Otsing

Juuni 2021 21 k kaplanaat

Ott Aro, Kaitseväe kaplan
Kui minu käest on küsitud, mida ma arvan kaplaniteenistuse vähendamisest ja ühe inimese Kaitseväkke ning teise Kaitseliitu allesjätmisest, on minu aus vastus olnud, et ma ei tea. Üritan selgitada.
Olen kaplani ametikohal olnud erinevates väeosades: Narva-Jõesuus, Tallinnas ja Jõhvis. Selle aja jooksul olen näinud nii Kaitseväe kui ka ajateenijate muutumist. Mõlemad on meie ühiskonna peegelpilt. Kui ühiskond muutub, paistab see ka ajateenistuses silma. Kaitsevägi üritab ajaga kaasas käia ja teenistust uuele põlvkonnale vastuvõetavaks muuta. Selleks on vähendatud ajateenistuse pikkust, muudetud kutsumise tähtaegu, antud rohkem linnalubasid ja vaba aega iseenese jaoks. Nii on ajateenijale jäetud valikuid, millega ta on kokku puutunud tsiviilelus. Videomängud ja burgerid sõdurikodus, võimalus käia vabal ajal sportimas või niisama puhata. Rahaliste ja perekondlike probleemide korral aitab sotsiaaltöötaja ning hingeliste hädade korral psühholoog või kaplan. Need kõik on õiged ja vajalikud meetmed, et noored mehed oleksid valmis võimalikult murevabalt oma riiki teenima.

Ajateenistuse lõpuks on seljatagused iroonilised kommentaarid kiriku ja Jumala ning kaplani kohta enamasti kadunud ja minu juurde leitakse tee.



Kuidas see kaplaneid puudutab? Teenistuses oldud 17 aasta jooksul olen pidanud igale uuele aastakäigule tunni, kus tutvustan, kes on kaplan ja millega ta tegeleb. Paljud pole kaplanist midagi kuulnud ja enamasti puudub neil igasugune ettekujutus, kes ta selline on. Parimal juhul teatakse Hašeki Otto Katzi. Kui ütlen, et olen vaimulik, kes on Kaitseväe teenistuses, on tavaline, et pilkude ja näoilmete järgi pannakse mind juba kuhugi paika ning see paik ei ole just meeldiv. Siit edasi algab aeg, kus ma tõestan, et olen samamoodi inimene ja ei varitse neid nende ettekujutlustes Piibliga nurga taga, et Jumalat kuulutada. Ajateenistuse lõpuks on seljatagused iroonilised kommentaarid kiriku ja Jumala ning kaplani kohta enamasti kadunud ning minu juurde leitakse tee. Samuti ei ole harvad juhud, kui minu poole on hingehädade puhul pöördunud noormehed, kes on tulnud varem minuga kokku puutunud sõbra soovitusel.
Kui ajakirjandusse tuli uudis kaplanaadi koondamisest, väitis üks netikommentaator, et kaplanaat ongi läbi kukkunud, kuna nad ei kuuluta piisavalt Jumalat ja ei tee misjonit. Sellega tuli mulle meelde esimene ülemus Narva-Jõesuu ajast, kes ütles, et kui ta kasvõi korra kuuleb, et ma inimesi „pööran“, laseb ta mu lahti. Edaspidi on suhtumine olnud sarnane. Kui aastaid tagasi üks kirikuga seotud seltskond tahtis tulla väeossa Jumala sõna kuulutama, oli vastus kategooriline EI. Mida see meile ütleb? Kaitsevägi tegeleb ajateenijate puhul ühiskonna tagajärgede, mitte algpõhjusega. Ajateenistusse tulevatest noortest omab ehk kolmandik ülevaadet erinevatest religioonidest ja heal juhul mõni protsent peab ennast usklikuks. Kaitseväes tegeletakse riigikaitse, mitte suure misjonikäsu elluviimisega. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde ja las kirik tegeleb misjoni ning kaitsevägi sõjandusega. Selline on meile edasi antud sõnum. Kaitsevägi on apoliitiline organisatsioon. Nii nagu ei lasta väeosadesse poliitikuid ja erinevate huvigruppide esindajaid, jääb ka aktiivne misjon väljapoole aeda.
Nüüd minu alguses öeldud vastusest, et „ei tea“. Kaplan on kogu aeg olnud enamiku jaoks inimene, kes peab ennast natuke rohkem tõestama ja näitama, et on üks meie hulgast. Siin loevad palju kaplani isikuomadused ja suhtumine. Isiklikult arvan, et olen sellega hakkama saanud. Teenistuse jooksul on suhted kaasteenistujatega olnud soojad, ajateenijatega läbisaamine hea, hingehoidlikke vestlusi olen pidanud palju ja valdav enamus neist on toimunud mittekristlastega. On neid, kes on hiljem öelnud, et tänu meie vestlustele on nad ristimas käinud. Olen pidanud kõnesid väeosas ja mujal ning mind on tagasi kutsutud.
Kui kaplanaat muutuks, kas siis midagi juhtub? Arvan, et suures plaanis mitte. Kogudused peavad siis ise natuke rohkem pingutama, et oma liikmete eest hoolitseda. Arvestades aga linnalubade arvu ja et ülemad on üldiselt väga mõistvad, usun, et sellega probleeme ei teki. Varemgi ei olnud. Kaplanite arvu drastiline vähendamine on Kaitseväe reageering sellele, milline on meie ühiskond tervikuna, ja siin on raske öelda, et see oleks vale. Kui meil ajateenistusse tulevatest noortest oleks aktiivseid usklikke sama palju, kui käib murelisi psühholoogi juures, oleks olukord tõenäoliselt teine. Seni, kuni esimesi on aga aasta peale parimal juhul paar tükki, kes veel pigem kasvõi mitu kuud linnaluba ootavad, et privaatselt kodukogudust külastada, võib tõesti esitada küsimuse, kas meie kaplanaat on tänasel kujul vajalik.

Urmas Roosimaa, kaplan reservis. Kaplaniteenistuse kokkutõmbamine kurvastab südant, sest olen ka ise panustanud sellesse pea 17 aastat. Nüüd, kui selline otsus on langenud, püüab Kirik päästa, mis päästa annab, et see otsus tagasi pöörata. Laiem pilt on aga see, et elame üha enam kristusevastasemas Eestis. Kaplanid on Kristuse kaaslased ja seetõttu löögi all.
Huvitav on, et meie naabrid Lätis plaanivad kaplanaati hoopis suurendada. Võib-olla oskavad nad seda töövaldkonda paremini hinnata.
Mõistan, et kaplani panust pole alati lihtne mõõta. Pole adekvaatseid mõõdikuid. Siin on igaühe vastutus, kuidas ta tööd teeb. Kaplanite panus võib konkreetsete inimeste elus mõistetavaks saada alles aastaid hiljem, kui tullakse ja tänatakse julgustava sõna ja mõõnast väljaaitamise eest.
Ilma kaplaniteta kaotab kaitsevägi hingehoidliku kontaktisiku ka kaitseväelaste perekondadega. Sellest on kahju, sest eriti välismissioonide ajal on selliste inimeste olemasolu vajalikuks osutunud.

Uudised

2021-6-september

08 Oktoober 2021
2021-6-september

SISUKORD  Pärnu Kristliku Erakooli sünnilugu Marge Arumäe Kristlasena Tartu Pedagoogilises Koolis Aime Järv Ma olen tulnud surmast ellu Ermo Jürma Aili Roosimaa: Olen õpetajana sõbralik, armastav ja militaristlik! Leho Paldre...

SÜGISKONVERENTS

08 Oktoober 2021

September 2021Väike kogudus ja suur maailm „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” on läkitus, mille Jeesus andis pisikesele hulgale jüngritele. Kogu maailmaga võrreldes olid nad otsekui terake suurte liivamägede...

Märdi kiri Soomest

08 Oktoober 2021
Märdi kiri Soomest

September 2021 Märt Saar, Vaasa-Tartu Risttee Ahoi! Tervitused lahe teiselt kaldalt! Kuidas Eestis läheb? Kuuldavasti sai äsja uus president valitud. Tänu Jumalale! Nüüd on meil jälle uus inimene, kelle eest palvetada.Soomes...

Noorsootöö meeskondade kohtumine SÜTIK’21

08 Oktoober 2021
Noorsootöö meeskondade kohtumine SÜTIK’21

September 2021 Claus-Kennerth Tikki, SÜTIKu projektijuhtFotod: Elerin Tammel 3.–4. septembril leidis aset LNK poolt korraldatud SÜTIK, mis on tänaseks juba viies – See Üks Tähtis Inspireeriv Kohtumine. Sel aastal oli fookuses...

„Markuse evangeeliumi seletus“ sai digiteeritud

08 Oktoober 2021

September 2021 Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR digiteeris jaanipäevaks kultuurilooliste teoste hulgas nüüd ka Osvald Tärgi „Markuse evangeeliumi seletuse“. Tallinn: Logos, 1993, 608 lk.Raamatu eessõnas kirjutab dr Tarmo Toom „...pean seda evangelist...

EKB Liidu sekretär Karin-Liis Tambaum

08 Oktoober 2021
EKB Liidu sekretär Karin-Liis Tambaum

September 2021  Alates 8. septembrist töötab EKB Liidu sekretärina Karin-Liis Tambaum. Ta lõpetas kevadel Kõrgema Usuteadusliku Seminari ja teenib kaasa Tallinna Allika Baptistikoguduses. Sekretärina töötab Karin-Liis poole kohaga, kuid Koskla...

Pastor Iurii Sideri ordineerimine

08 Oktoober 2021
Pastor Iurii Sideri ordineerimine

September 2021  Kiviõli Baptistikoguduses ordineeriti 29. augustil pastor Iurii Sider (35), kes on koos oma perega kogudust teeninud juba 10 aastat. Õnnistamispalves osalesid Erki Tamm, Pavel Vezikov, Roman Kuznetsov ja...

Jeesus aitab halvatut

08 Oktoober 2021
Jeesus aitab halvatut

September 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Kui Markuse evangeeliumi 1. peatükk tutvustab Kristus Jeesuse Jumala Poja meelevalda sõnas ja teos, siis Mk 2. peatüki algus näitab tema meelevalda patu üle....

„Imedesse usun ma...“

08 Oktoober 2021
„Imedesse usun ma...“

September 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Imedesse usun ma...“ kõlas 70ndail üks hoogne laul. Tegelikkuses on imed pigem haruldused. Isegi inimesed, kes usuvad Jumalat, peavad vahel natuke mõtlema, kuni neile meenub...

Kaheksateistkümnes kaamel

08 Oktoober 2021
Kaheksateistkümnes kaamel

September 2021 Joosep Tammo, pastor emeeritus Pärnust Jutustan teile ühe beduiinide loo. Isa tegi oma kolmele pojale testamendi. Ta varandus oli 17 kaamelit. Vanem poeg pidi saama varandusest pool, keskmine kolmandiku...

Linke