6/2009 Einike Pilli
Äripäeva iga-aastasel firmade konkursil oli sel aastal üllatajaks Raigo Tammole kuuluv firma Estanc, saavutades 2. koha peresõbralikkuses ja kolmanda töötajasõbralikkuses. Estanc edestades mitmeid Eesti suurettevõtjaid ning oli esimene tööstusettevõte, kes sellesse loetellu sattus. Raigo Tammoga vestles tütar Einike.
Ütle kõigepealt paar sõna enda tutvustuseks.
Olen sündinud Tallinnas ja elanud siin kogu oma elu. Isa oli mul pärit Hiiumaalt Emmastest. Ema lapsepõlvekodu oli Tallinnas. 18-aastaselt liitusin Oleviste kogudusega, kuhu kuulusin 1994-nda aastani, kui taasasutati Allika Baptistikogudus, kuhu ka enne sõda mu vanemad kuulusid. Abiellusin üsna noorelt, 20-aastaselt Katriniga ja meile on kingitud kuus last, kellest vanem on 40 ja noorim 20.
Millal ja mis asjaoludel Su firma Estanc alguse sai?
Kui minna päris Estanci alguse juurde, tulevad meelde meie pere head sõbrad Lahtis, perekond Kiurud. 20 aastat tagasi neil külas olles tekkis mõte osaleda kristlikus perelaagris. Selles laagris kohtusime lapsi hoidma tulnud ja ka meie poega Mihklit hoidnud Katjaga, kelle isal oli Soomes firma, kus valmistati mahuteid. Sõprusest Katja isa Aarniga on saanud kaks aastakümmet tihedat koostööd ja täna on Aarni Estanc AS-i tütarfirma Estanc OY tegevjuht.
Kui suur firma on ja millega tegelete?
Praeguseks on firma kasvanud 45 töötajaga metallitööstuseks, mille toodangust läheb praegu ligi 90% ekspordiks. Firma põhitoodanguks on terasest suured ümmargused tooted, mahutid, mis jagunevad surve-, kütuse- ja tehnoloogilisteks mahutiteks. Valmistame ka suurtele katlamajadele teraskorstnaid ja enamik Eesti bensiinijaamade mahuteid on Estancis valmistatud. Mul on väga hea meel, et firma juhtkond on panustanud palju töötajate heaolusse ja et töötajate vahel valitseb sõbralik õhkkond. Usun, et saadud tunnustus oli välja teenitud, sest üldjuhul tööstusfirmad ei satu sellise pingerea etteotsa. Firmal on ka kaks tütarfirmat, Estanc OY Soomes ja Estanc AB Rootsis.
Kas oled teinud firmas midagi teistmoodi, sest oled kristlane? Mida?
Oleme firma algusaastatest suutnud säilitada ühistel koosolemistel – suvepäevadel, jõulupeol ja muul puhul – põhimõtte, et firma poolt ei pakuta alkoholi. Kindlasti oli see mõnedele alguses mõistmatu, kuid nüüd, teades firma traditsioone, ei tekita see enam küsimusi. Samal ajal ei ole ma töötajaid valinud mitte ainult kristlaste hulgast ja vahel olen pidanud tõdema, et kaaskristlastega on tööalaselt raskemgi suhelda kui võõraste inimestega. Kindlasti on firma käekäiku mõjutanud nii perekond kui ka kristlastest sõbrad...
Kas oled kogenud vastuolu selle vahel, et oled kristlane ja firmaomanik ja kuidas oled selle vastuolu lahendanud?
On olnud olukordi, kus otsustada on kerge, aga ka neid, kus on tulnud valida pigem halvem lahendus, et mitte minna endaga vastuollu. Toeks on olnud firma juhtimises osalevad pojad Herty ja Anti ning tütremees Vaido, kellega arutame koos probleemid läbi. Usun, et äri sisu ei seisne teistele ärategemises...
Mis Sa arvad, kas kristlased võiksid olla ettevõtlikumad looma oma firmasid? On sellel mingi tähendus ka Jumala riigi seisukohalt?
Nii kristlaste hulgas kui eesti rahva hulgas laiemalt on veel palju kasutamata potentsiaali. Kahjuks ei julge paljud võtta neid riske, mida firma loomine endaga kaasa toob. Meile on antud ülesanne kasutada neid andeid, mida oleme kingituseks saanud. Paljud pastorid on öelnud, et nad said selguse töötada Jumala riigis. Usun, et mina olen saanud kutsumuse kasutada oma andeid inimestele töökohti luues ja neile vajalikke tooteid pakkudes. Tundsin ja toimisin „ettevõtjana" mitteametlikult juba 12-13 aastaselt. Alati olen leidnud tegevust, lihtsalt istuda ja midagi oodata on mulle võõras. Kuidas saaksin oma andeid maha matta? Ma vist olen selleks liiga arg, et matuseid korraldada...
Milline on olnud Su suurim ebaõnnestumine ettevõtjana ja kuidas selle lahendasid?
Raske on nimetada suurimat, kriitilisi hetki on olnud 17 tegevusaasta jooksul ehk kolm-neli. Viimane oli kaks või kolm aastat tagasi. Need on olnud rahutud ajad koos unetute ööde ja vastuste otsimisega lootusetuna tunduvas olukorras. Sellised olukorrad teevad väga alandlikuks ja hea on teada ka siis, kelle poole oma palved saata. Ühte oma kindlat seisukohta olen suutnud aga senini järgida: firmade arenguks ja ka laenudeks pole ma kordagi pannud tagatiseks oma pere ega kellegi teise isiklikku vara. Selleks pole mul lihtsalt õigust... Õnneks on firma areng olnud pidev ja küllaltki stabiilne.
Oled oma kahe tootmisfirmaga (Raigole kuulub osa ka T-Tammerist) olnud pikka aega EKB liidu töö ja ürituste suurtoetaja. Mis on Sind ajendanud seda tegema? Millised on Su soovitused EKB liidule tervikuna ja teistele toetuse küsijatele sponsori seisukohast?
Estanc ja T-Tammer on tõesti aastaid toetanud peamiselt EKB Liidu üritusi, kuid ka teiste organisatsioonide ettevõtmisi: CD-de ja raamatute väljaandmist, kooride vastuvõtmisi ja muud. Usun, et see on üks eeltingimus selleks, et firmade käekäik oleks edaspidi õnnistatud. Need otsused on tehtud koos firmade tegevjuhtidega, kes on ka ise toetamiseks ettepanekuid teinud.
Mul on EKB liidu juhtkonnale ettepanek koguda infot meie liidu liikmetest ettevõtjate kohta – kes nad on ja millega tegelevad. Selle infot kättesaadavus liidu kodulehel oleks vajalik mõlemapoolselt: EKB liit teaks, kellelt toetust küsida, ning inimesed saavad infot, kust vajalikku toodet või töö teostajat tellida. Praegu on liidu koduleheküljel sponsoritena kirjas vaid kolm firmat, kellest kaks on Estanc ja Tammer, aga liidus on ju 6000 liiget! Kutsun kristlikke ettevõtjaid oma infot liidu keskusele saatma.
Kas oled oodanud koguduselt rohkem toetust oma tööle ettevõtjana ja millises vormis?
Jah, olen oodanud, aga siiani asjata. Palvetame kogudustes haigete ja abivajajate pärast, aga ma ei mäleta, et oleks kunagi kuulnud palvet ettevõtjate pärast. Nemad vajavad koguduse hoolt ja palvet samamoodi, ja seda eriti praegu, majanduslanguse ajal.
Kuidas on Sul õnnestunud kuue lapsega pere elu ja töö ühendamine?
Perega saame tihti kokku, nii nagu kellegi olukorrad võimaldavad. Varakevadiseks traditsiooniks on saanud veeta kogu 22-liikmelise perega pikendatud nädalalõpp Kuressaares, mõnes sealses spas. Need on alati olnud mõnusad päevad ja pühapäeva hommikul oleme osalenud Siioni koguduse jumalateenistusel. Seal oleme veetnud koos aega, võinud unustada töömured, kuid pidanud ka mõttetalguid, kuidas lapsed näevad firmade arengut ja milline võiks olla nende panus.
Kuidas Sa puhkad ja uut jõudu saad?
On vist kummaline, aga ma puhkan toimetades. Hetkel on käsil maakodu kompleksi arenduse lõpufaas, mis on mõeldud perele kokkusaamise kohaks. Kõik pere liikmed on sellesse ehitusse panustanud ning nüüd tunneme juba tehtust rõõmu. Selles maakodus saavad ka firmad koosolekuid läbi viia ja puhata. Tunnen rõõmu headest kontsertidest. Rulluisutades naudin tuule vihinat. Mõnevõrra on õnnestunud ka reisida. Peaaegu igal pühapäeval osalen mõne koguduse jumalateenistusel, kasvõi Pildiraadio vahendusel.
Mida pead oma elu ja ettevõtluse suurimateks saavutusteks ja miks?
Päris raske küsimus. Ma pole sellele veel mõelnudki – ju siis pole veel aastaid ehk nii palju... (Muigab.) Ja palju siis nendes saavutustes üldse on minu osa... Tean kindlasti öelda, et elus on olnud rohkesti Jumala hoidmist ja õnnistust, ka väga kriitilistel silmapilkudel. Usun, et pole suuremat rikkust, kui omada kuut tervet ja tublit last, kes kõik tulevad endaga kenasti toime ja on ettevõtlikud. On ka õnn, et liigset riski võtmata, kuid pidevalt arenedes, on firmad olnud jätkusuutlikud ja edenenud. On hea, et praegused tegevjuhid koos juhtkonnaga mõtlevad regulaarselt ka töötajatele ja nende peredele.
Mis plaanid on Sul tulevikuks?
Ega meie päevad pole meie enda kätes, kuid usun, et kui päevi veel antakse, alustan millegi päris uuega. Kindlasti on aga plaanis veeta rohkem aega oma perega, laste ja lastelastega ja teha ehk edaspidi veidi vähem tööd.
