Otsing

August 2020 22 rahakasutus
Ardo Ojasalu, Oleviste kogudus

Enam kui kümmekond aastat tagasi võisime elada nagu suurel rahu ja stabiilsuse ajal, kus elu muutus jätkuvalt paremaks. Nüüd on need ajad aga möödas. Alates kümne aasta tagusest finantskriisist on maailm muutunud kurjemaks ja ettearvamatuks.
Tänast olukorda ilmestab see, et üleilmsed teemad jõuavad kiiresti meie enda koduõuele ja mõjutavad igaüht meist – kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti. Kõik see, mis sünnib Hiinas või Ameerikas, ulatub tänapäeva kiire liikumise ajastul meieni vaid mõne hetkega, rääkimata sellest, mis toimub lähemal. Seda tõendas ilmekalt märtsis meieni jõudnud Covid-19 viirusepuhang, mis sundis inimesi loobuma tavapärasest elurütmist ja keskenduma oma esmaste vajaduste rahuldamisele. Sellega muutus väga palju ka meie majandustegevus.
Rääkides majandusest, peavad inimesed tihti silmas vaid glamuuri, mis ajakirjanduse kõmujanu kaudu igapäevaselt meieni jõuab – kes kui rikas on, kui palju raha teenis, kes pankrotti läks ja kui palju miski kaup või teenus maksab. Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu. Kõik osalevad oma igapäevases eluringis majandustegevuses ja kõik sõltume majanduse heast käekäigust. Me teeme seda ja elame sellest.

Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu.



Seetõttu oli pisut ehmatav paljude riikide, sh ka Eesti reaktsioon Covid-19 levikule, kus peamise abinõuna nähti ette isolatsiooni. Kui see on tõesti ainuke võimalus tapva viiruse vastu võitlemiseks, tuleb mõista, et see meede saab olla vaid ajutine, sest vili vajab külvamist ja lõikamist, tuba vajab kütmist (vähemalt meil põhjamaades) ja inimesed peavad liikuma, et oma esmaseid vajadusi rahuldada.
Sügiseks oodatakse viiruse teist lainet. Arvestades kõike, mida me viiruse avaldumise kohta teame, on väga tõenäoline, et uus haigestumispuhang tuleb. Ilmselt kulub veel päris palju aega, enne kui inimesed saavad piisava resistentsuse, et haigestumine ei saaks nii massiliselt levida, või kuni leitakse meditsiinilised vastumõjud. Kuid ka viirus areneb ja muteerub ning kas Covid-19 või Covid-20 või mõne muu nimetuse all jäävad need gripilaadsed viirused meid saatma ka tulevikus. Tuleb õppida elama ja toimetama uues olukorras. On hea, et seda justkui on mõistetud ja kevadega sarnaseid isolatsioonimeetmeid ei planeerita. Kindel selles siiski olla ei saa.
Eelmise viirusepuhangu sotsiaalsete tagasilöökide leevendamiseks rakendasid riigid erinevaid inimestele ja ettevõtetele suunatud toetusmehhanisme. Makromajanduslikult tähendasid need kõik raha pakkumise suurendamist. Riigid võtsid selleks laenu ning keskpangad trükkisid raha juurde ja lõdvendasid regulatsioone, et laenuandjatel oleks, mida laenata, ja riikidel oleks eelarvega võimalik minna suuremasse defitsiiti. Kuid juba enne seda olid pankadevahelised intressid negatiivsed ning praegune riikide ja keskpankade poliitika ei ole seda muutnud.
Negatiivne intress laenusuhetes on üsnagi äraspidine nähtus, kuid juba alates 2015. a sügisest on see jonnakalt nii püsinud. Olemuslikult tähendab see, et parem on olla võlgu, kui omada raha. Kogu senine talupojatarkusel põhinev elumudel, mis keskendub säästmisele ja tuleviku kindlustamisele, selmet kõik raha kohe ära kulutada, on justkui küsitava väärtusega. Negatiivne intress omab aga mõju väga suuremahulistes tehingutes (pankadevahelised, riikidevahelised ja muud finantsinstitutsioonid). Tavaettevõtjad ja üksikisikud peavad ikka oma laenu teenindamiseks intresse maksma. Odava (negatiivse intressiga raha) mõju on siiski ka inimeste tasemel tunda – kes 2000. aastate keskel võtsid Euriboriga seotud kodulaenu, maksavad täna väga madalat intressi. Ettevõtlussektor, kus laenamise võime on säilinud ja kus ideed investeerimiseks on mõistlikud, saavad pankadest raha üsna soodsatel tingimustel.

Tavaettevõtja ja üksikisik peavad ikka oma laenu teenindamiseks intresse maksma.

