Otsing

07-08/2018 04 oiku 18
Ester Murrand, Pärnu Sool ja Valgus kogudus

Eestlased olevat usuleige rahvas. Samuti on nad tuntud rohke suitsiidsuse, alkoholitarbimise ja kõrge abielulahutusprotsendi poolest. Meie kohta öeldi vanasti isegi „tuim rahvas“. Mõni ütleb praegugi.
Vaatamata sõbralikele rändur-munkadele, kes esimestena sellele maale evangeeliumi tõid, tuldi siia poliitiliste ja majanduslike otsuste tõukel tule ja mõõgaga ristiusku peale suruma. See oli ka hilisemal nõuka-ajal põhiline argument igasuguse religiooni põlastamiseks.
Nii pole midagi imestada, kui paljude arvates peaks igasugune religioon olema n-ö „peidus pool“ ehk „eraasi“.

Kuidas oleks ristiusk püsinud kaks tuhat aastat, kui usklikud oleksid kogu infot üksnes endile hoidnud?

Kui usk oleks olnud vaid peidus...

Muidugi ei peaks oma tõekspidamisi teistele peale suruma, vaid iga inimene võiks ise oma arusaamadele jõuda. Kuid kui religioon oleks vaid „eraasi“, kuidas me siis üldse midagi erinevatest usunditest teaksime? Kuidas oleks ristiusk püsinud kaks tuhat aastat, kui usklikud oleks kogu infot üksnes endile hoidnud?
Kuidas oleks siis meil üldse lootust? Kuidas oleks maailmas olemas hea ja vale kriteeriumid, kui oleksime hüljanud kümme käsku, mis moodustavad ometi kogu inimühiskonna põhilise moraalikoodeksi?
Kuidas oleks juurdunud halastustöö, laste- ja hooldekodud ning sotsiaaltöö – see kõik on ju pärit kristlikest põhimõtetest...
Kas põrkuksime praegu probleemiga samasooliste kooseluseadusest? Kui läbi aastatuhandete poleks olnud arusaama abielust kui mehe ja naise vahelisest suhtest, mis põhineb armastusel, mille Jumal ise meile andnud on, ning mehe ja naise kooslusest sündinud lastel, kes tagavad inimühiskonna jätkusuutlikkuse, poleks inimkond jätkunud...

Piir „avaliku“ ja „era“ vahel

Eesti olukord on pingelisem kui nt Poolas või Ameerikas ja enamikes riikides, kus see, et inimene (olgu ta katoliiklane, luterlane, baptist, õigeusklik, budist või moslem) usub Jumalat, on täiesti normaalne.
Suuresti vaieldav muidugi on käia ukselt uksele koputamas, meelitamas libekeelse jutu, kena, hoolitsetud välimuse ja sõbraliku moega... Samas kuulub küllap ka see vabaduse põhimõtete hulka.
Kas religioon, olgu tegemist tõsise ja korraliku ristiusu, traditsioonilise islami, hinduismi või mis iganes religioosse liikumisega, peaks ikkagi olema „avalik asi“ või „eraasi“?
Tavaliselt mõtleme „avaliku“ all piirkonda väljaspool kodu – töökohta, õppeasutust, kaubakeskust, tänavat – ja „era“ all oma kodu, mõtteid, isiklikke suhteid jne. Kuid kui eraasjad ja otsused puudutavad juba ühiskonda, poliitilisi, tööalaseid, õpingutealaseid otsuseid, on „era“ saanud „avalikuks“.
Kui näeme tänaval rõõmsaid noori kristlasi, kes jagavad oma usulisi tõekspidamisi teiste inimestega, sest nad lähtuvad kristlaste Suurest Misjonikäsust ja esitavad selleks evangeelse sisuga elavaloomulisi laule, on mitmeid viise reageerimiseks. Inimese suhtest religiooniga, tema avatusest või suletusest oleneb, kas ta läheb õlgu kehitades edasi, jääb seisma, kuulab hetke ja läheb ikkagi edasi, olles pahane, et tema arvates „eraasjaga“ on trügitud tema isiklikku maailma, või jääb kuulama, hakkab asja üle sügavamalt järele mõtlema, võib-olla isegi imetleb nende julgust. On see siis nüüd „eraasi“ või „avalik asi“?

