05/2018 
Erki Tamm, EKB Liidu president
Emadepäeva konverentsi „Naine pole sünnitusmasin!“ lõpupaneelil kuuldu jäi kriipima. Kõik otsad jäid lahti. Võib-olla peaks lahenduste leidmiseks muutuma see, kuidas me mõtestame lahti iseennast ja maailma ning räägime sellest – oli Hardo Pajula väga tugevalt väljendatud seisukoht, millele vastu keegi vaielda ei suutnud. Ehk peaks muutuma narratiiv?
Üksikisiku vabadus nautida elu, nagu talle meeldib, vastutust kandmata, sh lapsi saamata ja peret hoidmata, on viimas mitte ainult Eestit, vaid ka kogu Lääne tsivilisatsiooni hääbumisele. Kuidas aga muuta seda narratiivi? Üks vähestest eesti kanalitel jooksvatest pereteemalistest saadetest on „Kodutunne“, mis räägib aga kriitiliselt raskustesse sattunud ja sageli just suurtest peredest.
Kui üksikisiku elunautlemine on eelkõige üks narratiividest, millel puudub elu jätkusuutlikkust tagav tõendus ja mida on propageeritud aastakümneid, siis milline narratiiv võiks vähem hukutav olla? Või lausa eluedendav?
Robert Waldinger, Harvardi meditsiinikooli professor, on üks teadlastest, kes juhib 75 aastat väldanud uuringut, mida alustati 1938. aastal 2000 inimesega. Teemaks õnnelik elu. Pikemas eluperspektiivis on jõutud kolmele järeldusele:
1. Sotsiaalsed suhted on tähtsad. Üksiolemine tapab. Tugevad suhted peres ja kogukonnas teevad inimesed õnnelikumaks ja nad elavad kauem.
2. Mitte kui palju, vaid kui kvaliteetsed su suhted on? Vananemise juures oli kõige olulisem, kui rahulolevad olid inimesed oma suhetega 50selt. Isegi füüsilistes valudes tunnevad nad end õnnelikena, kui suhted on tugevad.
3. Head suhted on head ka tervisele. Ja suhted ei pea olema probleemideta, vaid inimesed peavad teadma, et nad saavad teineteisega arvestada.
Kokkuvõttes ütleb R. Waldinger, et kuigi meile meeldivad kiired lahendused, siis lähisuhted seda pole. See on elukestev töö.
Tõepoolest on vahet, kuidas saavad mööduma meie eluaastad ka peale 50ndaid. Arvestades sellega, et elatakse järjest kauem. Rääkimata tsivilisatsiooni tulevikust. Kuid alust laome sellele elule noorena.
