Otsing

07-08/2018 04 oiku 18
Ester Murrand, Pärnu Sool ja Valgus kogudus

Eestlased olevat usuleige rahvas. Samuti on nad tuntud rohke suitsiidsuse, alkoholitarbimise ja kõrge abielulahutusprotsendi poolest. Meie kohta öeldi vanasti isegi „tuim rahvas“. Mõni ütleb praegugi.
Vaatamata sõbralikele rändur-munkadele, kes esimestena sellele maale evangeeliumi tõid, tuldi siia poliitiliste ja majanduslike otsuste tõukel tule ja mõõgaga ristiusku peale suruma. See oli ka hilisemal nõuka-ajal põhiline argument igasuguse religiooni põlastamiseks.
Nii pole midagi imestada, kui paljude arvates peaks igasugune religioon olema n-ö „peidus pool“ ehk „eraasi“.

Kuidas oleks ristiusk püsinud kaks tuhat aastat, kui usklikud oleksid kogu infot üksnes endile hoidnud?

Kui usk oleks olnud vaid peidus...

Muidugi ei peaks oma tõekspidamisi teistele peale suruma, vaid iga inimene võiks ise oma arusaamadele jõuda. Kuid kui religioon oleks vaid „eraasi“, kuidas me siis üldse midagi erinevatest usunditest teaksime? Kuidas oleks ristiusk püsinud kaks tuhat aastat, kui usklikud oleks kogu infot üksnes endile hoidnud?
Kuidas oleks siis meil üldse lootust? Kuidas oleks maailmas olemas hea ja vale kriteeriumid, kui oleksime hüljanud kümme käsku, mis moodustavad ometi kogu inimühiskonna põhilise moraalikoodeksi?
Kuidas oleks juurdunud halastustöö, laste- ja hooldekodud ning sotsiaaltöö – see kõik on ju pärit kristlikest põhimõtetest...
Kas põrkuksime praegu probleemiga samasooliste kooseluseadusest? Kui läbi aastatuhandete poleks olnud arusaama abielust kui mehe ja naise vahelisest suhtest, mis põhineb armastusel, mille Jumal ise meile andnud on, ning mehe ja naise kooslusest sündinud lastel, kes tagavad inimühiskonna jätkusuutlikkuse, poleks inimkond jätkunud...

Piir „avaliku“ ja „era“ vahel

Eesti olukord on pingelisem kui nt Poolas või Ameerikas ja enamikes riikides, kus see, et inimene (olgu ta katoliiklane, luterlane, baptist, õigeusklik, budist või moslem) usub Jumalat, on täiesti normaalne.
Suuresti vaieldav muidugi on käia ukselt uksele koputamas, meelitamas libekeelse jutu, kena, hoolitsetud välimuse ja sõbraliku moega... Samas kuulub küllap ka see vabaduse põhimõtete hulka.
Kas religioon, olgu tegemist tõsise ja korraliku ristiusu, traditsioonilise islami, hinduismi või mis iganes religioosse liikumisega, peaks ikkagi olema „avalik asi“ või „eraasi“?
Tavaliselt mõtleme „avaliku“ all piirkonda väljaspool kodu – töökohta, õppeasutust, kaubakeskust, tänavat – ja „era“ all oma kodu, mõtteid, isiklikke suhteid jne. Kuid kui eraasjad ja otsused puudutavad juba ühiskonda, poliitilisi, tööalaseid, õpingutealaseid otsuseid, on „era“ saanud „avalikuks“.
Kui näeme tänaval rõõmsaid noori kristlasi, kes jagavad oma usulisi tõekspidamisi teiste inimestega, sest nad lähtuvad kristlaste Suurest Misjonikäsust ja esitavad selleks evangeelse sisuga elavaloomulisi laule, on mitmeid viise reageerimiseks. Inimese suhtest religiooniga, tema avatusest või suletusest oleneb, kas ta läheb õlgu kehitades edasi, jääb seisma, kuulab hetke ja läheb ikkagi edasi, olles pahane, et tema arvates „eraasjaga“ on trügitud tema isiklikku maailma, või jääb kuulama, hakkab asja üle sügavamalt järele mõtlema, võib-olla isegi imetleb nende julgust. On see siis nüüd „eraasi“ või „avalik asi“?

„Eraasjast“ saab „avalik“

Kui loeme aga seadustest, mis on kuskil „kõrgemal“ tavainimeste teadmata vastu võetud ja mis muudavad ühiskonna alustalasid, on olukord aga „eraasjast“ juba kaugel. Kui transgeneetilised ja LGP-inimesed nõuavad riiklikult tagatud luba kiriklikuks laulatuseks, on ilmselgelt „eraasjast“ tehtud suur „avalik“.
Me ei kujuta tänapäeval enam ette, et kunagi on olnud täiesti teokraatlik ühiskonnakorraldus, kus inimene eksisteeris vaid kirikuraamatutes – kui ta polnud ristitud õige pea peale sündi, polnud teda olemaski. Sestap on natuke „era“ siiski päris normaalne, usku kohustuslikuks teha ei ole lahendus...
Seega usun, et religioon peaks olema tarvilikul määral ERAASI, aga mitte isiksust riivav, alandav, pealesuruv, kuid piisavalt AVALIK, et mitte olla infopuudulik, vaid jätkusuutlik ühiskonna suhtes, maailma paremaks muutev, lootustandev, lepitav, armastav!

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke