Otsing

Juuni 2021 04 joonis
Laur Lilleoja, sotsioloog

2020. aasta lõpus viis Eesti Uuringukeskus OÜ Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel 6. korda läbi uuringu „Elust, usust ja usuelust”. Tegemist on 5-aastase intervalliga teostatud elanikkonna uuringuga, mille eesmärgiks on anda ülevaade eestimaalaste usulistest vaadetest ning nendega seonduvatest hoiakutest ja uskumustest. Uuringusse kaasati juhuvalimi meetodil 1000 täisealist Eesti elanikku.

Värskete tulemuste valguses peab usku oluliseks või väga oluliseks enam kui 40% küsitletutest.


Kui üldiselt on eestimaalastele omistatud erakordset usuleigust, siis varasemad uuringud „Elust, usust ja usuelust“ on seda kuvandit oluliselt murendanud. Siinsed elanikud on küll reserveeritud kiriku suhtes, kuid tunnevad laiemat huvi vaimsete teemade vastu ja usu olulisus eluvaldkonnana on viimase kümnendi vältel elanikkonna hulgas jõudsalt kasvanud. Värskete tulemuste valguses peab usku oluliseks või väga oluliseks enam kui 40% küsitletutest. Seejuures identifitseerib end usklikuna iga viies eestimaalane (joonis), ligi neljandik kirjeldab end mittereligioosse inimesena, 27% vaimse, kuid mittereligioosse inimesena, umbes viiendik religiooni suhtes ükskõikse inimesena ning umbes kümnendik nii religioosselt või vaimselt otsijana kui ka ateistina.
Vaadeldes erinevaid usuga seotud hoiakuid ja arusaamu tervikuna, võib järeldada, et kristlik usk on lähedane umbes kolmandikule Eesti elanikest, kellest aga mõnda kogudusse või usuliikumisse kuuluvad vaid pooled. Seega eksisteerib Eesti ühiskonnas arvestatava suurusega elanike grupp, kes oma väärtusstruktuuri ja usuliste hoiakute osas võiksid olla mõne usuliikumise liikmed, kuid miskipärast ei ole teed kirikusse veel leidnud.
Kui vaadata kogudusse või usuliikumisse kuulumise dünaamikat, ei ole viimase kümnendi vältel selles osas väga drastilisi muutusi märgata. Ka elanike hulk, kes möönab, et nad praegu ei kuulu, kuid kunagi on mõnda kogudusse või usuliikumisse kuulunud, on pigem väike, jäädes 7% alla. Küll on aga murettekitav võrdlemisi madal noorte kaasatus. Kõigest 9% alla 30-aastastest vastajatest on märkinud, et kuuluvad mõnda kogudusse või usuliikumisse ja 6% on märkinud, et ei kuulu, kuid varem kuulusid. Kui antud põlvkonna kaasatus jääb ka edaspidi sedavõrd madalaks, toob see ilmselt kaasa ühiskonna sekulariseerumise kiirenemise.
Üks huvitav teema, mis varasemates uuringutes ei ole sedavõrd selgelt esile kerkinud, on koduse usulise kasvatuse mõju hilisemale usulisele kujunemisele. Vastajatel paluti mõelda oma lapsepõlvekodule ja meenutada, kas nad said sealt mingeid usulisi teadmisi. Ilmnes, et 13% küsitletutest oli saanud palju usulisi teadmisi, 39% veidi usulisi teadmisi, 37% ei olnud saanud üldse usulisi teadmisi ja 10% ei mäletanud, kas nad said või mitte. Kui väikeses mahus saadud usulised teadmised vastaja hilisemat usulist identiteeti olulisel määral ei mõjutanud, siis nendest vastajatest, kes märkisid, et said lapsepõlvekodust palju usulisi teadmisi, identifitseerisid pooled end usklikena. Võimalik, et antud juhul eksisteerib ka osalt vastupidine seos, kus end usklikuna positsioneerivad vastajad tajuvad, võrreldes teistega, lapsepõlves saadud usuliste teadmiste mahtu suuremalt. Igal juhul on korrelatsioon antud tunnuste vahel väga kõrge ja koduse usulise kasvatuse mõju ei saa mingil juhul alahinnata. Seejuures oli enam kui pooltel vastajatest keegi vanematest või vanavanematest usklik, kõige sagedamini oli selleks vanaema, kellel seetõttu oli usuliste teadmiste edasiandmisel ka kõige suurem roll.
Lõpetuseks veel üks tulemus, mis puudutab elanikkonna suhtumist usundiõpetusse. Vastajatel paluti hinnata, kas nende arvates võiks maailma usundeid tutvustav usundiõpetus olla Eesti koolides kohustuslik aine või mitte. Selgus, et enam kui 55% eestimaalastest toetaks usundiõpetuse kohustuslikuks muutmist ja sellele oleks vastu alla kolmandiku küsitletutest.
Uuring „Elust, usust ja usuelust 2020“ sisaldab veel suurt hulka muidki teemasid, mida antud artikli maht käsitleda ei võimalda. Kõigil huvitatutel on võimalus uuringu andmetega põhjalikumalt tutvuda Eesti Kirikute Nõukogu kodulehel: ekn.ee.

Uudised

21-4-juuni

13 Juuli 2021
21-4-juuni

SISUKORD  Algas Tartu Eluringikeskuse ehitus Henri Lehtsaar Mõned momendid uuringust „Elust, usust ja usuelust“ Laur Lilleoja Usk silmitsi argipäevaga Ermo Jürma Lisete Lige – osaline Jumala tänastes plaanides Sven-Joonatan Siibak...

EKB Liidu koolituste lõpetamised 2021

13 Juuli 2021
EKB Liidu koolituste lõpetamised 2021

Juuni 2021Einike Pilli, KUSi rektor Noorte arenguprogramm „Futuurum“ lõpetas oma aasta kohtumisega Laulasmaal. Simona ja Bin rääkisid, mida tähendab usaldada Jumalat ja minna tundmatusse – teise kultuuri, suhtesse ja vastu...

Valga Betaania Baptistikogudus 100

13 Juuli 2021
Valga Betaania Baptistikogudus 100

Juuni 2021  Valga Betaania Baptistikogudus tähistas 23. mail 100. sünnipäeva. Seoses koroonaga tulid piirangud ja sulgusid avalike jumalateenistuste uksed. Aga siis avas Jumal aknaid. Piirangute leevendusmeetmete toel sündis interneti koduleht...

Tapa Elava Usu Koguduse pastor Mihkel Kivisild

13 Juuli 2021
Tapa Elava Usu Koguduse pastor Mihkel Kivisild

Juuni 2021  Tapa Elava Usu Kogudusel oli 89. aastapäeval, 20. juunil, rohkesti rõõmu – ametisse õnnistati uus pastor Mihkel Kivisild (28). Tal on IT-kolledži bakalaureusekraad. Koos abikaasa Hannah´ga jätkab ta...

Tapal ordineeriti Artur Klimov

13 Juuli 2021
Tapal ordineeriti Artur Klimov

Juuni 2021  EKB Liidu Tapa venekeelse koguduse 19. aastapäeval ordineeriti Artur Klimov (32). Ta võttis üle teenimistöö koguduse asutajalt Neeme Tingaselt.Arturi noorpõlv ja koolitee möödusid Kohtla-Järvel. Ta on lõpetanud Minski...

Milline õiguskord kehtib kristlastele?

13 Juuli 2021
Milline õiguskord kehtib kristlastele?

Juuni 2021Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud algus aprilli Teekäijas Erinevate õiguskordade omavahelisi suhteid ilmestab alljärgnev skeem. Jumala poolt ilmutatud õiguskorra aluseks on Jumala püha tahe. Põhiliselt jääb Jumala tahe inimese...

„Jeesuse tähendamissõnad“

13 Juuli 2021
„Jeesuse tähendamissõnad“

Juuni 2021  Tähendamissõnad on lihtsad lood, mida kasutatakse vaimuliku tõe või põhimõtete selgitamiseks ja õpetamiseks. Selline pildirikas kõnetusvorm oli levinud juba antiikajal ja need on ka Jeesuse kuulutuse iseloomulik osa.Jeesuse...

Ühispöördumine

13 Juuli 2021

Juuni 2021 Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Haigekassa; Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti...

In memoriam Eric Söderlund

13 Juuli 2021
In memoriam Eric Söderlund

Juuni 2021 Enn Veevo, Palade Priikoguduse pastorRootsi pastor ja evangelist Eric Söderlund, Hiiumaa ja Eesti suur sõber, kutsuti igavikku 29. mail.Õppides Örebro Misjonikoolis, tutvus ta Hiiumaalt pärit Erich Tõkkega, kellega nad...

Kaplanaadist täna

13 Juuli 2021
Kaplanaadist täna

Juuni 2021  Ott Aro, Kaitseväe kaplanKui minu käest on küsitud, mida ma arvan kaplaniteenistuse vähendamisest ja ühe inimese Kaitseväkke ning teise Kaitseliitu allesjätmisest, on minu aus vastus olnud, et ma...

Linke