„Eraasjast“ saab „avalik“

Kui loeme aga seadustest, mis on kuskil „kõrgemal“ tavainimeste teadmata vastu võetud ja mis muudavad ühiskonna alustalasid, on olukord aga „eraasjast“ juba kaugel. Kui transgeneetilised ja LGP-inimesed nõuavad riiklikult tagatud luba kiriklikuks laulatuseks, on ilmselgelt „eraasjast“ tehtud suur „avalik“.
Me ei kujuta tänapäeval enam ette, et kunagi on olnud täiesti teokraatlik ühiskonnakorraldus, kus inimene eksisteeris vaid kirikuraamatutes – kui ta polnud ristitud õige pea peale sündi, polnud teda olemaski. Sestap on natuke „era“ siiski päris normaalne, usku kohustuslikuks teha ei ole lahendus...
Seega usun, et religioon peaks olema tarvilikul määral ERAASI, aga mitte isiksust riivav, alandav, pealesuruv, kuid piisavalt AVALIK, et mitte olla infopuudulik, vaid jätkusuutlik ühiskonna suhtes, maailma paremaks muutev, lootustandev, lepitav, armastav!

Uudised

2021-7-oktoober

08 November 2021
2021-7-oktoober

SISUKORD  Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt Henri Lehtsaar Jeesuse kutsub jüngriks tölneri. Peeter Roosimaa Sulle piisab minu armust Ermo Jürma Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist Ermo Jürma Jumala sõna neljakordne väärtus...

Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

08 November 2021
Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

Oktoober 2021 Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht Rõõm on näha, kuidas unistus Tartu Eluringikeskusest võtab järjest konkreetsemat kuju. 21. septembril asetasime koos EKB Liidu juhtide ja Tartu Linnavalitsuse esindajatega hoonele nurgakivi. Eriline...

Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

08 November 2021
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

Oktoober 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõudUus lugu (Mk 2:13–17), kus Jeesus kutsub jüngriks tölneri, jätkab patustele andestamise teemat. Seekord on tegevuspaigaks järveäärne ala, kuhu oli kokku tulnud suur rahvahulk, keda...

Sulle piisab minu armust

08 November 2021
Sulle piisab minu armust

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Me kõik oleme kuulnud mahlakaid loosungeid: Tugev nagu tammepuu!, Poisid ei nuta!, Ära ole mitte alasi, vaid haamer! Lööklaused, eriti mis on suunatud nn tugevamale...

Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

08 November 2021
Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Teekäija 3/2017 tutvustas Sind esmalt maalikunstnikuna. Selles pikemas usutluses saame lugeda Sinu teekonnast Kuressaare Siioni koguduse noortejuhiks. Kuhu on Su tee tänaseks jõudnud? Kas maalikunst elab?Tänaseks...

Jumala sõna neljakordne väärtus

08 November 2021
Jumala sõna neljakordne väärtus

Oktoober 2021 Allar Saard, Järvakandi Uue Alguse kogudus Jumala sõna väärtust kirjeldades öeldakse, et see on: igapäevaseks lugemiseks, vaimulikuks toiduks, usus kasvamiseks, julgustuseks, lohutuseks, nõuandjaks, tarkuse saamiseks, sünnipäevakaardile salmi leidmiseks jne....

Koguduste tegus juhtimine

08 November 2021
Koguduste tegus juhtimine

Oktoober 2021 Lev Bannikovi kokkuvõte oma KUSi lõputööstUsun, et igale Teekäija lugejale kõlab loogiliselt, et kus on kogudus, seal on ka pastor või kui parasjagu ei ole, siis kindlasti võiks olla....

Väike kogudus ja suur maailm

08 November 2021
Väike kogudus ja suur maailm

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Evelyn Põldsaar, Kadi Tingas, Helina Voogne Oktoobri algul sõitsin Mooste koguduse meeskonnaga Tallinna suurte ootustega, sest oleme väike kogudus ja teema „Väike kogudus ja suur...

Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

08 November 2021
Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

Oktooober 2021 Kristlasest psühholoog Karmen Maikalut intervjueeris Miikael Johan TammVestlesin tunnustatud kristlasest psühholoogi ja pereterapeudi Karmen Maikaluga vaimse tervise teemadel. Karmen on töötanud psühholoogina alates 2000. aastast ning võtab kliente vastu...

Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

08 November 2021
Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

Oktoober 2021 Britt Normet, Viimsi vabakogudus Juba teine palve- ja koristuspäev „Hoiame loodut!“ toimus 19. septembril. Kõik sai alguse kolm aastat tagasi, mil leidis aset liikumisest „Teeme ära!“ välja kasvanud maailma...

Linke