Otsing

02/2019 24 valima
Alar Kilp, Tartu Ülikooli politoloog

Huvi pärast vaatasin, kas keegi Tartu ülikooli riigiteaduste õppekava 130st tudengist kandideerib. Riigikokku kandideerimiseks peab olema 21aastane, õpinguid ülikoolis alustatakse reeglina 19aastaselt. Neli tudengit kandideerivad. Neist üks sai 21 alles äsja jaanuarikuus.
Rohkem kui tuhandest nimest koosnevast Riigikokku kandideerijate nimekirjast leidsin ka ühe sugulase, mitmeid tuttavaid, töökaaslasi ja kirikuõpetajaid. Mõtlesin, miks nii paljud soovivad poliitikasse kandideerida ajal, mil poliitilist ametit (nt ministri oma) on vägagi keeruline pidada? Põhjus, miks keerulistel aegadel on poliitikasse pürgijaid rohkem kui rahulikel, võib tuleneda sellest, et osa inimesi ammutab väljakutsetest, vastasseisudest ja kriisidest energiat ja adrenaliini. Ülejäänud hoiavad seetõttu juhtivatest avalikest ametitest ja tegevustest eemale. Savisaarest sai suur poliitik siis, kui „Toompead rünnati“.
Kandideerijate nimekirjast oli inspireeriv näha ka neid, kelle tutvustuses on kirjas, „75aastane, FIE, pensionär“. Just see – „kandideerin ja olen FIE“ – pani mõtlema.

Valimisprogramme tasub ise lugeda vaid teemadel, mis puudutavad konkreetselt sinu tegevusvaldkonda või huvi.

Valijakompassid 

24 alarkilpv01EELK peapiiskop Urmas Viilma avaldas „Ristiinimese valimiskompassi“, mis hindab seda, kuivõrd kajastuvad Eesti Kirikute Nõukogu septembris 2018 Riigikokku kandideerivatele erakondadele esitatud ootused erakondade valimisprogrammides. Teised valijakompassid – seekord pakuvad neid valijatele Postimees, Delfi ja ERR – kirikuga seotud küsimusi ei küsi. Nad esitavad sulle 20–25 küsimust, sina klikkad ühele etteantud vastusest. Mõnel puhul oodatakse, et sa seejärel „esitaksid kaalud“ (ehk annad mõista, mis küsimus on oluline sinu jaoks ja mis mitte) ning seejärel saad tulemusena teada, kui lähedal või kaugel nii tekkinud „sinu seisukohad“ on erakondade või sinu valimispiirkonna kandidaatide omadest.
Nii sa ei peagi omi hoiakuid omama (masin tuvastab sinu maailmavaate ikkagi), sa ei pea kandidaate nime, näo ja tegevuse poolest teadma ega tundma, ka pole vaja enam lugeda erakondade valimisprogramme. Mugav, mänguline ja kiire ka.
Valimisprogramme sõna-sõnalt (ja mõni on üle 100 lk pikk) lugedes saad teada konkreetselt, milliseid summasid ja kellele lubatakse. Seekord on korduv teema nt üldhariduskooli õpetaja keskmine või minimaalne palganumber ja see, kas lasteaiad peaksid olema kohatasuta või mitte. Kokku on sedalaadi ettepanekuid programmides kokku kindlasti üle saja. Seejärel on kahte sorti mõttearendusi. Ühed räägivad edendamisest, väärtustamisest, toetamisest, konkreetsemalt mõõdetavaid lubadusi andmata. Teised kasutavad samu sõnu ja loosungeid, nagu nt „toetav“ ja „õiglane riik“, „kedagi ei jäeta maha“, „et kõikidel oleks hea“, mille puhul pead aimama või juurde mõtlema, mida need sõnad praktiliselt tähendavad ja kellele. 
Näiteks, kas see, kui pikas plaanis Eesti peaks olema „maailma parim paik, kus elada“ (selline mõte on Eesti 200-l), kas see tähendab, et üleilmselt hakatakse siis Eestisse rohkem sisse rändama kui Londonisse, kuna „kahes kohas“ ju ei saa olla parim.
Programme tasub ise lugeda vaid teemadel, mis puudutavad konkreetselt sinu tegevusvaldkonda (nt kui oled ettevõtja või õpetaja üldhariduskoolis) või huvi (nt sul on laps, keda lasteaeda panna). Nii saab ise koostada endale samasuguse valijakompassi, nagu peapiiskop Viilma koostas vastavalt EKNi ootustele.
Viilma „Ristiinimese valijakompassi“ tasub vaadata neil, kes tahavad sadadest erakondade poolt pakutud lubadustest hoomata seda (suhteliselt väikest) osa, mis puudutab kirikute tegevust. Teisi valijakompasse tasub ka katsetada (soovitan proovida mitut, kuna mõneti erinevad nii küsimused kui ka tulemuseks saadav teadmine enda ja erakondade või kandidaatide vaadete kattumisest). Ent viimselt on valimisvalik nagu elu ja õnn ikka – igaühe enda teha.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke