Juuni 2021 
Laur Lilleoja, sotsioloog
2020. aasta lõpus viis Eesti Uuringukeskus OÜ Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel 6. korda läbi uuringu „Elust, usust ja usuelust”. Tegemist on 5-aastase intervalliga teostatud elanikkonna uuringuga, mille eesmärgiks on anda ülevaade eestimaalaste usulistest vaadetest ning nendega seonduvatest hoiakutest ja uskumustest. Uuringusse kaasati juhuvalimi meetodil 1000 täisealist Eesti elanikku.
Värskete tulemuste valguses peab usku oluliseks või väga oluliseks enam kui 40% küsitletutest.
Kui üldiselt on eestimaalastele omistatud erakordset usuleigust, siis varasemad uuringud „Elust, usust ja usuelust“ on seda kuvandit oluliselt murendanud. Siinsed elanikud on küll reserveeritud kiriku suhtes, kuid tunnevad laiemat huvi vaimsete teemade vastu ja usu olulisus eluvaldkonnana on viimase kümnendi vältel elanikkonna hulgas jõudsalt kasvanud. Värskete tulemuste valguses peab usku oluliseks või väga oluliseks enam kui 40% küsitletutest. Seejuures identifitseerib end usklikuna iga viies eestimaalane (joonis), ligi neljandik kirjeldab end mittereligioosse inimesena, 27% vaimse, kuid mittereligioosse inimesena, umbes viiendik religiooni suhtes ükskõikse inimesena ning umbes kümnendik nii religioosselt või vaimselt otsijana kui ka ateistina.
Vaadeldes erinevaid usuga seotud hoiakuid ja arusaamu tervikuna, võib järeldada, et kristlik usk on lähedane umbes kolmandikule Eesti elanikest, kellest aga mõnda kogudusse või usuliikumisse kuuluvad vaid pooled. Seega eksisteerib Eesti ühiskonnas arvestatava suurusega elanike grupp, kes oma väärtusstruktuuri ja usuliste hoiakute osas võiksid olla mõne usuliikumise liikmed, kuid miskipärast ei ole teed kirikusse veel leidnud.
Kui vaadata kogudusse või usuliikumisse kuulumise dünaamikat, ei ole viimase kümnendi vältel selles osas väga drastilisi muutusi märgata. Ka elanike hulk, kes möönab, et nad praegu ei kuulu, kuid kunagi on mõnda kogudusse või usuliikumisse kuulunud, on pigem väike, jäädes 7% alla. Küll on aga murettekitav võrdlemisi madal noorte kaasatus. Kõigest 9% alla 30-aastastest vastajatest on märkinud, et kuuluvad mõnda kogudusse või usuliikumisse ja 6% on märkinud, et ei kuulu, kuid varem kuulusid. Kui antud põlvkonna kaasatus jääb ka edaspidi sedavõrd madalaks, toob see ilmselt kaasa ühiskonna sekulariseerumise kiirenemise.
Üks huvitav teema, mis varasemates uuringutes ei ole sedavõrd selgelt esile kerkinud, on koduse usulise kasvatuse mõju hilisemale usulisele kujunemisele. Vastajatel paluti mõelda oma lapsepõlvekodule ja meenutada, kas nad said sealt mingeid usulisi teadmisi. Ilmnes, et 13% küsitletutest oli saanud palju usulisi teadmisi, 39% veidi usulisi teadmisi, 37% ei olnud saanud üldse usulisi teadmisi ja 10% ei mäletanud, kas nad said või mitte. Kui väikeses mahus saadud usulised teadmised vastaja hilisemat usulist identiteeti olulisel määral ei mõjutanud, siis nendest vastajatest, kes märkisid, et said lapsepõlvekodust palju usulisi teadmisi, identifitseerisid pooled end usklikena. Võimalik, et antud juhul eksisteerib ka osalt vastupidine seos, kus end usklikuna positsioneerivad vastajad tajuvad, võrreldes teistega, lapsepõlves saadud usuliste teadmiste mahtu suuremalt. Igal juhul on korrelatsioon antud tunnuste vahel väga kõrge ja koduse usulise kasvatuse mõju ei saa mingil juhul alahinnata. Seejuures oli enam kui pooltel vastajatest keegi vanematest või vanavanematest usklik, kõige sagedamini oli selleks vanaema, kellel seetõttu oli usuliste teadmiste edasiandmisel ka kõige suurem roll.
Lõpetuseks veel üks tulemus, mis puudutab elanikkonna suhtumist usundiõpetusse. Vastajatel paluti hinnata, kas nende arvates võiks maailma usundeid tutvustav usundiõpetus olla Eesti koolides kohustuslik aine või mitte. Selgus, et enam kui 55% eestimaalastest toetaks usundiõpetuse kohustuslikuks muutmist ja sellele oleks vastu alla kolmandiku küsitletutest.
Uuring „Elust, usust ja usuelust 2020“ sisaldab veel suurt hulka muidki teemasid, mida antud artikli maht käsitleda ei võimalda. Kõigil huvitatutel on võimalus uuringu andmetega põhjalikumalt tutvuda Eesti Kirikute Nõukogu kodulehel: ekn.ee.