Nii finantskriisijärgne kui ka praegune rahapakkumise suurenemine peaks klassikalise majandusteooria kohaselt kaasa tooma inflatsiooni. Keskpankade poliitika on aga suunatud inflatsiooni kontrolli all hoidmisele. Nii ongi tekkinud äraspidine olukord, kus ringluses oleva raha hulk on suurenenud, kuid inflatsiooni regulatiivne kontrollimine ning rangemad reeglid kommertspankadele on toonud kaasa olukorra, et raha on kogunenud pangandussektorisse ja „üle ääre“ ajamise efektina ongi intressid pööranud miinusesse. Senise rahapoliitika jätkumise korral ei ole näha, et need pöörduksid positiivseks.
Mida siis teha, kas unustada tavatarkus säästude kogumiseks ja osta valimatult kõike, mis kätte juhtub?
Tuleviku ootamatuste vastu kindlustamine on alati hea tarkus. Säästud raske aja üleelamiseks on iga mõistliku majapidaja hoolsus. Küsida tasub aga, kas raha tavalise pangahoiuse või pensionisambana on sääst, millele võib kindel olla? Negatiivsed intressid on olemuslikult hoiatus, et rahasüsteem on ebakindel ja säästude varumine lihtsalt rahas ei pruugi olla pikaajalises vaates hea valik. Rahapakkumise suurendamine, samaaegselt reaalmajanduse aeglustumisega, ainult suurendab rahasüsteemi ebakindlust. Raha väärtus säästude hoidjana on kindlasti ohus ja senise poliitika jätkudes peab see loogiliselt lõppema kas tavalise inflatsiooni või muu raha väärtust vähendava majandusprotsessiga.
Seetõttu on mõistlik maised säästud koguda varas, mis säilib loomulikuna meie ja järeltulevate põlvede ajal. Aegumatute varade väärtus säilib ka siis, kui raha saab inflatsioonis kannatada. Eelkõige on need varad, mida me kõik vajame igapäevaseks elutegevuseks (näiteks põllumaa) ning ka need, mida iga konkreetne inimene vajab oma elu korraldamiseks ja teiste teenimiseks – mõnele on see arvuti, teisele head tööriistad, kolmandale muusikainstrument või raamat. Kõige enam aga vajame tarkust keerulisel ajal õigete otsuste langetamisel!

Uudised

Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?

05 November 2023
Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?

Oktoober 2023 Rait Tõnnori, Oleviste koguduse pastor Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk. Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad:...

2023-6-oktoober

05 November 2023
2023-6-oktoober

SISUKORD  Tervikliku Tervenemise Teenistus Veikko Võsu Viljandi ja Valkla koguduste ühisteenistused Ave Saarva Eesti Metodisti Kirik lahkus Ühinenud Metodisti Kirikust Robert Tšerenkov Pöördumise järel tuleb edasi minna Ermo Jürma Vaike...

Palve Ukraina ja Venemaa inimeste eest

05 November 2023
Palve Ukraina ja Venemaa inimeste eest

Oktoober 2023  Kolmainu Jumal, kes sa oled maailma ja inimkonna oma Poja kaudu lepitanud, halasta oma loodute peale, kes jälle sõdivad ja surma külvavad.Taas on tsiviilelanikud väheste võimuahnete juhtide poolt...

Palve Lähis-Ida inimeste eest

05 November 2023
Palve Lähis-Ida inimeste eest

Oktoober 2023  Oktoobri alguse sündmused Lähis-Idas on väga murettekitavad. Kõigis neis maades – Iisraelis, Palestiinas, Gazas ja Liibanonis – on ka meie baptistikogudused. Euroopa Baptistiföderatsioon on neil päevadel olnud kontaktis...

Ühiskoolitus „Rahu võimalikkusest nuti- ja ärevuse ajastul“

05 November 2023
Ühiskoolitus „Rahu võimalikkusest nuti- ja ärevuse ajastul“

Oktoober 2023 Johanna Rosenvald, Tartu Kolgata kogudus, tekst ja fotod Meie kaasaja ühed suured väljakutsed on ärevus ja sõltuvused, aina enam ka just nutisõltuvus. Kiirete muutuste ja murettekitavate sündmuste aegadel on...

Usu jõud

05 November 2023

Oktoober 2023 Usk annab mulle rahu hingeja pühib palgelt silmavee.Usk võtab ära mure, pingening rõõmsaks teeb mu südame. Usk, lootus, armastus on vägi,mis naeratuse näole toob.Saan neist ma ikka hingeabi,mis...

In memoriam Aamo-Haarand-Meego Remmel

05 November 2023
In memoriam Aamo-Haarand-Meego Remmel

Oktoober 2023 20.12.1936–20.09.2023 Septembri viimasel päeval saadeti Oleviste kirikust viimsele teekonnale ja sängitati Tallinna Metsakalmistu mulda pastor Aamo Remmeli põrm.Aamo-Haarand-Meego sündis 1936. aasta 20. detsembril Pärnus koos kaksikõe Siiri-Eo-Kalliga ema elu...

Margo Meri on Tõrva uus pastor

05 November 2023
Margo Meri on Tõrva uus pastor

Oktoober 2023 Erki Tamm, EKB Liidu president Tõrva Immanueli Koguduses oli 1. oktoobril rõõmus päev – palusime õnnistust uuele pastorile Margo Merile, kes koos abikaasa Leaga asuvad kogudust teenima. Keilast...

Ordineeriti Leisi koguduse pastor Janek Järveots

05 November 2023
Ordineeriti Leisi koguduse pastor Janek Järveots

Oktoober 2023 Erki Tamm, EKB Liidu president Keset väga tormist lõikustänupüha palusime Saaremaal ordineerimispalve Janek Järveotsa üle, kes töötab karjasena Leisi baptistikoguduses ja kogukonnas ning samuti kaitseliidu kaplanina. Juba aastal 2017,...

Keila kogudus uue pastori Hans-Kristen Sapasega

05 November 2023
Keila kogudus uue pastori Hans-Kristen Sapasega

Oktoober 2023 Merit Lassmann, Loksa baptistikogudus „Kõik, kõik on uus septembrikuus,“ öeldakse Olivia Saare tuntukssaanud luulereas. Eriti hästi sobis see Keila baptistikoguduse konteksti 24. septembril – ümmargune aastanumber 120 juhatas sisse...

Linke