kokku lepitud maised vabadused suudavad ühendada Eestis elavaid rahvaid, siis kui palju enamat suudab Jeesuse laitmatu ohver, tema toodud hingevabadus!

Umbes aasta tagasi toimus Kiviõlis suur jumalateenistus, kuhu tulid kokku pastorid üle Eesti. Mäletan, kuidas üks vene rahvusest vend tunnistas armastusest, mida ta koges Olevistes 1970. aastate ärkamise käigus. „Vaatamata kõigile kannatustele, mida me olime okupatsiooni jooksul neile tekitanud,” ütles ta, „võtsid eesti vennad ja õed meid oma koguduses vastu. Nad lasid meil oma kirikus magada, toitsid meid ja hoolitsesid meie eest...”

Jeesuse jüngrite seas olid juudi vabadusvõitleja Siimon Selootes ja Rooma maksukoguja Matteus. Kristus suutis ühendada inimesi, kes teoorias pidid olema vihavaenlased. See annab meile arusaamise, et Jumal on üle kõigist (ajaloolistest) konfliktidest ja suudab eemaldada ka igavestena paistvad lõhed. Kiviõlis tunnistanud vend koges Jumala ligiolu, kuna Olevistes leidus inimesi, kes nägid end eelkõige kristlastena. Usun, et tänu nende palvetele on ka eesti rahvas täna vaba.

Iseseisvuspäeval võime meenutada nende eeskuju. Küsida endalt, mida saame teha täna, et meie ligimesed – ükskõik mis rahvusest – tunneksid end täisväärtuslike Eesti kodanike ja Jumala pere liikmetena? Küsida, kas saame korrata tolle targa poisi sõnu: „Mul pole vahet, mis värvi sa oled või mis keelt sa räägid. Tähtis on vaid see, et oled minu ... vend.”

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke